Ebaseadsulik jälitustegevus.

Tarmo 23.03.2015 22:12 (10 aastat tagasi)

Tere. Kas see Delfi krimirubriigis esitatud lugu ei käi ebaseadusliku jälitustegevuse mõiste alla ja või laimu mõiste alla. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-kaaskodaniku-mure-mees-vedas-lapsi-kaubiku-kongis?id=70945659 Loo autor on laste ema koos oma "uue "elukaaslasega. Nimelt on laste isa ja ta alaealisi lapsi pildistatud salaja kodu värava ees ja teises linna otsassihtpunktis ning need pildid riputatud avaliku veebi.Mis rikkumisi selle toiminguga tegija korda võis saata. kas mingeid karistusi meie seaduses ka on olemas sellejuhtumi puhul.

B+ 24.03.2015 11:56 (10 aastat tagasi)

Kõne alla võib tulla KarS § 137 - eraviisiline jälitustegevus. Paraku ei saa ilmunud artikli ning teemaalgataja postituse põhjal teha paikapidavaid järeldusi võimaliku süüteo toimepanemise osas. Samas võib "jälitatav" küsida PPA hinnangut antud olukorrale.

Tarmo 24.03.2015 12:00 (10 aastat tagasi)

Lisaks tõestatud,et sellel päeval,kui 'murelik kodanik sõitis sulle järgi,et autos oli üks laps' Tähendab,et murelik kodanik sellega ei piirdunud ja jälitas ikkagi sind sinu kodu juures ja töö juures,et saada pildile soovitud rikkumist.Piltidel on näha maas lumi,sellel päeval kui politsei peatas auto kontrolliks lund maas polnud. On ilmselge,et ebaseaduslik jälitus on jätkunud peale politsei poolt peatamist kas samal päeval,või teistel päevadel. Et tegemist on plaanitud ja motiivil põhineva tegevusegga.Naise motiiv on ,et sind avalikult laimata ja jälitamisega vahele võtta sind,et kas sa vead kaubikus lapsi. Sind on jälitatud vähemalt 3korral,või enamki. Esimene kord on kui sa võtsid peale 1 lapse.(murelik meesterahvas sõitis järgi) Teine kord on siis sinu maja ees ,kui sa oled lastega koos oma auto juures,et jäädvustada laste panekut kaubikusse,kuid pildile ei õnnestunud istuvat last kaubikus saada. Kolmas kord on kui sa töö juures võtad autust laste asjad ,et panna lapsed ja kotid oma autosse. Rõhutan,et tegemist on eelnevalt plaanitud jälitustegevusega ja millel on ka motiiv. Tahan teada, kes on see aus kodanik,kes tegi minu naisele ebaseaduslikku jälitustegevust ja tundis huvi minu ja mu laste eraelule ja seda pidevalt jäädvustades.

B+ 24.03.2015 12:27 (10 aastat tagasi)

Mida mina, kui anonüümne kommentaator, soovitaks: pöördu politsei poole, kui murelik lapsevanem, kelle lapsi on erinevatel aegadel ja kohtades jälitatud ja pildistatud ning osa pilte on avaldatud meedias. Piltide avaldamisel on "ajakirjanikule" vihjatud, et ka laste igapäevast liikumisteekonda on jälgitud sisuliselt koduuksest kuni sihtkohani. - Ehk tegutse laste huvidest lähtuvalt ning ära esialgu seosta seda "laimamisega". Fotode tegelik autor on teadmata, mistõttu on antud olukorras lapse huvides põhjendatud PPA poole pöördumine asjaolude selgitamiseks.

Tarmo 24.03.2015 14:01 (10 aastat tagasi)

Politsei vastaski, aga leian, et asja on pealiskaudselt uuritud. KarS § 137 mõttes ei ole karistatav mitte teist isikut puuudutavate andmete omamine ja talletamine kui selline, vaid nende andmete saamine ebaseaduslikus korras jälitustoimingute teostamisega. Antud juhul nähtub, et meeskodaniku eesmärk ei olnud Tarmo Bloom´i kohta andmete kogumine, vaid ainult heatahtlik eesmärk reageerida liiklusseaduse rikkumise peale ning mure laste eest. Seega ei ole täidetud meeskodanikule ette heidetud eraviisilise jälitustegevuse süüteokoosseis. Antud juhul ei ole KrMS § 193 lubab kriminaalmenetluse alustamist vaid juhul, kui selleks on alus ja ajend ning puuduvad KrMS § 199 lg 1 sätestatud asjaolud. Sellise piirangu seadmine kriminaalmenetluse alustamisele kujutab endast olulist õigusriiklikku garantiid üksikisiku põhiõiguste kaitsel, et vältida kriminaalmenetluslike vahendite alusetut kasutamist. Kriminaalmenetlus on isikute põhiõigusi äärmiselt intensiivselt riivav menetlus ja selle alustamine ei saa toimuda kergekäeliselt, vaid peab olema põhjendatud väga ulatusliku ja tõsise ühiskondlike normide rikkumisega, mis väärivad vastavalt karistusõiguslikku sekkumist. Kriminaalmenetlus kui karistusõiguslik reageering on olemuslikult kõige tõsisem sekkumine isikuvabadustesse, mille alustamine peab olema äärmiselt põhjendatud. Riigikohtu kriminaalkolleegium on märkinud 06.06.2005 lahendis, et erinevate isikute põhiõiguste tasakaalustatud kaitse huvides on riiklikult oluline tagada, et kriminaalmenetlust alustataks ja isikut käsitletaks kuriteos kahtlustatavana alles pärast väidetava kuriteo tunnuste põhjalikku analüüsi õigusküsimustes pädeva isiku poolt. Antud seisukohast tuleneb üheselt kriminaalmenetluse alustamise keeld juhtudel, kui kriminaalmenetlust välistav asjaolu ilmneb kuriteoteatest. Täiendavalt selgitan, et Riigikohus on oma 28.09.2010.a lahendis nr 3-1-1-60-10 kirjeldanud kriminaalmenetluse keskset põhimõtet järgnevalt: „Kui kohtuotsuse tegemisel tuleb in dubio pro reo põhimõttest lähtudes tõlgendada kahtlused süüdistatava kasuks, siis KrMS §-s 6 sätestatu nõuab, et kriminaalmenetluse alustamise otsustamisel tuleb lähtuda in dubio pro duriore põhimõttest, tõlgendades iga kuriteokahtluse kriminaalmenetluse alustamise kasuks. Samas ei saa eitada, et ka juba ainuüksi kriminaalmenetluse alustamisega võidakse ühiskonnas valitsevate hoiakute tõttu isikuid stigmatiseerida. Seetõttu tuleb taunida kriminaalmenetluse alustamist olukorras, mil puudub üldse kuriteokahtlus või see on pelgalt teoreetiline.“ Kõnealusel juhul ei sedastanud uurimisasutus kuriteokaebuses informatsiooni, mis oleks käsitletav kriminaalmeneltuse alusena ning kuivõrd ajendi pinnalt ei ole võimalik tuvastada kuriteotunnuste olemasolu, on kriminaalmenetluse alustamine välistatud. Kuna esitatud avalduse läbivaatamise käigus on selgunud, et puudub kriminaalmenetluse alus, siis on Põhja prefektuuri Ida-Harju politseijaoskonna menetlusteenistuses koostatud antud materjalide põhjal menetluse mittealustamise materjalid nr 15231500384. Ärakiri antud alustamata jätmisest saadetakse teadmiseks vastavalt KrMS § 198 lg 2 isikule, kelle kohta kuriteokaebus on esitatud. Käesoleva teate peale vastavalt KrMS § 207 lõike 1 alusel võib alustamata jätmise teate saamisest alates kümne päeva jooksul esitada kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuuri, asukohaga Tatari 39, Tallinn 10134.

K. 24.03.2015 16:47 (10 aastat tagasi)

Esiteks ei ole siin tegemist avaliku laimamisega, sest laimamine on inimese kohta teadlik vale levitamine, sina aga tegelikult ju vedasidki lapsi kaubiku kongis ja seda isegi veel peale politseilt hoiatuse saamist. Pealegi ei ole artiklis mainitud mingeid nimesid ning avaldatud fotode järgi ei ole sinu isiku tuvastamine võimalik. Oma nime avaldasid sa siin ise. Teiseks, pole tavakodaniku laimamine Eestis üldse karistatav. Kolmandaks on politsei andnud sulle ammendava vastuse, kriminaalmenetluse algatamiseks puudub alus, kuna sind ei jälitatud mitte andmete kogumiseks, kus ja kellega sa käid, vaid murest laste ohutuse pärast. Kahjuks tundub aga, et sa ei saa praegugi aru, mida oled valesti teinud ja laste turvalisuse peale mõtlemise asemel muretsed vaid oma "määritud" nime pärast.

Tarmo 24.03.2015 17:12 (10 aastat tagasi)

15. märts 2015 20:28 ilmus delfi krimi rubriiki uudis. Allolev on artikli otselink. http://www.delfi.ee/news/paevauudised/krimi/fotod-kaaskodaniku-mure-mees-vedas-lapsi-kaubiku-kongis?id=70945659 Laste isa ja alaealisi lapsi jälitati korduvalt. Esimene jälituskord oli 3 Veebruar siis kui võtsin 1 lapse peale. Nagu näha on sellel päeval kui murelik kodanik sõitis laste isale järgi, autos oli siis tol korral üks laps. See tähendab seda, et murelik kodanik sellega ei piirdunud ja jälitas ikkagi laste isa kodu juures ja töö juures, et saada pildile soovitud rikkumist. Piltidel on näha maas lumi, sellel päeval kui politsei peatas auto kontrolliks lund maas polnud. On ilmselge,et ebaseaduslik jälitus on jätkunud peale politsei poolt peatamist kas samal päeval või teistel päevadel. Tegemist on plaanitud ja motiivil põhineva tegevustega. Naise motiiv oli laste isa avalikult laimata ja jälitamisega vahele võtta laste isa, et kas laste isa veab kaubikus lapsi. Siit järeldub, et laste isa on jälitatud vähemalt 3 korral või enamgi.Teine jälitustegevuse kord oli laste isa koduvärava ees, kui laste isa oli lastega koos oma auto juures, et jäädvustada laste panekut kaubikusse. Kolmas kord on see kui laste isa töö juures võttis autost laste asjad ,et panna lapsed ja kotid oma isiklikku autosse. Rõhutan,et tegemist on eelnevalt plaanitud jälitustegevusega ja millel on ka motiiv. Motiiviks on laste ema poolt esitatud hagi, tegemist on tahtliku ja teadliku jälitustegevusega oma isiklike eesmärkide täitmiseks. Ma arvan ikkagi, et tegemist on olulise rikkumisega.

Tarmo 24.03.2015 17:30 (10 aastat tagasi)

Mul ei ole oluline nime määrimine või mitte, muidu ma ei oleks oma nime esitanud:) Samuti olen esitanud oma nime artikli kommentaarides. Loeb ainult kas antud paparatso teguviis on õige või mitte. Kui on rikutud mu õigusi siis ma ka kaitsen neid. Antud tegelane on teinud ka kõike muud taolist.

Tarmo 24.03.2015 17:30 (10 aastat tagasi)

Mul ei ole oluline nime määrimine või mitte, muidu ma ei oleks oma nime esitanud:) Samuti olen esitanud oma nime artikli kommentaarides. Loeb ainult kas antud paparatso teguviis on õige või mitte. Kui on rikutud mu õigusi siis ma ka kaitsen neid. Antud tegelane on teinud ka kõike muud taolist.

B+ 24.03.2015 18:00 (10 aastat tagasi)

Sõltuvalt PPA-le esitatud kaebusest/informatsioonist võib PPA vastus olla ka õige Mittenõustumise korral pöörduge ringkonnaprokuratuuri.. ---- Teie vastusest selgub, et toimumas on ka tsiviilmenetlus, eeldan, et perekonnaasjas. Selles menetluses ei oma tehtud pildid erilist kaalu, kuna neist ei selgu seda, mida tahetakse väita. Vajadusel pöörduge Avaliku Sõna Nõukogu poole, kes saab anda hinnangu avaldatud artiklile (rikuti eetikat või mitte) ning pöörake antud olukord kohtumenetluses enda kasuks. --- aga arvestades foorumi algset küsimust, siis jätkate PPA menetlusega. ---- Kui leiate, et Teie õigusi on rikutud, siis mõelge, millised õigused need oleks?

Tarmo 24.03.2015 18:21 (10 aastat tagasi)

Tänud B+ viidete ja nõuannete eest:) Selgitan veel juurde miks see on oluline - naine esitas ebaeetlise sisuga hagi mulle, lasi töölt lahti lasta taolise tegevusega nagu see delfi uudis, hoiab mu lapsi kinni " kohtumääruse taga", tal õnnestus lastekaitse ära rääkida, lastekaitse edastas tema ütluste põhjal arvamusavalduse kohtule, tehti selle põhjal esialgne õiguskaitse, ise ma ei jõudnud sinna vestlusele kuna olin politseis seoses nende tegevustega. Seda jura teeb ta koos oma uue poldiga, ses suhtes kui on mu õigusi rikutud siis vastutab ta tegude eest.

pluss 24.03.2015 22:12 (10 aastat tagasi)

ei tahaks küll kritiseerida, aga see on täiesti mittejuriidiline ühe poole pläma.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.