Teemade kronoloogia
haiguslehe maksustamine tööandja poolt? (4)
Võlgnik hakkab FIE-ks, kohtutäitur abitu? (1)
Kaitseressurside ameti trahv (1)
Kaasomandis eluase ja selle jaoks võetud laen (10)
cases legal (4)
Makseettepaneku vaidlustamine küsimus. (3)
kohtutäitur (1)
Kaasomandis eluase ja selle jaoks võetud laen
Siim 17.02.2016 11:05 (9 aastat tagasi)
Olukord selline: Ca 10a tagasi sai elukaaslasega võetud kahepeale pangast laen ja soetatud maja kaasomandisse (50/50). Umbes 3a tagasi läksid suhted sassi ja naine kolis välja 2 alaealise lapsega. Mees jätkas laenumaksete maksmist. Naisega leptiti kokku summa tema osaluse eest (mis on veel täies mahus kinni maksmata). Laenuleping on siiani kolmepoolne, kuna mees pole nõus laenu ümber vormistama (intressi on väga madal buumieelse laenu tõttu. Uus laen tähendaks oluliselt suuremat intressi). Kui suur on õigus naisel tema poolsele 50% majale? Kui talle on tasutud kokkulepitud kompensatsioon aga laenulepingut ringi ei tehta. Tean, et mehel õigus esitada hagi tema poolt makstud naise eluasemelaenu osade eest alusetu rikastumise alusel. (Juhuks kui naine hiljem meelt muudab ja oma 50% nõudma hakkab) Kui pika ajaga sellise hagi esitamise võimalus aegub? (Laen on 30a. 7a maksti koos, viimased 3a. on maksnud mees). Kas see väide on tõene, et mehel on õigus nõuda sisse naiselt ka kinnisvara hooldus kulusid? Ja kui pika aja kohta? (Näiteks, kui asi peaks kunagi miskipärast hapuks minema) Mees on teinud ka arvestatavaid investeeringuid kinnisvara arendamiseks, mille tulemusena on kinnistu väärtus tõusnud. Põhiküsimus. Mis võimalused on mehel end kaitsta olukorra eest, et naine kunagi hiljem tuleb ja nõuab endale 50% kinnistust?
A 17.02.2016 14:29 (9 aastat tagasi)
Mis mõttes naine kunagi hiljem tuleb ja nõuab endale 50% kinnistust? Kui maja on soetatud kaasomandisse, siis on naine alates maja soetamisest selle täieõiguslik omanik sõltumatult sellest, kui palju ta on laenu tasunud või sellesse kinnistusse panustanud. Kaasomandit saab lõpetada kas omavahelisel kokkuleppel notariaalse tehinguga või siis kohtu kaudu, vt AÕS § 76, 77.
loogens 17.02.2016 15:44 (9 aastat tagasi)
no aga lihtne ju, tehke naisega notari juures tehing, et naine müüb oma 50% kinnistust sulle ja sa tasud talle selle nn tema senise osaluse. Panka see ei huvita kellele kinnistu kuulub. See, et naine mujal elab ja laenu ei tasu saab ju selgeks konto väljavõtete alusel. Alati saad ka nõu küsida pangast
Siim 17.02.2016 15:44 (9 aastat tagasi)
Nagu ka eelmisest postitusest lugeda võib on kokku lepitud kompensatsioon naise osa eest. Ennem laenu lõppemist (20a veel) ei saa maja ringi vormistada. Selle perioodi jooksul võib juhtuda igasuguseid asju.
A 17.02.2016 15:55 (9 aastat tagasi)
Miks enne laenu lõppemist maja ühe laenusaaja nimele ringi vormistada ei saa? AÕS § 333 Hüpoteegiga koormatud kinnisasja omanikul on õigus koormatud kinnisasja vallata, kasutada ja käsutada, kui ta sellega ei vähenda koormatud kinnisasja väärtust ega kahjusta hüpoteegipidaja õigusi muul viisil, välja arvatud juhul, kui see toimub korrapärase majandamise tulemusena. AÕS § 337 lg 1 Omaniku loobumine õigusest hüpoteegiga koormatud kinnisasja võõrandada või täiendavalt koormata on kehtetu. Tavaliselt sätestatakse laenulepingutes, et tehinguteks laenu tagatiseks oleva varaga tuleb taotleda panga nõusolekut või neid tehingust teavitada, mis aga ei tähenda nagu ei saaksi enne laenu lõppemist majaga tehinguid teha. See kellele maja kuulub, ei mõjuta ju iseenesest laenulepingu kehtivust, võite maja näiteks müüa ka kolmandale isikule, laenuleping aga jääb kehtima.
Siim 17.02.2016 17:36 (9 aastat tagasi)
Uurisin olukorra üle. Naine ei ole nõus maja ennem ringi vormistama, kuna ta tahab uut laenu uue eluaseme jaoks võtta. Ta loodab, et mees on ikkagi nõus ta laenu koormuse alt vabastama laenu üle võttes. Seepärast ka see 20a. ooteperiood maja ümbervormistamiseks
A 18.02.2016 10:19 (9 aastat tagasi)
No kui mees ei ole nõus laenulepingut ümber vormistama ning naine ei ole omakorda nõus maja ümber vormistama, siis ongi nokk kinni saba lahti.
Siim 18.02.2016 10:52 (9 aastat tagasi)
Jah üldpildis ta nii ongi. Mees tahab lihtsalt teada, kas kuidagi on võimalik end kaitsta juhuks, kui naine on kompensatsiooni kätte saanud ja laen ükskord läbi saab, et naine ka kirjutab maja ringi.
A 18.02.2016 12:27 (9 aastat tagasi)
Siin pigem ei oleks mõistlik ka naisele mingit kompensatsiooni maksta enne, kui minnakse notari juurde ning kaasomand ära lõpetatakse ning selle lõpetamise tingimustes, sh makstava kompensatsiooni summas kokku lepitakse. Muidugi põhimõtteliselt on võimalik sõlmida ka notariaalne eelleping, milles lepitakse kokku tulevikus (peale laenulepingu lõppemist) sõlmitava põhilepingu tingimused. Sellises lepingus võib ära märkida nii kompensatsiooni selle osa, mis juba tasutud, kui ka selle osa, mis veel tasuda jääb, koos tähtaegadega ning muud tingimused, milles tulevikus toimuva kaasomandi lõpetamises kokku lepitakse.
Siim 18.02.2016 13:28 (9 aastat tagasi)
Kõlab mõistlikult. Milline oleks võimalik lahendus, kui naine laenuperioodi lõppedes niiöelda "üle laseb" ja nõuab enda poolt hoonest, mille eest ta makseid tasunud pole ja mida ta hooldanud pole. Kas tekib alusetu rikastumise olukord naisel?
A 18.02.2016 13:57 (9 aastat tagasi)
Alusetu rikastumine siin vast kõne alla ei tule. Kõik vastastikused nõuded on võimalik lahendada kaasomandi lõpetamisel kas vastastikusel kokkuleppel või siis esitades kohtule hagiavalduse. Kui naine rikub eellepingut ning keeldub sõlmimast kaasomandi lõpetamise kokkulepet tingimustel, milles eelnevalt eellepingus kokku lepiti, siis ongi võimalik esitada kohtule naise vastu hagi kaasomandi lõpetamiseks.