lapsega suhtlemise takistamine

mk 26.10.2004 22:24 (20 aastat tagasi)

Ära tee selle naisega midagi, ta on ilmselt ekslikult arvamusel, et tal on õigus nii käituda. Perekonnaseadus ütleb, et sellised vaidlused lahendab eestkosteasutus või vanema nõudel kohus. Seega võib kõigepealt pöörduda kohaliku omavalitsuse vastava ametniku poole. Kui see ei aita siis on tõesti kohtutee. Sinu õigused on perekonnaseaduse §-s 51 ja 52 kirjas. Sul tuleb ainult need õigused välja võidelda.

Henn 27.10.2004 13:44 (20 aastat tagasi)

Äitäh vastajale(mk), vähemalt suund nüüd olemas kuhupoole liikuda, muidu nagu üksikul saarel.

Marko 2.11.2004 11:56 (20 aastat tagasi)

no tead, Henn... See ei ole kellegi teise süü, et lõid järjekordse lõhkise perekonna ja lapse, kes ei saa midagi teadma perekondlikest väärtustest ja normaalsetest suhetest... Võid ju teisi süüdistada, et näe - tema tegi nii ja tema tegi võimatuks, aga see ei muuda seda, et lapse tegid sina valmis, aga perekonda koos hoida ei osanud. Ja nüüd kavatsed last kogu elu kummitada et nänänä, mina olen su isa jne.? LAPSE ISA ON SEE, KES TEDA KASVATAB ja kui sa ei suuda oma riista püksis hoida või pärast oma tegude eest vastutada, siis tee neile vähemalt see teene, et jäta nad rahule ja las nad vähemalt proovivad püüelda normaalse elu poole. Küll on lihtne laps valmis treida, ise jalga lasta (või avastada, et valisid vale naise, kellega pole võimalik koos olla) ja siis karjuda oma õigusi taga, et olen isa ja tahan seda ja seda...

mk 2.11.2004 12:54 (20 aastat tagasi)

Marko, ei ole sinuga nõus selles osas, et isal ei ole mingit õigust lastega kohtuda ja ta peaks neist nagu tulest eemale hoidma. Alguses on ikka nii, et tambime kõik maasse ja unustame ära, aga ükskord on ka see isa vajalik. Perekonnasuhted ei ole see valdkond, kus peaks tulema suurte tähtedega asju paika panema. Ega pärimisõigus ja perekonnaõigus ei ole mingi moraalijutlus vaid ikka õigus - kehtiv õigus.

Marko 2.11.2004 15:02 (20 aastat tagasi)

mk - ma ei tahagi väita, et isal ei ole mingit õigust lapsega kohtuda, aga lapsel on õigus tervele perekonnale, mis sisaldab nii isa kui ema. Ja kui see "isa" on otsustanud, et ta ei viitsi või taha või ei oska või ei suuda seda lapsele pakkuda, siis pole teda ka lapse ellu vaja, loodetavasti täidab tema koha mõni teine mees, kes on nõus seda lapsele pakkuma ja isarolli üle võtma. Kui ei ole sellist inimest, siis pole lapsel niikuinii mingit isafiguuri ja sel juhul ei ole mul midagi selle vastu, et ta isaga kohtub nii palju kui soovib. See on mu isiklik arvamus, aga minu meelest on see väga haige olukord, kui eestis on levinuim perekonnavorm üksikema lapsega, see näitab, et eestis on vähe mehi ja palju poisikesi, kes ei oska oma elu planeerida ja rikuvad ka oma järglaste prioriteedid ja nägemused elust.

mk 2.11.2004 22:29 (20 aastat tagasi)

Olen sinuga nõus, et olukord on haige. On tõesti tore, kui leidub mehi, kes isarolli üle võtavad, müts maha. Meie avaliku elu tegelased alates peaministrist, kah pole mingi eeskuju siin. Arvan, et üks põhjus on kristliku moraali puudumine inimeste alateadvuses, käitumise aluseks on madalamalt kehaosast lähtuvad tunded. Ega siin muud ei oska, kui et üritada ise olla parem.

Kessu 26.09.2005 09:57 (19 aastat tagasi)

Tere teile kõigile, minul sama probleem kuid mina olen lapse ema ja isa väidab, et ma ei lase tal lapsega kohtuda. Probleem seisneb selles, et ega isa ise siis ei tegelegi lapsega kui laps läheb tema poole. Isa on siis alati tööl ja vabanduseks tuuakse lapsele, et näe kullake tööasjad tulid jälle ja älle ja jälle vahele. Last vaatab kõik need nädalavahetuse isa uus naine. Isa näeb last ainult siis kui õhtul (19.00 - 21.00)töölt tuleb ja hommikul tööle läheb. Siit minu küsimus, miks laps peaks olema nö. "isa juures" kui isa teda ei näegi õieti?Miks ei või laps olla kodus oma emaga, mitte mingi naisega keda ta teab kuskil 1,5 aastat ja tunneb ehk on koos olnud kuskil 2-2,5 kuud? Kuidas siin asja lahendada, et hundid oleks söönud ja lambad terved !!!!!