Päranduse jagamine

Maiu 16.03.2016 09:52 (9 aastat tagasi)

Tere, Mure siis selline: Suri mu pool-vend 2007 aastal, kellega meil oli ühine majapidamine ehk mõlemal mõtteline osa majaosast. Olen sinna sissekirjutatud ja elanud seal enne pool-venna surma u.15 ja peale surma ligi 9 aastat. Olin teadlik, et tal oli veel üks pool-õde, kes peale pool-venna surma ütles, et ta ei soovi pärandist midagi saada.Pärimismenetluse avaldust keegi notari juurde tegema ei läinud. Sel ajal veel kehtis pärismisseadus, et kui valdad/kasutad pärandit,siis loetakse, et oled selle vastu võtnud, seega arvasin, et mul pole vaja notari juurde minna ja elan seal edasi. Nüüd ligi 9 aastat hiljem, ilmus välja veel keegi õigustatud pärija, kellest mul polnud aimugi ja ta alustas notari juures pärimismenetlust, millega tuli välja, et mu pool-vennal on veel pool-õdesid, vendi. Kas see ei loegi enam, et ma oma ema-isa majas elan ja meil oli pool-vennaga ühine elamine? Nüüd 9 aastat hiljem ilmuvad võõrad inimesed välja ja tahavad tänavale tõsta.

vastus 16.03.2016 10:08 (9 aastat tagasi)

Miks ei loe?. Tole aja pärimisseaduse kohaselt, võis pärija pärandi vastu võtta 10 aasta jooksul pärast pärandi avanemist (pärandaja surma) või notari poolt antud tähtaja jooksul (kui mõni pärjatest soovis, võis ta pöörduda notari juurde ning algatada pärimismenetlus, mille käigus võis notar määrata tähtaja pärandi vastuvõtmiseks, nimetatud tähtaeg ei tohtinud olla lühem kui 2 kuud). Pärandi said pärijad vastuv võtta asudes pärandvara valdama või esitades sellekohase avalduse notarile. Milles probleem? Kuna pärimismenetlust keegi (sina ka mitte) ei algatanud ega pärimisasja kiiremat lahendamist ei taotlenud, on igati OK kui 9 aastat pärast pärandi avanemist mõni pärja seda lõpuks teeb. Kes on sinu venna vara pärijad määrab testamendi puudumisel seadus. Kui tal lapsi ega abikaasat polnud ja mõlemad tema vanemad on surnud, ongi tema vara pärimise õigus k õ i g i l tema õdedel-vendadel, mitte vaid sellel, kellega ta juhtumisi elukohta jagas. Ja see jutt ema-isa majast ja sellest et sind nüüd tänavale tahetakse tõsta on ilmselge mehhikosebiseriaaliemotsioon, millega pole pärimisasja ajamisel midagi peale hakata. Ise kirjutad, et kinnistu oli teil ühine - ilmselt siis kuulus 1/2 sellest vennale ja 1/2 sinule. Sinu 1/2 kuulub ju jätkuvalt sinule. Lihtsalt venna osa läheb tema pärijate vahel jagamisele ja sinu jutust selgub, et ka sina oled ju üks pärijatest.

A 16.03.2016 10:25 (9 aastat tagasi)

2007. a surnud pärandaja korral toimub pärimine vana pärimisseaduse järgi, mille kohaselt võis pärandit vastu võtta kuni 10 aasta jooksul. Kuna Sulle kuulub pool sellest majast, sii puudutab alustatud pärimismenetlus üksnes surnud poolvennale kuulunud osa, mille pärimiseks on Sul samuti õigus esitada avaldus. Arvestades, et pool majast kuulub niikuinii Sulle, siis tänavale tõsta Sind keegi ei saa.

B 16.03.2016 12:13 (9 aastat tagasi)

jah, kodanikku häirib ilmselt see, et ta peab nüüd teistele kas nende osa kinni maksma - kui soovid ainuisikuliselt kinnistut omama jääda või leidma mingi muu viisi kuidas kaasomanikega koos elada.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.