Korteriomandi laiendamine

Algaja 10.12.2014 09:45 (10 aastat tagasi)

Tere! Uuel kortermajal üks inimene ostis ära neli väikest korterit ja ühendas need kõik üheks suureks. Registris aga on 4 korterit. Ühistu koosoelkutel väidab ta, et temal on 4 häält, samas reaalselt kasutab ta ikkagi ainult ühte korterit (terve koridori ees on uks). Kas ja kuidas on võimalik teda sundida muutma registris korterite arvu vastavaks reaalse olukorraga - ise ta seda teha ei taha, sest siis ta kaotab koosolekutel oma hääled?

?? 10.12.2014 09:59 (10 aastat tagasi)

Igasuguseks ehitustegevuseks on vaja luba. On tal see üldse olemas? Alustagi sellest.

Foo 10.12.2014 11:16 (10 aastat tagasi)

Millest selline suhtumine? Kui talle kuulub suurem osa omandist, siis on tal ju loomulikult ka suurem õigus asjades kaasa rääkida (igaks juhuks mainin ära et ka mulle kuulub samas majas kaks kokkuehitatud korterit ning kaks häält hääletamisel).

Algaja 10.12.2014 15:17 (10 aastat tagasi)

Ehitusluba on tal olemas, sest korterid ühendati ehituse käigus - kui firmal oli võiamlus seda teha - hiljem kinnitati projekti muduatused lihtsalt. Vastuseks Foo'le: seadus ütleb, et igal korteriomandil on ühistus üks hääl, kui reaalselt on need kõik korterid tegelikult üks korter, siis ei sa tal olla mitte 4 häält vaid 1. Kui sinu 2 korterit on eraldi sissepääsuga ja poel omavahel ühendatud, siis on sul loomulikult õigus omada 2 häält. Kui sa aga teed nende vahele ukse ja kasutada ühe korterina, siis poel sul ka enam seda teist häält. Seega - kas on mingeid seaduslike meetmeid sundimaks inimest viima registris muudatused sisse, mis vastavad tegelikkusele?

A 10.12.2014 15:55 (10 aastat tagasi)

Kinnisasjade ühendamise ja jagamise õigus on siiski omanikul endal ning keegi ei saa teda selleks sundida, kui omanik sellest huvitatud ei ole. Kui kinnistusraamatusse on need korterid kantud erinevate korteriomanditena, siis nii ongi ning omanikul on hääli vastavalt tema nimele registreeritud korteriomandite arvule.

Foo 10.12.2014 16:15 (10 aastat tagasi)

Vabandan et läheb teemast välja, aga endiselt ei näe probleemi. Minu korterid on kokku ehitatud, üks välisuks suletud. Hooldustasu ja remondifondi maksan võrreldes teiste omanikega topelt. Majaga seotud probleemid - näiteks võimalik lekkiv katus - mõjutavad mind võrreldes teistega topelt. Mis on see inimlik põhjus, miks mul ei tohiks olla otsustusõigust (ehk hääli) proportsionaalselt minu omandi (ja väljaminekute) suurusele?

K. 11.12.2014 13:17 (10 aastat tagasi)

Korteriomandiseaduse §2 lõike 1 järgi on korteriomandi eseme reaalosaks PIIRITLETUD eluruumid või mitteeluruumid ning nende juurde kuuluvad hooneosad, mida on võimalik ERALDI kasutada. Kui seda kokkuehitatud korterit ei ole võimalik kasutada nelja eraldi korterina (pole eraldi sissepääse, süüa tegemas ja ihu kergendamas peab käima "kõrvalkorteris"), siis minu loogika ütleb, et tegemist on ikkagi ühe korteriomandina, olenemata kinnistusraamatu kannetest. Kinnisasju võib ühendada või jagada küll ainult omaniku soovil (Asjaõigusseadus § 54 lg 1), kuid kinnistusraamatusse kantud andmed peavad olema siiski õiged (Asjaõigusseadus § 56 lg 1). Kui need ei vasta tegelikule olukorrale, siis võib iga huvitatud isik pöörduda kohtusse kinnistusraamatu andmete parandamiseks.

A 11.12.2014 14:32 (10 aastat tagasi)

Eraldi kasutamise nõue ei käi mitte eluruumide ja mitteeluruumide kohta, vaid nende juurde kuuluvate hooneosade kohta. Need osad, mis on ühiskasutuses, kuuluvad kaasomandisse (lisaks võib kaasomandisse jätta ka mõne eluruumi või mitteeluruumi KOS § 3 lg 3), need osad, mida aga on võimalik eraldi kasutada, kuuluvad korteriomandi eseme reaalossa (KOS § 2 lg 1). Korteriomandid tekivad kinnistusraamatusse kandmisega ning neid on võimalik ühendada ja jagada (KOS § 4 lg 3, lg 4) ning vastavalt AÕS § 54 lg 1 on seda lubatud teha ainult omaniku soovil. Kuna AÕS § 56 lg 1 kohaselt kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse, siis on vastupidise tõendamise kohustus isikul, kes kande ebaõigsusele tugineda soovib. Kuna aga korteriomandite ühendamine ja jagamine on võimalik ainult omaniku soovil, siis ei oleks taolistes vaidlustes ka võimalik tõendada kande ebaõigsust. Lisaks eeldaks kohtussepöördumine tuvastamishagiga kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tuvastamiseks põhjendatud huvi olemasolu s.t et ebaõige kandega oleks rikutud kellegi õigusi. Kui isikule kuulubki korteriomanditeks jaotatud kinnisomandist suurem osa kui teistele korteriomanikele, siis ma ei näe põhjust, miks tal ei võiks olla korteriühistus sellega seoses ka suurem otsustamisõigus kui teistel. Seega oleks kohtussepöördumine sellistes asjades ilmselgelt perspektiivitu.

A 11.12.2014 14:45 (10 aastat tagasi)

Täiendan, et vastavalt AÕS § 65 lg 1 ei või pöörduda kohtusse ebaõige kande parandamiseks mitte iga huvitatud isik vaid üksnes isik, kelle õigust on ebaõige kandega rikutud.

K. 11.12.2014 16:56 (10 aastat tagasi)

Ka korteriomandi reaalosa peab olema võimalik eraldi kasutada, st sel peab olema eraldi sissepääs. See oli esimene nõue, mis meile esitati, kui soovisime oma maja kolmeks korteriomandiks jagada. Seega tuleks alustada sellest, kas see koridor, mille taga asuvad need kokkuehitatud korterid, on reaalosa või kaasomand. Kui reaalosa, siis pole midagi rohkem tõestada vajagi, tegemist on ühe korteriomandiga, sest ükski korter ei saa asuda teise korteri sees. Teiste kaasomanike õigusi on rikutud sellega, et neil puudub vale kande tõttu võimalus teostada oma hääleõigust võrdselt kokkuehitatud korteri omanikuga. Kui selle tõttu jäävad koosolekutel olulised otsused vastu võtmata või on elamu normaalne majandamine häiritud, siis on kohtusse pöördumine igati õigustatud. Korteri suurused ei oma siin mingit tähtsust. Kui koridor on kaasomandis ja igasse korterisse on eraldi sissepääsu võimalus, siis ongi tegemist nelja korteriga, olenemata sellest, et need on omavahel ühendatud ning omanikul on neli häält. Sellisel juhul peab aga koridori ainuisikuliseks kasutamiseks olema sõlmitud kaasomanike kokkulepe, mis peab samuti olema kantud kinnistusraamatusse. Kui sellist kokkulepet ei ole, ei tohi koridori teiste omanike eest lukus hoida. Jällegi teiste kaasomanike õiguste rikkumine ning alus kohtusse pöördumiseks, kui muud moodi asju lahendatud ei saa.

A 11.12.2014 18:38 (10 aastat tagasi)

Aga kui see koridor on näiteks nendest neljast ühe reaalosa ning sissepääs teistesse 3 on läbi esimese korteri juurde kuuluva koridori? Siis need korterid ju üksteise sees ei asu? Kui kinnisasjale on võimalik teha juurdepääsutee läbi teise kinnisasja, vajadusel servituudi seadmisega, siis miks ei või see nii olla korteriomandite puhul?

K. 11.12.2014 19:02 (10 aastat tagasi)

Sellisel juhul oleks põhimõtteliselt võimalik muuta iga tuba, mis pole läbikäidav, eraldi korteriomandiks, seada sellele servituut ja suurendada niiviisi oma häälte arvu? Vahet ju pole, kas oma korterisse pääsemiseks peab minema läbi naaberkorteri koridori, köögi või magamistoa. :)

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.