Tööandja õigused?

outlaw 28.09.2002 21:43 (22 aastat tagasi)

Tööandja saab trahvi määrata Töötajate distsiplinaarvastutuse seaduse alusel. (mitte auto kasutamise juhendi vms. alusel) Kui selle autoga midagi juhtus, saaks trahvida, viidates Töölepingu seaduse §48 lg 3 rikkumisele. (teise poole vara kahjustamine) Kui juht oli lihtsalt purjus ja autole mingit kahju ei tekitatud, võib trahv tõenäoliselt olla seotud TLS §104 lg 2 p 2-ga (tööandja vara ohtu asetamine)

JL 30.09.2002 13:06 (22 aastat tagasi)

Kuid kui on situatsioon: Joobeseisundis tekitati tööandja varale kahju 30 000EEK. Dists. vastutuse seaduse alusel on maksimaalne karistus töölepingu lõpetamine kuid kuna üldjuhul pole see tööandja eesmärk siis saab ta Dist. karistusena määrata trahvi maksimaalselt 10 kordne töötaja päevapalk, mis tekitatud kahju ei korva antud näite puhul. Töölepinguseaduse alusel aga on võimalus ainult töölepingu lõpetamine §104 lg 2 p 2 alusel ning §48 lg 3 rikkumisel on tegemist lepinguliste kohustuste rikkumisega millele järgneb jällegi ainult distsiplinaarvastutuse rakendus vastavalt seadusele. Sellest tulenevalt jällegi küsimus: Kas maksimaalsed karistused mida tööandja saab määrata ongi vastavalt dists.seadusele maksimaalselt trahv 10 päevapalga ulatuses? Kui on aga sõlmitud materiaalse vastutuse leping siis kas tööandjal on õigus kogu tekitatud kahju (antud näite puhul 30 000 EEK) töötajalt välja nõuda?

muri 30.09.2002 14:00 (22 aastat tagasi)

kahjunõude esitamine vara kahjustamise eest peaks seisma täiesti eraldi distsiplinaarkaristusest. Materiaalse vastutuse leping peaks hõlmama neid kahjusid, mis tekitatakse töökohustuste täitmisel, kuid mitte neid, mis tööandjale tekitatakse töövälisel ajal.

JL 30.09.2002 15:37 (22 aastat tagasi)

Materiaalne vastutus seisab kindlasti eraldi. Kuid kui vara on antud öö-päevaringseks kasutuseks siis peaks ka töövälisel ajal töötaja süü läbi ametiautole tekkinud kahju olema hüvitatud kui tegemist on tööandja varaga.KAs nii?

outlaw 30.09.2002 16:57 (22 aastat tagasi)

Nagu muri siin kirjutas, on karistamine ja kahju hüvitamine täiesti erinevad asjad. Joobes juhtimise eest karistab tavaliselt politseiametnik või kohus. Kui tööandja tahab oma töötajat samuti selle süüteo eest karistada, saab ta seda teha dist. seaduse alusel. Rahatrahvi maksimum on tõesti 10 päevapalka ja see tuleb kanda riigieelarvesse. Kahju hüvitamist võib nõuda ka ilma karistamata. Tavaliselt tehakse kirjalik kokkulepe ja iga kuu läheb midagi palgast maha. Kui kokkuleppele ei saa, võib kohtusse pöörduda. Kahju hüvitamise alused võivad (erinevalt karistusest) tuleneda auto kasutamise lepingust. Siiski tuleks vaadata, et nad oleks kooskõlas VÕS kahju hüvitamise üldiste alustega. Selle juhtumi puhul pole minu arvates oluline, kas kahju tekkis töö- või töövälisel ajal.