maakler ei loe üürilepingut autom. pikendatuks

bitvvise 23.07.2015 20:41 (9 aastat tagasi)

Tere, olen üürnik. Üürileping (https://goo.gl/wkf6Fv) näeb ette automaatse pikenemise - "8.3. Kui üks kuu enne lepingu tähtaja lõppemist kumbki osapool ei ole teatanud soovist Lepingut lõpetada loetakse see automaatselt pikenenuks veel 6 kuuks." Üürilepingu tähtajaks on 15.08.2015. Üürileandja teatas soovist lõpetada lepingut suuliselt 15.07. ning emaili teel 16.07.2015 (https://goo.gl/JXLzsh) Maakler vastab et "võime 17.08 lõpetada, kui see paar päeva mõjutab nii palju" (https://goo.gl/KDRgfy) Üürileandja teatab (https://goo.gl/7nWKQN) et pean korterit vabastama 15.08. Lepingus on sättestatud et 12.2. Pooltevahelised käesoleva Lepinguga seotud teated peavad olema kirjalikus vormis, välja arvatud informatsioonilise iseloomuga teated, mille edastamisel ei ole õiguslikke tagajärgi. 12.3. Teade loetakse kätteantuks kui: 12.3.1. Teade on saadetud e-posti teel teisele Poolele ja postitamisest on möödunud kümme (10) kalendri-päeva; Mida peaksin ette võtma, kui loen lepingut automaatselt pikendatuks? Üürileandja teatas juba kolm korda ainult emailide teel et tuleb korterit näitama oma võtmega (minu tööajal s.t. eemalolekul) - seda võimalust leping lubab ainult alates 6 kuud enne lepingu lõppemist.

Onari Kämmal 23.07.2015 23:27 (9 aastat tagasi)

Näpuga järge ajades on sul tõesti õigus. Aga nagu sa ise välja tood, on sellisel juhul temal õigus järgmised 6 kuud sulle iga päev huvilisi sinna vaatama tassida.

Reelika 25.07.2015 17:43 (9 aastat tagasi)

Kas ikka on nii, et üürileandja võib sulle järgmised 6 kuud iga päev huvilisi vaatama tassida? Põhiseadus sätestab, et inimese kodu on puutumatu ja ei ole kellelgi õigus tungida teise inimese koju. Mis sest, et tegu pole inimese enda kinnisvaraga (vaid üürnikuga), on see teatud perioodil siiski tema kodu ning ei ole lubatud, et igaüks seal suvaliselt sisse-välja kõnniks. Kui korter vaba, üürilepingutega pole koormatud, siis näidaku omanik oma korterit kellele tahes ja kui palju tahes.

nuxe 25.07.2015 19:23 (9 aastat tagasi)

Üürileandjal ei ole õigust siseneda üürniku nõusolekuta üüriruumidesse. Üürnik peab lubama üürileandjal asja üle vaadata, kui see on vajalik asja säilitamiseks, võõrandamiseks või üürimiseks teisele isikule. Vt PS § 32, VÕS § 283 lg 2

bitvvise 24.07.2015 10:39 (9 aastat tagasi)

Sorry - 6 nädala jooksul enne käesoleva  üürilepingu  tähtaja  lõppemist. 

zeja 24.07.2015 14:10 (9 aastat tagasi)

Kui teade on esitatud tähtajaks, kuid ei olnud järgitud vorminõuet, siis ei saa sellele asjaolule hiljem tugineda, kui sa pole varem vastuväidet esitanud. Vt VÕS § 13 lg 3 ja § 23 lg 2

bitvvise 24.07.2015 15:00 (9 aastat tagasi)

Vastuväidet esitasin kohe suuliselt 15.08. - omanikule - sellega oli ilmselt tingitud tema emaili järgmisel päeval 16.07.2015 (https://goo.gl/JXLzsh) Vastuväidet esitasin kirjalikult ka maaklerile (https://goo.gl/KDRgfy) Lisaks rõhutaks lepingus sättestatu et "teated peavad olema kirjalikus vormis" ning "Teade loetakse kätteantuks kui postitamisest on möödunud kümme (10) kalendri-päeva"

fyqa 24.07.2015 21:32 (9 aastat tagasi)

Lepingu punktid 2.1 ja 8.3 on omavahel vastuolus. Lepingus on kirjas, et see on tähtajaline. Samas peab pool, kes ei soovi lepingut pikendada ehk soovib lepingut lõpetada, vähemalt üks kuu enne lepingu tähtaja möödumist teatama teisele poole soovist lepingut lõpetada. Leping, mis pikeneb automaatselt (olenemata poolte tahtest), on oma olemuselt tähtajatu ja lepingu tähtajalisus on vaid näilik. Tähtajatu üürilepingu korralist ülesütlemist reguleerib VÕS § 311 jj. Juhin tähelepanu VÕS § 309 lg 3 piirangule.

A 27.07.2015 10:04 (9 aastat tagasi)

Ei ole siin mingit näilikkust ega vastuolu. Leping on tähtaegne ning pikeneb automaatselt üksnes juhul kui pooled ei ole teatanud enne tähtaja lõppemist üksteisele soovist lepingut lõpetada. S.t tegemist on äramuutva tingimusega lepinguga ning ei ole mitte mingit alust lugeda seda olemuselt tähtajatuks. Ka siis, kui leping vastavalt selles ettenähtud võimalusele pikeneb automaatselt (kui kumbki pool ei ole tähtaegselt teatanud lõpetamise soovist) loetakse see siiski automaatselt pikenenuks üksnes 6 kuuks, st sellega ei muutu veel leping tähtajatuks. Juhud, mil tähtajaline üürileping muutub tähtajatuks, on sätestatud VÕS §-s 310.

noso 27.07.2015 10:24 (9 aastat tagasi)

Selline põhjendus ei ole veenev. Tahteavaldused on suunatud õiguslike tagajärgede loomisele (TsÜS § 67 lg, § 68 lg 2 ja 3). Tehing on tehtud äramuutva tingimusega, kui tehinguga kindlaksmääratud õiguslike tagajärgede lõppemine sõltub asjaolust (äramuutev tingimus), mille kohta ei ole teada, kas see saabub või ei saabu (TsÜS § 102 lg 3). Juhul kui asjaolu saabumine sõltub täielikult poolte tahtest, siis ei saa selle kohta öelda, et ei ole teada, kas õiguslik tagajärg saabub või mitte. Tahteavaldus ei saa üldjuhul olla äramuutvaks tingimuseks.

A 27.07.2015 10:45 (9 aastat tagasi)

See, et asjaolu saabumine sõltub poolte tahtest, ei anna alust väita, et nad seetõttu teaksid lepingu sõlmimise hetkel, kas tagajärg saabub või mitte. Kuna lepingu sõlmimise hetkel ei tea kumbki pool, kas nad soovivad hiljem lepingud pikendada või soovivad selle lõppemist, siis ei ole ka teada, kas tagajärg saabub või mitte ning tegemist on äramuutva tingimusega. Sellist seisukohta, nagu ei saaks tahteavaldus olla äramuutvaks tingimuseks, minuteada ei kehtivast õigusest ega kohtupraktikast ei tulene.

jade 27.07.2015 11:31 (9 aastat tagasi)

Leian, et Teie loogika on väär, kuna TsÜS § 103 mõte seisneb selles, et tingimus peab olema objektiivne ja õigusliku tagajärje saabumine ei saa sõltuda poolte tahtest. See tuleneb seaduse tõlgendamisest ja seadust tuleb tõlgendada vastuoludeta. Selle poolt räägib ka TsÜS § 104, mis reguleerib olukorda, kui üks pool aitab tingimuse saabumisele kaasa. Juhul tehingu õiguslik tagajärg lõpeb lepingu poole sõna või teo tulemusena, siis ei ole tegemist äramuutva tingimusega.

A 27.07.2015 12:12 (9 aastat tagasi)

Edasilükkav või äramuutev tingimus saab küll sõltuda poolte tahtest. Seadusega on vastuolus üksnes see, kui üks pool takistab tingimuse saabumist või aitab sellele kaasa hea usu põhimõtte vastaselt. Loe näiteks Riigikohtu lahendit 3-2-1-104-11, kus oli sõlmitud kahe üksteisega seotud tingimusega leping, kus mõlema tingimuse saabumine sõltus poolte tahtest (p 5 teine lõik) ning kus Riigikohus leidis, et lepingus sätestatut saab tõlgendada äramuutva tingimusena (p 22, 23). http://www.nc.ee/?id=11&tekst=RK/3-2-1-104-11

xeka 27.07.2015 12:46 (9 aastat tagasi)

Viidatud otsuse punktis 23 asus Riigikohtu tsiviilkolleegium seisukohale, et detailplaneeringu kehtestamist saab käsitleda edasilükkava tingimusena. Detailplaneeringu koostamise korraldaja on kohaliku omavalitsuse üksus ja detailplaneeringu kehtestab valla- või linnavalitsus (PlanS § 124 lg 10, § 139 lg 1). Seega on detailplaneerigu kehtestamine haldusmenetlus, mille tulemus (kehtestamine) ei sõltu lepingu poolte tahtest, vaid haldusorgani otsusest. Teiste sõnadega sõltus poolte tehing objektiivselt haldusorgani otsusest.

A 27.07.2015 13:13 (9 aastat tagasi)

Detailplaneeringu kehtestamine on üksnes üks neist tingimustest, kusjuures, kuigi detailplaneeringu kinnitajaks on tõepoolest haldusorgan, sõltub see siiski esmajoones ka detailplaneeringu taotleja tegevusest. Samuti leidis kohus, et mõlemat tingimust koos saab tõlgendada ka äramuutva tingimusena. Tähtajaliste lepingute puhul on täiesti tavapärane, et nähakse lepingutes ette lepingu automaatne pikenemine, kui kumbki tehingupooltest ei avalda kindlaksmääratud tähtaja jooksul enne lepingu lõppemist teistsugust soovi. Näiteks krediitkaardi kasutamise lepingud sõlmitakse samamoodi sarnaselt vaatlusaluse üürilepinguga tähtajalised (tavaliselt aastase tähtajaga) ning nähakse ette, kui ükski pool ei ole teisele poolele teada andnud, et ei soovi lepingu pikendamist, siis pikeneb leping automaatselt veel mingiks perioodiks (tavaliselt aastaks). Samamoodi ei muutu leping seetõttu tähtajatuks ning lepingu pikenemine või lõppemine ei sõltu mitte ühestki pooltest sõltumatust asjaolust, vaid justnimelt poolte tahtest ning nende vastavatest tahteavaldustest. Üürilepingu puhul on olemuslikult tegemist kestvuslepinguga, kusjuures lepingus peabki olema ette nähtud lepingu tähtaeg, või kui leping on tähtajatu või automaatselt pikenev, siis lepingu lõpetamise tingimused, vt näiteks VÕS § 14.1 lg 1 p 6. Automaatselt pikenev leping on üks tähtajalise lepingu alaliikidest ning lepingu lõppemine või pikenemine sõltub üksnes ning alati poolte tahtest.

sanu 27.07.2015 16:49 (9 aastat tagasi)

Detailplaneeringu algatamise taotlusel ei ole mingit tähtsust, sest haldusorgan võib jätta detailplaneeringu algatamata (PlanS § 128 lg 4). Küsimus oli selles, kas lepingu tingimust, mis seob tähtajalise lepingu pikenemist poole tahteavalduse tegemata jätmisega, saab lugeda äramuutvaks tingimuseks ja kas see tingimus on vastuolus lepingu tähtajalise iseloomuga. Äramuutva tingimuse saabumine lõpetab tehinguga kindlaksmääratud õiguslikud tagajärjed (TsÜS § 102 lg 3). Praegusel juhul on õiguslikuks tagajärjeks lepingu lõppemine tähtaja möödumisel ja tingimuseks lepingu lõpetamisavalduse tegemata jätmine. Tegemist on negatiivse asjaoluga, mis on sarnane vaikimisega VÕS § 20 lg 2 tähenduses. Põhimõtteliselt ei ole selline tingimus (negatiivne asjaolu, vaikimine) seaduse järgi välistatud, milletõttu pean Teiega nõustuma, et tahteavaldus võib olla äramuutvaks tingimuseks. Näide on proovimüük (VÕS § 235 lg 2). Poolte ühiseks tahteks võib seega olla tahe saavutada olukorda, kus tähtajaline leping pikeneb juhul, kui kumbki pool ei ole lepingu lõpetamiseavaldust esitanud. Poolte kokkulepe mõjutab aga lepingu lõppemise korda, sest pärast lepingu tähtaja saabumist saab lepingut lugeda lõppenuks vaid juhul, kui pool on varem avaldanud, et ta soovib lepingut lõpetada. Selline kord erineb VÕS § 309 lg 1. Lisaks erineb poolte kokkulepe äramuutva tingimuse saabumise tagajärje osas VÕS § 309 lõikes 4 sätestatust. Seaduse järgi muutub äramuutva tingimusega sõlmitud leping tähtajatuks, poolte kokkuleppe järgi pikeneb leping veel kuue kuu võrra. Tekib küsimus, kas poolte kokkulepe kaldub seadusest kõrvale üürniku kahjuks VÕS § 275 tähenduses.

A 27.07.2015 17:29 (9 aastat tagasi)

Minu meelest võiks selle üle arutleda, kas leping pikenes automaatselt 6 kuu võrra, või muutus tähtajatuks, siis kui see äramuutev tingimus saabus, s.t tahteavaldus lepingu lõpetamiseks jäeti tähtaegselt tegemata ning leping pikenes seetõttu automaatselt. Praegu on vaidluse põhiküsimus selles, et kas 15.07 tehtud suulist (vorminõudele mittevastavat) tahteavaldust saab lugeda tähtaegseks, juhul kui sellele järgneval päeval, 16.07 edastati ka vorminõudele vastav lepingu lõpetamise teade. Juhul, kui lugeda seda teadet mittetähtaegseks, siis tõepoolest toetab seadus pigem lähenemist, et taolisel juhul leping mitte ei pikene kindlaksmääratud aja võrra, vaid muutub tähtajatuks (VÕS § 309 lg 4, § 310). Seega pigem on teistsuguse kokkuleppe puhul tegemist üürniku kahjuks kõrvalekalduva ning seetõttu VÕS § 275 järgi tühise kokkuleppega. See aga ei muuda tühiseks lepingu lõppemise korda, juhul kui teade lepingu lõppemisest on edastatud tähtaegselt. Juhul kui üürileping oli sõlmitud vähemalt kaheks aastaks, peab lepingu lõpetamise teade olema üürilepingu tähtajatuks muutumise vältimiseks olema edastatud üürnikule juba vähemalt 2 kuud enne tähtaja möödumist (VÕS § 310 lg 2).

üks arvamus 28.07.2015 12:57 (9 aastat tagasi)

Mina arvan, et üürileping pikenes automaatselt 6 kuu võrra. (jättes kõrvale asjaolu, et tegelikult sai üürnik õigeaegselt lepingu lõpetamisest soovist teada ning hea usu põhimõttest johtuvalt võiks üürnik aktsepteerida lepingu lõpetamist, sest lepingu tähtaegne lõpetamine tegelikkuses üürniku õigusi ei riku ega kahju ei tekita. Olukord oleks vastupidine, kui üürileandja ei oleks üürnikku õigeaegselt teavitanud.) . Aga põhiküsimuse juurde - kas 15.07 vorminõuet rikkuv suuline teavitus omab õiguslikke tagajärgi? --> Ei. TsÜS § 83 lg 2 ütleb selgelt, et kokkulepitud vormi järgimata jätmise korral on tehing tühine, kui seadusest või poolte kokkuleppest ei tulene teisiti. . Kas leping pikenes 6 kuu võrra või muutus tähtajatuks --> arvan, et pikenes 6 kuu võrra. VÕS dispositiivsusest tulenevalt võivad pooled kokkuleppida teisiti kui seaduses sätestatud, arvestades VÕS § 275 sätestatuga. Antud juhul ei ole kokkulepe (automaatne pikenemine 6 kuu võrra) üürniku kahjuks. Seega võib lugeda, et leping pikenes 6 kuu võrra. (Kõrvalmärkus: kui ei ole kokkulepitud teisiti, siis piisab ka suulise tahteavalduse tegemisest lepingu mittepikendamiseks. 3-2-1-85-09 p 18 ja 3-2-1-11-05 p 20)

A 28.07.2015 14:54 (9 aastat tagasi)

Samas jälle TsÜS § 68 lg 1 ütleb, et tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Minu meelest ei tohiks tahteavaldust samastada tehinguga, mille puhul on vorminõude järgimata jätmise tagajärjeks tõepoolest üldjuhul tehingu tühisus. Tahteavalduse puhul (erinevalt tehingust) saab minu arust tagajärjeks olla selle tühisus üksnes siis, kui see on seaduses või poolte kokkuleppes ette nähtud, vt näiteks VÕS § 299 lg 3, § 325 lg 5.

arvamusest 28.07.2015 15:44 (9 aastat tagasi)

Leian, et antud juhul on "tehing" võrdsustatav "tahteavaldusega", see tuleneb "tehingu" mõistest TsÜS § 67 lg 1 - tehing on toiming, milles sisaldub tahteavaldus. Samuti on TsÜS-is tahteavaldus reguleeritud 4. osa (Tehingud) all. . Arvan, et TsÜS § 68 lg 1 tähendabki seda, et kui seaduse kohaselt tuleb tehing (nt mõni leping) või tahteavaldus (nt teavitamine, ülesütlemine vms) teha kirjalikult, siis seda ei või teha suuliselt. Samas üürileandja teavitamine lepingu mittepikendamisest ei nõua kirjalikku vormi VÕS § 325 näitel.

bitvvise 29.07.2015 17:48 (9 aastat tagasi)

Tänan selgituste eest. Siiski. Mida teha kui omanik, vaatamata minu poolt saadud selgitustele, käib klientidega korteris üle päeva, ilma telefoni teel teatamast (aint maili teel tund/paar enne) ning lubab 15.08 tulla võtmete järgi? Kas panna teine lukk (uskses olemas koht)? Avaldus politseile? Hagi kohtusse? Tallinna üürikomisjonile? Kuidas ja kellele (maakler on omanikuga sama meelt) maksta üüriraha kui enne maksin sulas?

A 30.07.2015 11:20 (9 aastat tagasi)

Mida teha? Valmistuda väljakolimiseks, kuna 15.08 lõpeb üürileping, millest olid ka lepingu sõlmimisel teadlik, kusjuures sind on tähtaegselt ka teavitatud sellest, et üürilepingut ei pikendata. Sinu tegevus on vastuolus hea usu põhimõttega ning keeldudes kokkulepitud tähtajal korterit vabastamast rikud sa omaniku õigusi, mis võib tuua kaasa sinu vastu kahjunõude esitamise ning ka kohtukulud.

toqy 26.07.2015 17:19 (9 aastat tagasi)

kuule, kobi korterit välja - sinusuguse tähenärijaga ilmselgelt ei soovita enam asju ajada!

Reelika 26.07.2015 22:43 (9 aastat tagasi)

Mulle just meeldib, et inimene oma õiguste eest seisab. Leping on täitmiseks siiski mõlemile!:)

A 27.07.2015 09:49 (9 aastat tagasi)

TsÜS § 78 lg 3 Kirjaliku lepingu puhul võib lepingust tulenevad kirjalikud tahteavaldused edastada ka muul viisil, mis võimaldab edastatud tahteavaldust kirjalikult taasesitada. E-kirjaga saadetud teade on kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning ka leping näeb ette võimaluse teadete e-postiga saatmiseks, seega on üürileandja teavitanud lepingu lõpetamise soovist korrektselt. TsÜS § 69 lg 2 Tahteavaldus on kätte saadud, kui see on tahteavalduse saajale isiklikult teatavaks tehtud. Eemalviibijale tehtud tahteavaldus loetakse kättesaaduks, kui see on jõudnud tahteavalduse saaja elu- või asukohta ja tal on mõistlik võimalus sellega tutvuda. Vaidlust ei ole, et tahteavaldus lepingu lõpetamise sooviga edastati Sulle tähtaegselt suuliselt ning kohe järgmisel päeval ka e-postiga, seega on tahteavaldus Sinuni jõudnud õigeaegselt ning ei ole mingit põhjust lugeda 10 päeva lisaks. 10-päevane tähtaeg on mõeldud selleks, et kui üürileandja ei ole Sind kätte saanud ning Sa oma postkasti näiteks ei ava, siis loetakse teade 10 päeva möödumisel ikkagi kättesaaduks sõltumatult tegelikust kättesaamisest. Kuna Sinuni on tähtaegselt (kuu enne lepingu lõppemise tähtaega) jõudnud teave, et üürileandja ei soovi lepingu pikendamist ning leping lepingus ettenähtud ajal ka lõpeb, siis ei ole ka mingit õiguslikku alust loota, et leping automaatselt pikeneb ning 15.08 tuleb korter vabastada.

Jehu 30.07.2015 12:35 (9 aastat tagasi)

Tundub, et üks järjekordne puuküürnik kogub jõudu! Talle on selgeks tehtud, et lepingu ülesütlemine on kehtiv, talle on selgitatud et korteri omanikul on õigus käia korterit näitamas - tema ikka arutleb, et kas peaks ukseluku ära vahetama ja omanikku mitte sisse laskma. Ja keegi Reelika veel nimetab seda "oma õiguste eest seismiseks" :).

bitvvise 30.07.2015 12:59 (9 aastat tagasi)

Vastupidi. Omaniku käitumine tekitab kahtlust. Iraanlasest Rootsi elaniku keelte valdamine samuti - ainult raskesti arusaadav inglise keel, mitte eesti või vene. Pool aastat tagasi omanik lubas osta uue diivani kui pikendame lepingut. Nüüd, ma kardan, et kui valin uue korteri kasuks, tal jääb õigus nõuda ettenähtud hüvitist tagantjärgi kuna suure tõenäosusega, juriidiliselt, leping on pikendatud järgmiseks 6k

bitvvise 30.07.2015 12:37 (9 aastat tagasi)

Tänan kõiki pädevate seletuste eest! Kokkuvõtteks tsiteerin - "Praegu on vaidluse põhiküsimus selles, et kas 15.07 tehtud suulist (vorminõudele mittevastavat) tahteavaldust saab lugeda tähtaegseks, juhul kui sellele järgneval päeval, 16.07 edastati ka vorminõudele vastav lepingu lõpetamise teade" Vahepeal täpsustasin toimunu - vabandan ebatäpse esmase kirjelduse eest - suuline tahteavaldus oli tehtud samuti 16.07. Olemas väljavõtte telefonikõnest omanikule (teatasin tahest renti maksta) ning vene piiriületuse (Eestisse) pitsat passis 16.07 Seega kordan küsimust. Mida teha kui omanik, käib klientidega korteris, ilma telefoni teel teatamast ning lubab 15.08 tulla võtmete järgi? Kas panna teine lukk? Avaldus politseile? Hagi kohtusse? Tallinna üürikomisjonile? Kuidas ja kellele (maakler on omanikuga sama meelt) maksta üüriraha kui enne maksin sulas?

bitvisa 30.07.2015 18:03 (9 aastat tagasi)

sa osta parem endale oma korter, kui saaks isiku tuvastada, siis sinutaoulist ei võtaks enam keegi üürile.

hinnang 30.07.2015 15:10 (9 aastat tagasi)

Üldiselt ja emotsioonitus teoreetilises olukorras: kui lugeda leping pikenenuks, siis järgmine kord teavitada (nö korraliselt) lepingu lõpetamisest on 1 kuu enne uut tähtaega. See tähendab, et summa summarum peaksid nii kui nii 6 kuu pärast kolima + taluma 6 nädalat tähtaega korteri näitamist (ning lepingu punkt 6.3. ei ütle, et peab ette teatama) + lepingu p 6.1 alusel taluma sisuliselt igapäev korteri sihipärast kasutamise kontrollimist. <-- teie perspektiiv üürilepingu jätkamise korral ..... Kui soovite korterite edasi üürida ja leiate, et lepingut rikutakse, saate kasutada VÕS § 101 nimetatud õiguskaitsevahendeid. Normaalolukorras võiks esineda alus lepingu erakorraliseks lõpetamiseks ning kahju hüvitamiseks (nt kui peate üürima samaväärse korteri, mille üürihind ületab praegust, siis vana ja uue üürisumma vahe võib olla käsitletav kahjuna). Tuleb arvestada, et vaidluse kohtulikul lahendamisel ning mingite kahjude nõudmisel tõenäoliselt enne 1 aastat jõustunud kohtulahendini ei jõuta. Nüüd on valiku koht - VARIANT 1: lõpetate 15.08 üürilepingu ja annate korteri üle ning saate tagasi tagatisrahad jms VÕI VARIANT 2: saate korterit maksimaalselt kasutada kuni 6 kuud (eeldades, et ka üürileandja lepingut erakorraliselt ei lõpeta) ja taludes seniaegselt lepinguga üürileandjale antud õiguste kasutamist VÕI VARIANT 3: lõpetada ise leping erakorraliselt ning juhul kui tekib kahju, kulutada aega ja resursse kahju nõudmiseks ja tõendamiseks, jõudes hetkel prognoosimatu lõpptulemuseni mitte varem kui 1 aasta jooksul.

bitvvise 30.07.2015 18:48 (9 aastat tagasi)

Aitäh sisuka vastuse eest! Küsimused teise variandi puhul - maakleri roll antud olukorras ja tasumise kord juhul kui me ei leia temaga ühist keelt kuna "3.2. Üürnik tasub iga kuu 15.kuupäevaks, järgmise kuu üüri Üürileandjaga kokkulepitud korras"

seakatkune 30.07.2015 20:36 (9 aastat tagasi)

maakleri peale või vastu pole sisuliselt mõtet loota. Tasumise kord: kui tasu ei taheta vastu võtta, peab tagama olukorra, kus saab hilisemalt tõendada, et üüri taheti maksta, aga vastu ei tahetud võtta. Tekib nö vastuvõtuviivitus. Arvestada tuleb, et raha peab ikkagi tasuma, sõltuamta sellest, kas üürileandja võtab selle esmalt vastu või mõni aeg ignoreerib.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.