Maksehäirete vaatamine tööandja poolt

palgaarvestaja 30.08.2016 08:55 (8 aastat tagasi)

Kes keelab? On su maksehäired antud kohtutäiturite kätte, siis hiljemalt pärast esimese palga väljamakse deklareerimist hakkab ettevõtjale tulema kohtutäituritelt võlgade sissemaksete nõudeid, mis edaspidi tuleb kohustuslikult palgast kinni pidada.

W 30.08.2016 16:00 (8 aastat tagasi)

Pole mul ühtegi maksehäiret elus olnud, lihtsalt minu arvates on see vastuolus isikuandmetekaitse seadusega, ei ole ju nii, et tööandja võib valimatult nuhkida.

Onari Kämmal 30.08.2016 16:05 (8 aastat tagasi)

Tegu pole ju "valimatu nuhkimisega", vaid tutvumisega avaliku infoga Sinu kohta.

W 30.08.2016 16:08 (8 aastat tagasi)

Maksehäired ei ole avalik info ja pealegi, miks ta peaks sellega tutvuma?

W 30.08.2016 16:15 (8 aastat tagasi)

See oleks umbes nii, et asun tööle kraavikaevajana ja tulevasel tööandjal on siis õigus kõiksugustest registritest minu kohta uurida, et kas on maksehäireid, ega ma ei ole karistusregistris jne:) Minu teada isikuandmeid tohib koguda, vaadata minimaalselt juhul kui puudub selliseks tegevuseks andmesubjekti luba.

C 31.08.2016 15:40 (8 aastat tagasi)

Tegelikult piisab isiku kohta ülevaate saamisest lihtsalt tema nime guugeldamisest. See on igati mõistlik enne isiku palkamise otsustamist. Ja miks mitte ka isiku nimi kohtulahenditest läbi lasta. Ega ükski ettevõte ei ole kohustatud sind palkama, W.

A 31.08.2016 22:43 (8 aastat tagasi)

Jah, tööandja võib googeldada ja tutvuda avalike andmetega, kuid maksehäireregistriga tutvumine eeldab ōigusliku huvi olemasolu ning on lubatud üksnes isikuandmete kaitse seaduses sätestatud alustel.

visard 2.09.2016 13:06 (8 aastat tagasi)

Veel kord, Maksehäireregister EI OLE avalik register kus suvaline subjekt võib enda valitud suvalisel ajal nuhkida. See et on parooli all ei tähenda mitte seda et tegu on ÄRILISE ettevõtmisega vaid vastavalt IKS peab jääma igast sellisest andmete vaatamisest jälg maha - kes vaatas ja millal. Ja oleks ammu aeg lisada sellesse registrisse ka nõue vaatamise põhjenduse kohta. Autentimisega sisenemine annab inimesele kelle andmeid vaadati võimaluse tundmatutele või kahtlastele nuhkijatele esitada järelepärimine nende tegevuse kohta või esitada avaldus Andmekaitseinspektsioonile. Ja toimib! Andmete vaatamine PEAB OLEMA seotud konkreetse ühe ja teoksiloleva tehingu turvalisuse hindamisega, keelatud on igaks juhuks uurimine ilma poolelioleva tehinguta. Mis puudub tööandjapoolsesse andmete uurimisse siis selle kohta on mitmel korral võtnud seisukoha ka Tööinspektsioon sest inimene ei ole kohustatud oma võlgnevuste kohta tööintervjuul aru andma. Ka ei ole tööandjal õigust võlgnevuste põhjendusel töölepingut üles öelda. Töölepingu seaduse (edaspidi TLS) § 13 näeb ette töölepingu tühistamise piirangud tööandjale. Nimelt sätestab seadus, et tööandja ei tohi töölepingut tühistada eksimuse või pettuse tõttu juhul, kui töötaja on esitanud puudulikke või valesid andmeid, mille vastu puudus tööandjal õigustatud huvi. Nimetatud säte juhindub TLS § 11 lõikest 1, mille järgi ei või tööandja lepingueelsetel läbirääkimistel nõuda tööle soovijalt andmeid, mille vastu tal puudub õigustatud huvi. Seega, kui tööandjal puudus õigustatud huvi andmete teadasaamiseks, ei või ta hiljem andmete puudumisele või valeandmetele tuginedes töölepingut tühistada. Näiteks olukorras, kus tööandja küsib töötajalt töövestlusel andmeid tema rahaliste kohustuste kohta, kuid töötaja ei soovi oma võlgnevusi kohtutäituri ees avalikustada ja jätab küsitava info enda teada, puudub tööandjal hiljem õigus sellel alusel töölepingu tühistamiseks.

palgaarvestaja 2.09.2016 13:40 (8 aastat tagasi)

Kohtutäiturite küüsis töötaja toob enesega kaasa lisatöö palgaarvestajale, ka juhile. Ettevõtte kulu (lisatööaeg) suureneb pahalase tõttu suurenenud bürokraatiaga. On raamatupidamine sisseostetud teenusena, siis suureneb teenustasu, kuna töömaht on suurenenud. Kinnipidamised on erinevate normidega, kellele võib rohkem, kellele vähem raha kätte jääda, üks suur segadus erinevate kohtutäiturite nõuetega - mõttetu ajakulu, mida töötaja ise ei korva. Tavaliselt sel, kel mitu kohtutäiturit turjal, ei sellest ole ka head ja järjekindlat töömeest ning elu on näidanud, et peagi on ta muudele jahimaadele edasi rännanud. Võlgades töötajat ei tohiks mitmete töökohtade ligi lastagi, teeb firma rahast ja muust varast lagedaks.

W 2.09.2016 15:07 (8 aastat tagasi)

Tegelikult teoreetiliselt ei tohiks ka googeldada, lähtudes isikuandmete kaitse seadusest. Andmeid kogutakse ikkagi mingil kindlal eesmärgil eksole ja mis eesmärki täidaks kellegi instagrammi või facebooki konto vaatamine? Googeldamisega on lihtsalt see, et kuna see on avalik info, siis ei ole see tõendatav, kas sattusid sinna lehele juhuslikult või on tegu nimme nuhkimisega antud konkreetse isiku järgi. Seega on asi antud vabaks, avalik info, googelda palju tahes. Siiski selline googeldamine oma uudishimu rahuldamiseks on ebaeetiline, eriti veel kui seda tehakse ettevõtte poolt!