kaasomandi kasutamine laenu lisatagatisena

Kristel 22.07.2015 04:35 (9 aastat tagasi)

Pöördun murega.Meile kuulub 1/2 mõtteline osa kinnistust, mille eluruumid on jagatud korteriomanditeks, kinnistu on aga kokkuleppeliselt ühiskasutuses.Notariaalne kasutuskord on seatud 15 aastat tagasi.Nüüd soovime enda kasutuses olevat osa kasutada lisatagatisena korteri ostmiseks, kuid see on arendatud absurdini.Kõigepealt nõutakse kasutuskorra (mis on juba olemas) kandmist kinnisturaamatusse.Lisaks nõutavad joonised tegime ise, nende kohta pretensioone ei olnud.Tehingu eest küsitakse müstiliselt 650 EUR+ riigilõiv. Teiseks osutub tehing võimatuks, kuna üheks osapooleks nõutakse teise kaasomaniku 7.aastat tagasi lahutatud(!) abikaasat.Lahutus on ametlik, kohtu kaudu, eksabikaasa kirjalikult tõendanud, et temal varalisi pretensioone ei ole.Kaasomaniku ostu-müügileping on sõlmitud ainult tema, mitte lahutatud abikaasa nimel.Ometi tahab notar tehingusse tema eksmeest kaasata.Kas ühisvara lahutamisega ei lõpe?Kas siin ei ole võimalik rakendada kaasomandi puhul kasutatavat enamuse häält?Kas lisatagatiseks seadmise puhul on tõesti vaja läbida absurdne kadalipp?

vastus 22.07.2015 08:40 (9 aastat tagasi)

Alustame sellest, et kinnistut ei saa kuidagi jagada osaliselt korteriomanditeks. Kui tegemist on kaasomandiga, siis on täiesti loomulik, et pangad nõustuvad sellise tagatisega vaid siis, kui on seatud kastuskorra kokkulepe, vastasel juhul poleks ju sisuliselt võimalik sellist tagatist realiseerida. Kasutuskorra kokkulepe peab olema sõlmitud notariaalselt, et selline kokkuleppe oleks kehtiv. Selleks, et see kokkulepe omaks tähtsust kolmandate isikute jaoks, peab sellekohane märge olema kantud ka kinnistusraamatusse. Kui sõlmisite kunagi omavahel suulise või lihtkirjaliku kasutuskorra kokkuleppe, siis selline asi tõesti ei sobi ning nüüd tuleb sõlmida õige kokkulepe. Kinnisvara käsutamiseks (nt kaasutuskorra kokkuleppe sõlmimiseks) on tõesti vajalik selle omaniku osalus. Kui kinnisasja omandamise (nt ostmise ajal) oli ostja abielus, siis kuulub järelikult ka see kinnisasi abikaasade ühisvara hulka ning edasisteks tehinguteks on vajalik mõlema abikaasa osalus. Ei oma tähtsust, et tehingut käis omal ajal sõlmimas vaid üks abikaasa ei oma tähtsust, et need abikaasad x ajal abielu lahutasid ning deklareerisid kohtus või niisama üksteisele et neil pole pretensioone (jah polegi, vara jääb edasi ühisvarasse), kui pole sõlmitud notariaalses vormis (kuna kinnisvaraga ei saa muul moel tehinguid teha) ühisvara jagamise lepingut, on jätkuvalt tegemist abikaasade ühisvaraga. Ei, kaasomandiga tehinguid tehes ei saa kuidagi rakendada mingi enamuse tahet, meil ei kehti anarhhia! Ikka ja ainult iga omanik ise saab oma vara käsutada. Ja ps, notarid tõesti on lausa kohustatud oma töö eest küsima tasu, lisaks tuleb seaduse kohaselt kinnistusraamatusse kannete tegemise eest maksta riigilõivu. Kui sulle tasu suurus arusaamatu, siis palu endale seda selgitada. Summa summaarum - seadused kehtivad kõigile ühtemoodi, ei ole sinu meele heaks võimalik notaril neid eirata. Kui tahad uut korterit osta ning olemasolevat vara lisatagatisena kasutada ning pank täiesti mõistetavalt nõustub sellega vaid siis, kui kasutuskord seatud, pead ka selle kadalipu läbima, olgu see sinu silmis kui tahes absurdne.

kristel 22.07.2015 15:38 (9 aastat tagasi)

Kas saan nüüd õigesti aru, et kui soovime kaasomandi lõpetada ja kinnistu reaalosadeks jagada, on meil jällegi vaja maailmast üles leida see ammu kadunud inimene?

vastus 22.07.2015 22:21 (9 aastat tagasi)

Jah, tema on ju ka omanik.

A 23.07.2015 10:32 (9 aastat tagasi)

Jah, kas üles leida ja kohale tuua, või siis peaks ta tegema kellegi nimele notariaalse volituse, mis võimaldab kellelgi neid asju tema eest ajada.

xx 10.08.2015 19:23 (9 aastat tagasi)

Kontrollige enne reaalosadeks tegemise soovi, kas KOV-i detailplaneering lubab kinnistut reaalosadeks teha. Üks asi on kasutuskord teine asi reaalosa...

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.