Teemade kronoloogia
Hüpoteegi seadmine
palunabi 26.01.2015 10:01 (10 aastat tagasi)
Tere! Olukord on selline, et ligi 10 aastat tagasi kinkis vanaema kinkelepingu alusel kahele sugulasele kinnistu. Kuna üks sugulastest oli sel ajal alaealine, siis kinnistusraamatusse kanti omanikuna sisse ainult üks nendest. Nüüd on olukord selline, et sugulane, kes omanikuna sisse kanti on kogu kinnistu koormanud panga kasuks hüpoteegiga ning on sattunud võlgadesse. Täitur on juba käinud maja pildistamas ning kui teine sugulane helistas ja teada andis, et ka tema on selle kinnistu omanik, siis teatas täitur, et teda pole kinnistusraamatu järgi olemas ja kui ta tahab ennast nüüd omanikuna sisse kanda, siis saab ta endale võlad ka kaela. Tegelikult ju peaks olema võimalik seada hüpoteek ainult enda mõttelisele osale kinnistust? Kinnistusraamatul küll on õiguslik tähendus, kuid see ei tee ju olematuks kinkelepingut, mille alusel nad mõlemad omanikeks said? Ja kui ka maja maha müüdakse enampakkumise kaudu, siis pool rahast peaks ikkagi teine omanik endale saama?
agapalun 26.01.2015 10:09 (10 aastat tagasi)
Kuida moodi küll saadi kinkida kinnistu kahele, aga samas kanti vaid üks omanikuna kinnistusraamatusse? See on ikka väga jabur jutt. Alaelaisus ei takista mingit moodi kinke tegemist ega uue omanikuna kinnistrusraamatusse kandmist. Kui kinnistusraamatusse kanti uue omanikuna üks isik, siis järelikult ka vaid talle see kinnistu kingiti. Ja tema kui kinnisasja omanik omab täit õigust oma kinnisasjaga teha mida iganes ta vaid soovib, sh seda hüpoteegiga koormata. Alusta sellest, et loed läbi selle notari pooolt tõestatud kinkelepingu ja teed selgeks, kes oli kingisaaja.
palunabi 26.01.2015 10:50 (10 aastat tagasi)
Mõtlesingi, et unustasin kirjas mainida, et inimesed, kes niisama ülbitseda tahavad, võiksid seda mujal teha :) küsimus ei olnudki, et kas see oli rumal või tark tegu, et ainult üks omanikuna sisse kanti. See oli asjaolude kirjeldus, saan ise ka juristina aru, et selline asi mõistlik pole, aga aega tagasi keerata ei saa nii et pole mõtet selle kallal enam nämmutada, vaid pigem leida mõni reaalne lahendus olukorrale. Kuna asjaõigus pole kunagi päris minu teema olnud ja minu poole abi saamiseks pöörduti, siis lootsin, et ehk leidub siin mõni, kes asjadega paremini kursis on :) See et kinnistusraamatus pole omanikuna sisse kantud, ei muuda siiski olematuks notariaalselt kinkelepingut, mille alusel on KAKS KINGISAAJAT - jah, mõlemad sugulased on kingisaajad, ei ole seda fakti ise välja mõelnud :)
A 26.01.2015 11:44 (10 aastat tagasi)
Sul on võimalik sellisel juhul esitada kohtule hagi kinnistu kaasomaniku vastu kinnistusraamatu kande ebaõigsuse tuvastamiseks, kande parandamiseks ning enda kandmiseks kinnistusraamatusse omanikuna, asendades kaasomaniku nõusoleku kohtuotsusega. Samas ei mõjutaks see kuidagi hüpoteegi kehtivust. S.t hüpoteegi realiseerimisel kaetaks kõigepealt panga nõuded ning alles siis, kui midagi üle jääb, saavad omanikud sellest oma osa. Tavaliselt aga üle ei jää, vaid tuleb veel puudu ning laenusaajalt nõutakse veel puudujääva osa pangale tasumist.
palunabi 26.01.2015 12:49 (10 aastat tagasi)
Aitäh! Aga kas sellist varianti pole, et kuna võlad on ainult ühel omanikul ja kinnistu on nende mõlema oma, siis oleks üks omanikest saanud hüpoteegi seada ainult enda mõttelisele osale? Teine sugulane on ju ka omanik ja ilma tema loata hüpoteegi seadmine tema osale kinnistust on võimalik?
palunabi 26.01.2015 12:50 (10 aastat tagasi)
Aitäh! Aga kas sellist varianti pole, et kuna võlad on ainult ühel omanikul ja kinnistu on nende mõlema oma, siis oleks üks omanikest saanud hüpoteegi seada ainult enda mõttelisele osale? Teine sugulane on ju ka omanik ja ilma tema loata hüpoteegi seadmine tema osale kinnistust on võimalik?
A 26.01.2015 13:59 (10 aastat tagasi)
Hüpoteegi seadmisega rikuti küll teise omaniku õigusi, kuid kuna teist omanikku kinnistusraamatust ei nähtunud, siis ei saa pangale midagi selles osas hetkel ette heita ning hüpoteegi realiseerimise tulemusel saadavale rahale pretendeerida. Võimalik on esitada sissenõudjja ja võlgniku vastu hagi vara arestist vabastamiseks ja sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, et vältida võlgnikuks mitteoleva isiku vara müüki täitemenetluses. Vt TMS § 222. https://www.riigiteataja.ee/akt/131122014014
palunabi 26.01.2015 21:29 (10 aastat tagasi)
Tänud! Praegu ongi pank hüpoteegi realiseerimiseks täituri poole pöördunud. Lootsin, et ehk ikka on mingi lahendus, aga ilmselt panga vastu juba ei saa. Aitäh sellegipoolest!
Xen 26.01.2015 21:36 (10 aastat tagasi)
aga teise omaniku vastu tekiks sellises olukorras kahju hüvitamise nõue?
A 27.01.2015 09:27 (10 aastat tagasi)
Ma ju kirjutasin, et võimalik on esitada hagi sissenõudja s.o panga ja võlgniku vastu sundtäitmise lubamatuks tunnistamiseks, et vältida kinnistu müüki. Samuti isegi juhul, kui kinnistu peaks siiski müüdama, on võimalik esitada seejärel kahju hüvitamise nõue teise omaniku vastu.