Kinkeleping ja terror

Mari 2.02.2016 15:07 (9 aastat tagasi)

Mul on mure,nii pool aastat tagasi tegi vanaema kinkelepingu minu nimele(olen ta lapselaps ja see oli ka mu kadunud vanaisa soov,et maja mulle jääks). Nii kõik ilus kena tore, toimetame abikaasaga pidevalt,et saada maja ümbrus korda ja , et saaks ka maja siseselt teha uuendusi,sest kõik on vana ja lagunenud. Alguses siis vanaema tundis end nagu kuninganna, muudkui käsutas, istus aina laua taga ja nõudis süüa,siis aga ühel hetkel keeras tal mõistus ära. Hakkas helistama sugulastele, tuttavatele ja rääkima minust ja abikaasast väga halvasti,seda enam ,et ma olen ka beebiootel(nüüdseks siis viimast kuud). See,et beebi majja tuleb,seda ta ei aksepteeri kohe üldse,mitu korda mu raseduse ajal on ta suutnud mind ikka korralikult endast välja viia , ise pärast naerab. Ta nagu otsib,et tüli majja tekitada,normaalselt ta rääkida ei oska meiega, kukub kohe vastu üleoleval toonil ülbitsema, majas ei lase teha muutusi,sest mitte midagi ei tohi ära visata ja nii iga päevaga aina hullemaks läheb. Kinkelepingusse sai kirja pandud ,et tal surmani elamisõigus ( on 76 aastane) aga mingit majaomaniku tunnet mul küll pole. Lisaks sellele, enam ei hoolise ta enda eest,jätab enda järelt meelega koristamata,,, Nii,et midagi uut näiteks vaipa ma elamisse tuua ei saa,sest see lagastataks kohe ära. Ma ei oskagi kohe mida ma peaksin tegema ja kuhu pöörduma. Oleme nüüd abikaasaga olnud nädala oma toas , köögis ja teistes ruumides käime ainult siis kui selleks on vajadust ja mitte ühtegi sõna rääkinud vanaemaga pole,sest ma tean, ta tõlgendab kohe seda rääkimist sellega ,et talle hüpatakse turja. Mida teie teeksite? l