Teemade kronoloogialeppetrahv vlae registreerimisnumbriga (0) leppetrahv vlae registreerimisnumbriga (10) konto arest ja elatusmiinimum (5) Maaakohtusse PPA haldusmenetluse peale (1) võlg (2) |
konto arest ja elatusmiinimumEesti mees 14.01.2015 19:53 (10 aastat tagasi) Probleem selline- kohtutäitur arestis konto. Jäin võlgu ühe laenu tagasimaksmisel. Tegin taotluse, et mulle jäetaks elatusmiinimum ning 1/3 alealise lapse eest. Olen isa, kes lapse emaga pole abielus olnud. Meil on jagatud hooldusõigus, st lapse sünnikande registreerimisel ja isaduse omaksvõtul esitasime sellise soovi. Last kasvatame sellisel, et 2 nädalat on laps minu ja 2 nädalat lapse ema juures. Elatist ma ei maksa, sest mina panustan lapse emaga võrdselt. Laps on rahvastikuregistri järgi registreeritud emaga ühisele aadressile (kuigi ka ema seal ei ela), mina teisele. Kohtutäitur keeldub mulle lapse eest 1/3 kontole jätmast, kuna minul ja lapsel erinev rahvastikuregistrijärgne aadress. St tõlgendatakse, et järelikult kui erinev aadressi registreering, siis last ei kasvata ja peaksin maksma elatist. Aga ma ju kasvatan! Tuleb nii välja, et kui vanemad ka kasvatavad last ühiselt, aga registreering erinevatele aadressidele loetakse, et vanemal elatise kohustus. Teoreetiliselt võib ju ka lapse minu aadressile registreerida, kuid see ei näita ju tegelikult ikkagi midagi. Sain täiturilt vastuse, et kuigi seadusest sellist nõuet otseselt ei tulene, pean ma ikkgi suutma lapse kasvatamist kuidagi tõendada.Kohtutäitur ütles, et esitage konto väljavõte (sic! konto ju arestitud!), millega tõendate kulutusi lapsele. Laps käib koolis, seega lasteaiamaksuga tõendada ei saa. Ostan Rimist või Maximarketist asju (toitu, lapsele pusa, sokid, saapad)- pangaväljavõte ju näitab vaid kauplust, mitte asjade loetelu, mida ostsin.Käisin lapsega juuksuris- konto väljavõttel ju pole kirjas, kelle juukseid lõigati- lapse või minu. Jah, ma tõesti ei ole ostnud lapsele asju Huppaśt või mõnest spetspoest, mille järgi oleks otseselt tuvastatav, kelle huvides ostud sooritati. Tõlgendades kohtutäiturit, järelikult ei ole hea isa. Tahaksin küsida, kuidas ma peaksin edasi käituma/ tõendama lapse kasvatamist? Ja kas seda on ikka üldse vaja teha? Mul on laps (tõestatud sünnitunnistusega kohtutäiturile), jagatud hooldusõigus (kanne rahvastikuregistris), elan tavalise inimese elu ja majandan - ostan vajaliku tavapoest- mul peaks ju olema seadusejärgne õigus saada oma kontole lapse eest 1/3. Aitäh, kes oskab nõu anda, mida edasi teha. sirts 14.01.2015 21:29 (10 aastat tagasi) Kohtutäitur jätab arvele miinimumi 390 eurot ja 1/6 miinimumist, seega veel 65 eurot, kokku 455 eurot. See on õige, sest poole ajast kasvatab last ema. Pöörduge uuesti täituri poole ja tehke talle selline ettepanek. Täiturid on erineva suhtumisega täiteasjadesse, mõnega pead võitlema läbi ministeeriumi.Olen ühest õnnetust eksitusest juba 15 aastat nendega "sõbralikes suhetes" A 15.01.2015 09:05 (10 aastat tagasi) TMS § 132 lg 2 ütleb, et kui võlgnik peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Selline õigus mittearestitava summa suurenemisele on igal lapsevanemal, kes peab üleval oma alaealist last, sest ülalpidamise kohustus tuleneb seadusest (PKS § 96, 97). Asjaolu, et poole ajast kasvatab (peab ülal) last ema ja poole ajast isa, ei anna alust täiendavalt arestimisele mittekuuluva 1/3 vähendamiseks, kuna vanemate kohustused lapse ees ongi võrdsed (PKS § 116 lg 1). Juhul, kui kohtutäitur taotlust ei rahulda ning ei vabasta kontot arestist seaduses ettenähtud suuruses, siis on võimalik esitada kohtutäiturile kaebus kohtutäituri tegevusele ning võimalik ka kaebuse lahendamisel tehtud kohtutäituri otsust kohtus edasi kaevata (TMS § 217, 218). Vajadusel saab taotleda näiteks kohtus ka lapse ema tunnistajana ülekuulamist, kes saab tunnistada Sinu osalemist lapse ülalpidamises. Janek 28.01.2015 18:12 (10 aastat tagasi) Kas kui kohtutäitur on seadnud minu kontole kasutatava limiidi 390 eutot ei saa mitte ükski teine institusioon minu kontolt seda summat ära võtta? A 28.01.2015 21:16 (10 aastat tagasi) Ei, miinimumpalk peab igal juhul alles jääma. Vassili 26.02.2015 16:07 (10 aastat tagasi) Tere! Palun aidake! Minu probleem on selline: Kui kohtutäitur arestis terve konto sentini. Aga ma sain iga kuu minimaalne palk. Ja veel mulle määratud alimentid kahe lapsele kokku umbes 270 euro iga kuueks. Raamatupidaja kirjutas kohtutäiturile vastus et firma ei maksa minu palgast temale ühtegi senti seaduse järgi. Kuidas siis konto lahti tegema? Mille juhul kohtutäitur saab arestida terve konto? Ja missugused õigused mul on? Alimentid mulle määrati augustist ja töötan ainult jaanuari keskelt 2015. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |