Hüpoteegiga koormatud maja

Kristiina 2.11.2015 23:58 (9 aastat tagasi)

Tere Vaja natuke nõustamist. Tahame osta maja, aga see on koormatud hüpoteegiga (hüpoteek seatud isiku kasuks, kes on surnud 13 aastat tagasi). Seni ei ole teada ka tolle järeltulijaid. Lepingus on kirjas punkt, et hüpoteek liigub edasi uuele omanikule.Ehk kui peaks ilmuma järeltulijaid, siis me peaksime neile hakkama tasuma puuduvat hüpoteeki? Lepingus algselt hüpoteegi täielik tagastamise tähtaeg oli 1. aug. 2001. Maja on vahetanud korduvalt omanikke ja eelmise aasta seisuga pole Vene Federatsioonist laekunud kõiki pabereid sugulust tõendavate dokumentide kohta. Kas sellised hüpoteeginõuded aeguvad? Aitäh abi eest

A 3.11.2015 09:55 (9 aastat tagasi)

Hüpoteek iseenesest aeguda ei saa ning hüpoteek kehtib kuni selle kinnistusraamatust kustutamiseni, milleks aga on reeglina vajalik hüpoteegipidaja nõusolek. Küll aga võivad aeguda nõuded, mille täitmise tagamiseks hüpoteek seatud on. Juhul, kui nõue, mille tagamiseks hüpoteek seatud, on rahuldatud (tasutud) või ei ole sellist nõuet üldse, on hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul õigus nõuda hüpoteegi kustutamist või selle kandmist oma nimele (AÕS § 349), samuti on kinnisasja omanikul õigus nõuda hüpoteegi kustutamist või oma nimele kandmist, kui hüpoteegipidaja elu- või asukoht ei ole teada, kui hüpoteegiga tagatud nõue on veel rahuldamata, tuleb selleks vajalik summa deponeerida (AÕS § 331).

Kristiina 3.11.2015 14:54 (9 aastat tagasi)

Hüpoteek on sõlmitud kahe eraisiku vahel. Hüpoteek oli seatud majale, mille omanik sai sularaha, mis ta sellega edasi tegi, selle kohta info puudub. Siis nõue ei saagi aeguda? Lisaks kuna lepingus oli kirjas, et tagasimaksed toimuvad sularahas, siis puudub igasugune võimalus teada saada tegelikult tagastatud summa suurust? Kui sooviks sellist maja osta, siis ilma hüpoteegi maksmiseta pole võimalik?

A 3.11.2015 17:46 (9 aastat tagasi)

Nõue saab ikka aeguda. Lepingust tulenev nõue aegub 3 aasta möödudes kohustuse täitmise tähtajast. Seega aegumise peatumist või katkemist kaasa toovate asjaolude puudumisel tuleb aegumist arvestada alates päevast, mil laenusaaja (eeldades, et tegemist on laenulepinguga) pidi saadud laenu tagastama. Iseenesest aga nõude võimalik aegumine hüpoteegi enda kehtivust ei mõjuta. Seega tuleb hüpoteegipidaja (tema surma puhul õigusjärglane) üles leida ning taotleda tema nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks või kui puudub alus hüpoteegi kustutamise taotlemiseks kohtu kaudu, siis elada selle hüpoteegiga edasi.

Kristiina 4.11.2015 00:24 (9 aastat tagasi)

Selge asi nõude osas. Seega keegi kauge sugulane ei saa tulla enam laenu tagasi nõudma ja hüpoteegi olemasolu kinnistul ei põhjusta meile muud midagi peale märke kinnisturaamatus ja asjaolu, et pangast laenu ei saa. Ja kui väga vaja saan kohtu kaudu hüpoteeki kustuda. Surma puhul on kõige viimaseks õigusjärglaseks KOV (kuna tegemist oli vene rahvusest isikuga, siis kuskil Venemaal mingi oblast). Seejärel küsin sellist asja, et kuidas on antud artiklis ( http://www.saartehaal.ee/2015/11/03/linn-parib-36-hektarit-maad/) võimalik, et linn soovib 20 aasta tagust maad endale? Teie poolt antud info järgi ei tohiks ju enam õigusi olla, sest kõik tähtajad on möödas?! Vabandan ette juba mitmekordse postitamise eest! Veelkord suur tänu abistamise eest!

A 4.11.2015 11:41 (9 aastat tagasi)

Pärimise puhul kehtivad teised reeglid. Praegu kehtiv PärS järgi loetakse pärand automaatselt vastuvõetuks juhul, kui 3 kuu jooksul pärandist ja pärimisõigusest teadasaamisest ei esitata avaldust pärandist loobumiseks. Vana PärS ajal oli aga vastuvõtusüsteem, s.t pärimiseks pidi pärandi vastuvõtma, kuid see võis toimuda kuni 10 aasta jooksul pärandaja surmast. Samas kui peale pärandaja surma suri tema seadusjärgne pärija, jõudmata pärandit vastu võtta, siis viimase pärijal oli omakorda 10 aastat aega pärandi vastuvõtmiseks. Seega on põhimõtteliselt võimalik praegu pärida ka 20 aastat tagasi surnud isiku vara, juhul kui viimasel olid seaduslikud pärijad, kuid kes on surnud pärandit vastu võtmata. Eeltoodu ei puuduta küll hüpoteegi pärimist. Venemaal asuv KOV ei saa igal juhul olla Eestis asuvale kinnisasjale seatud hüpoteegi pärija. Seega kui isikul muid seadusjärgseid pärijaid ei ole, on see piisav hüpoteegi kustutamiseks.

A 4.11.2015 13:04 (9 aastat tagasi)

Selles artiklis käsitletud asja puhul tuleb minna veelgi ajas tagasi. Kuna isik, kellele pärimisõiguse tunnistus väljastati, suri 1992 a, siis ei saa kohaldada isegi mitte vana PärS-i vaid endist tsiviilkoodeksi. Ei oska öelda, mis pärimisreeglid selles olid ette nähtud.

Kristiina 4.11.2015 14:25 (9 aastat tagasi)

Vabandust, aga isik suri 2002, mitte 1992. Otsisin selle üles: Pärimisseadus Vastu võetud 15.05.1996 119. Vastuvõtmise ja loobumise õiguse päritavus Kui pärima õigustatud isik sureb, jõudmata pärandit vastu võtta või sellest loobuda, on tema pärijatel õigus see pärand vastu võtta või sellest loobuda sama tähtaja jooksul, mille jooksul neil on õigus pärima õigustatud isikust jäänud pärand vastu võtta või sellest loobuda. See tähendabki, et 10 aastat esimese ringi pärijale ja kui see sureb enne tähtaega, siis pikeneb tähtaeg uuesti 10 aastale teise ringi pärijale kuni lõpuks keegi elab nii kaua, et 10 aastat saab täis ja vastavat avaldust ei tee?

A 4.11.2015 14:46 (9 aastat tagasi)

1992 suri artiklis käsitletud isik ning selle puhul kohaldub tsiviilkoodeks. 2002 surnud isiku suhtes kehtib 1996. a PärS ning selle järgi on jah pärandi vastuvõtmise maksimaalne tähtaeg 10 aastat, kuid siin ei saa rääkida esimese ja teise ringi pärijatest. Teise ringi pärijad võivad asuda pärima kohe, kui esimese ringi pärijaid ei ole. Kui nüüd selle esimese pärandaja pärija (ükskõik kas esimese või teise ringi pärija) sureb, ilma et oleks jõudnud pärandit vastu võtta, siis algab juba uus pärimine, kus on jälle olemas nii esimese kui teise ringi pärijad. Seejuures tuleb tähele panna, et pärida võib ka ilma pärimisavaldust esitamata, juhul kui keegi pärijatest hakkab pärandvara valdama, kasutama või käsutama (PärS § 117 lg 3).

Kristiina 4.11.2015 23:30 (9 aastat tagasi)

Teie viimane lause oli kuldne. Maakler, kes objekti müüb on ka antud objektil nüüdseks (pärandatud) laenuvõtja ja netiavaruste leidus andmeid, mille alusel võiks järeldada, et võib ühtlasi olla ka nüüdseks hüpoteegi pidaja. Saan lähipäevadel notarist kinnitust selle kohta. Kahju ainult, et sellist infot varjab ja jätab mulje, et hüpoteegi nõudjat pole enam võimalik leida. Suured tänud abi eest!

A 5.11.2015 09:14 (9 aastat tagasi)

Hüpoteek ei saa ühelt isikult teisele ilma registrikandeta üle minna ning erinevalt muust varast on hüpoteegi kasutamise ning käsutamise õigus üksnes kinnistusraamatusse kantud hüpoteegipidajal. Hüpoteegi valdamine ei ole aga üldse võimalik, kuna see ei ole kehaline ese, vaid õigus (õigus nõuda nõude rahuldamist, mille tagatiseks hüpoteek seati, hüpoteegiga koormatud kinnisasja sundmüügi teel). Seega ei ole hüpoteegi pärimine ilma pärandi vastuvõtmist vormistamata võimalik. Sellest, justkui võiks maakler olla pärijaks ning hüpoteegipidajaks, ei saa üldse aru. Kuna hüpoteegipidaja on surnud ning 10 aasta jooksul surmast ei ole keegi tema võimalikest pärijatest pärimisavaldust sellele hüpoteegile pretendeerimiseks esitanud, siis praegu seda enam kindlalt teha ei saa. Tegemist on hüpoteegiga, millel omanik puudub. Seega ei tohiks olla takistusi selle kustutamiseks kohtu kaudu.

kogemus 3.11.2015 15:44 (9 aastat tagasi)

Kinnistusametis on ju ometigi kirjas kes on selle hüpoteegi pidaja. Tuleb nendega kontakteerida ja veenduda, et võlad on ammu makstud ning hüpoteek maha lasta võtta. Sai kunagi ostetud korter, millel oli vanast ajast Hansapanga hüpoteek peal. Laen ise oli sel korteriomanikul ammu makstud, kuid hüpoteeki polnud maha võetud. Maakler ütles, et las see hüpoteek jääb edasi, et äkki läheb meil kunagi vaja kui me ise laenu tahame. No ei tahtnud me ei laenu ega hüpoteeki selle korteri peal näha. Kustutatigi enne me poolt korteri ostmist see hüpoteek sellelt korterilt.

Kristiina 3.11.2015 23:35 (9 aastat tagasi)

On küll kirjas, aga see isik on juba 13 aastat surnud ja edasi pole sealt kuskile minna. Ühtegi sugulast pole. Isik, kes laenu võttis jättis õigel ajal maksmata ja terviksummast pole midagi makstud.

A 4.11.2015 11:58 (9 aastat tagasi)

Kui hüpoteegipidaja suri 13 aastat tagasi ning tal seadusjärgsed pärijad puudusid, siis ei saa praegu enam keegi seda hüpoteeki pärida.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.