Teemade kronoloogia
pärand
Koidu Junolainen 22.01.2015 16:09 (10 aastat tagasi)
Minu heauskne ema on teinud testamendi, kus on avaldanud soovi, et oma 2-toalise korteri pärijateks jäävad tema 3 tütart. Samas on ühe tütre poeg teinud notari juures n.ö. üleüldise volituse, põhjendades, et tema maksab läbi interneti selle korteri igakuised kommunaalmaksed minu ema raha eest ära. Kuna õepojal selline volitus käes, ei jätnud ta ära kasutamata juhust, et kõnealune korter pantti panna, mida ta tegi Soomes, Helsinkis, võttes pangalt laenu, mis on kolm korda suurem, kui korteri väärtus. Küsimus: Kas tõesti saab inimesele, kes elab ühetoalises mugavusteta korteris, pärandiks kellegi võlad?
A 22.01.2015 16:44 (10 aastat tagasi)
Kui sellele korterile on ema antud üldvolituse tõttu hüpoteek seatud ning ka laenuleping ema nimele sõlmitud, siis jah kuuluvad pärandvara hulka nii hüpoteek, kui laenulepingust tulenevad kohustused panga eest. Nendest kohustustest on võimalik vabaneda üksnes pärandist loobumisel 3-kuulise tähtaja jooksul.
K 22.01.2015 17:43 (10 aastat tagasi)
Aitäh vastuse eest. Seadusest tulenevalt peaksin pärandi vastuvõtmise korral oma korterist ilma jääma ja veel pealegi maksma, nö prügikasti taha elama minema. Küsimus selline, et kuidas antakse 3x pärandatavast suuremat laenu? Võrdluseks käib pandimajades asi vist teisiti, kui näiteks tuua. Õnneks on ema veel elus, aga 8 aastat tagasi võetud maksmata.
B 22.01.2015 19:38 (10 aastat tagasi)
pärandit ei pea ju vastu võtma, A ja kirjutas, et 3 kuu jooksul on sul võimalus sellest loobuda. Ja kuna ema praegu veel elab, siis võid teda paluda, et ta ei paneks sind oma pärijate hulka. Kõige mõistlikum on see korter pärandadagi õepojale, las siis maksab 3x kõrgemat väärtust tagasi.
Onari Kämmal 22.01.2015 19:49 (10 aastat tagasi)
Oluline on siiski see, kelle nimel on sõlmitud laenuleping. Kuna siit loeb välja, et tegu on naisterahvaga, kelle lapselaps on juba täisealine, siis ilmselgelt on tegu pensionäriga, kellele ei anna ka Soomes ükski pank suurt hüpoteeklaenu. Seega ilmselt on laenuvõtjaks see lapselaps, lihtsalt laenu tagatiseks on hüpoteek antud korterile. Sellisel juhul läheb pärandi korral lihtsalt korter tütardele ja hüpoteek jääb alles. Ja kõige mustem stsenaarium on see, et pank müüb selle korteri tagatise katteks maha ja tütred jäävad ilma oma 1/3 korterist. Laenu nad ülejäänud osas sellisel juhul ise ei taga ja seda, mis puudu jääb, maksma ei pea hakkama.
K 22.01.2015 19:55 (10 aastat tagasi)
Nojah. Aga seadus näeb ette, et lapsed peavad vanemate eest hoolitsema. Juhul, kui ema tuleks panna hooldekodusse, kui ta üksielamisega hakkama ei saa, siis mis? Vanust tal juba 90 +.
Onari Kämmal 22.01.2015 20:15 (10 aastat tagasi)
See võib mõjutada sundosasid pärandi jagamisel, muud mitte. Samas, kui ema jätab ühe tütre testamendist välja, kelll tänu hooldusele oleks õigust sundosale, siis see ei kohusta seda sundosa veel taotlema.
K 22.01.2015 22:01 (10 aastat tagasi)
Palun, kas kellelgi oleks veel head nõu anda?
A 23.01.2015 10:11 (10 aastat tagasi)
Kas laenuleping on sõlmitud volituse alusel ema nimel või lapselapse enda nimel?
K 23.01.2015 13:32 (10 aastat tagasi)
Laenulepingut pole näinud, summa suurusest sain teada RIK´ist.
A 23.01.2015 17:29 (10 aastat tagasi)
Ilmselt on see siis korterile seatud hüpoteegi summa, mis teatavasti on laenusummast suurem. Laenulepingut ning hüpoteegi seadmise lepingut tuleks küsida need tehingud vormistanud lapselapselt. Ilma nende tehingute sisu teadmata on ka raske mingeid soovitusi anda.