Teemade kronoloogia
Võõrkeelne käendusleping
Veiko 6.10.2016 21:23 (8 aastat tagasi)
Olin tänaseks registrist kustutatud ettevõtte omanik ja jäin leedu ettevõttele võlgu. Ühel korral aastal 2013 neid külastades lükati mulle ette paber "salokinnituse" nime all. Leedu keeles ainult...kuna alguses keeldusin alla kirjutamast hakkas ähvardamine ja roppuste ütlemine, et "ise oled võlgu ja mis sa n*ssid..:" jne. Inetuks läks asi. Kirjutasin allkirja. Nüüd tuli kohtumäärus, mida ei saa mingil põhjusel ka edasi kaevata, kus seesama leedu ettevõte nõuab minult isiklikult firmadevahelistest tehingutest laekumata jäänud summat. Väidetavalt dokument, millele alla "sunniti" kirjutama oli käendusleping. Kas see on pädev, kui dokument millel mu allkiri on ainult võõrkeelne(isegi mitte inglise keelne, mida võiks tõlgendada ehk rahvusvahelises mõttes ametliku keelena), mis sunnib mind kergendama oma isiklikku taskut? Kui käenduslepinguna tõlgendatav dokument on allakirjutatud 2013 juunis ja eesti kohus on asja menetlusse võtnud(tunnistanud leedu kohtuotsust, mille toimumisest mul polnud aimugi) 2016 augustis...kas saab tõlgendada isegi see võõrkeelne paberileht aegunuks? VÕS selgitab, et kui võlatunnistus on poolte tahte vorm, ning peab sisaldama ka käendaja kirjalikku avaldust nimetatud tegu sõlmida...mida mina pole teinud kumbagi, kas on lootust asi kaelast saada?
A 7.10.2016 10:13 (8 aastat tagasi)
Kui oled lepingule alla kirjatanud, siis ei oma keel, milles see dokument koostatud oli, tähtsust. Ei tasu allkirjastada dokumenete, mille sisust aru ei saa. Ning kuna asjas on tehtud kohtumäärus, siis ei tasu ka aegumisele loota. Täitedokumendiga tunnustatud nõuded aeguvad alles 10 aasta möödudes kohtuotsuse/määruse jõustumisest ning nende täitmisele pööramisel 10 aasta möödudes täitemenetluse alustamisest.
kriss 7.10.2016 16:42 (8 aastat tagasi)
Kui kàendusleping on solmitud 2013 juunis ning eesti kohus on tunnistanud mààrust 2016 augustis, peaks olema aegumistàhtaeg 3a ju mòòdas? Samuti peaks uurima, kas ikka àhvarduste saatel allkirjastatud dokument on jòudu omav, kahtlen siiralt. Kui dokument oleks, et pead loovutama oma neerud, vaevalt kohus rahuldaks...a kommentaari pohjal aga loeb allkiri dokumendil ja justkui peaks. Lisaks kàenduslepingul nòue, et peab olema fikseeritud max summa mida kàendad, kui see nòue tàitmata on kh leping tyhine
to kriss 7.10.2016 17:50 (8 aastat tagasi)
Kui inimest on tõesti sunnitud tehingut tegema, on selline tehing tõesti tühine. Samas on isikul, kedas sunniti aega pärast sunni lõppemist 6 kuu jooksul nõuda tehingu tühistamist (seda eesti seaduste järgi, vaevalt, et leeduski kardinaalselt teised põhimõtted on). Kas need pahad leedukad hoiavad teemalgatajat jätkuvalt kirbul, et ta ka 3 aastat hiljem pole saanud ta tehingu tühisust taotleda? Ja pealegi, ega siis aegumine hakka jooksma lepingu sõlmise hetkest, vaid ikka nõude tekkimise hetkest. Lisaks ega siis leedu kohtudki ühe sekundiga nõude saamisest lahendeid tee, küllap on võlausaldaja oma nõude ammu enne 3 aasta möödumist esitanud (pealegi ei tea ju meie, millised on aegumistähtajad Leedus).
kriss 7.10.2016 18:34 (8 aastat tagasi)
Käendusleping antakse ikka üldjuhul juba tekkinud nõude tarvis ning eesti kodanikule kehtivad jõudu omavate otsustena eesti seadused. Kui Käendusleping juba sõlmiti rohkem kui aegumistähtaeg nõõuab, ehk 3 aastat siis nõuded ilmselt veelgi vanemad ja annavad lootust aegumisele rõhuda. See kuna leedus aeguvad nõuded ei tohiks Veikot küll puudutada, tema saab lähtuda vaid eesti seadustest, vähemasti selles osas mis käsitleb sundtäitmist ja eraisiku arvete aresti, või tean ma valesti? Lisaks 6 kuud lepingust taganemist antud juhul a- antud kirjelduses ei saa olla määrav, sest kirjelduse kohaselt andis ta allkirja saldokinnitusele, ta ei teadnudki et peaks millestki taganema. Mina leian, et kindlasti mitte ootele jääda ja vastata kohtule, küsida kuidas edasi käituda. Esiteks eitaks nõude seaduslikku alust ja olemasolu, teiseks paluda edastada dokumendid(käendusleping jne) ja siis hakata uurima, miks sind leedus toimunud kohtuarutlusele pole kutsutud. Ilmselt on otsus tagaselja vastu võetud ja kui sind tõesti pole teavitatud istungi toimumisest, saab ka selle kohtuotsuse osas ehk midagi muuta, esitada enda argumendid. Viimase edukuses ma veidi kahtlen, kuid õigluse mõttes, ei tohiks küll kellegilt sellise .-sisuliselt väljapetetud paberi alusel sundtäitmise korras raha sisse kasseerida.
Veiko 11.10.2016 01:14 (8 aastat tagasi)
Ma tänan siiralt kahte vastanut. Ma olen nõus a seisukohaga, et igale dokumendile ei tohi alla kirjutada- kuid toona tõesti ähvarduste saatel tegin seda ja lahkudes arvasingi, et tegemist oli temperamendi mitte millegi muuga saada saldokinnitusele mu allkiri. Täna sain kohtust vastuse enda väitele, et nõue alusetu- et määruse näol pole tegemist sisulise määrusega. Et ainult seaduses nimetatud määrused on edasikaevatavad, ning et pean esitama kõik vastuväited etteantud tähtaja jooksul. Ma ei saa aru...kust ma võin lugeda määruste ja nende vaidlustamise kohta, samuti mida see määruse esitamine eesti kohtult mulle kaasa toob. Ma olen Krissi seisukohal- ma ei teadnud, mind ei ole teavitatud mingil moel, kohtuistungist Leedus ning samuti olen seisukohal, et kohtus esitatud dokumendid pole saadud seaduslikult. Ma pole tänaseni ka kohtupoolt edastatud dokumentidest ega lisadest seda "dokumenti" saanud. Käendusleping on leping, mis sõlmitud juba olemasoleva võlgnevuse osas- võlg tekkis 2013 märtsis, Juunis oli selle paberi allakirjutamine. Kui nii, siis eesti seaduste järgi on ka aegumine käenduslepingule mitte võlas olevatele arvetele, sest need aeguks 2017 01.01. Kas seadus rguleerib seda seisundit, kus käenduse aluseks olev nõue aegub hiljem kui selle tasumiseks seatud käendus?