välja petetud lisatagatis - juura.ee

välja petetud lisatagatis

tugiisik 29.12.2016 22:29 (8 aastat tagasi)

Kas üldse on mingi seadus, mis tagaks tagatise andjale mingid õigused või õigus vaid väljapetjatel? Pensionär, kes heauskselt nõustus andma tagatiseks oma korteri noortele, kes soovisid osta isikliku korteri, kuid sissemaksuks summa puudus. Nüüd noored igati eiravad ja ignoreerivad, infot võlamaksete kohta ei anna, meilidele ja kõnedele ei vasta. Vanainimene mures, et jääb veel kodutuks. Kas selline ongi õigusriik? Kas petiste osas midagi ette võtta on võimalik? Tänan.

vastus 30.12.2016 09:44 (8 aastat tagasi)

Jah, selline ongi õigusriik - kehtib juba aastatuhandeid püsinud põhimõte - pacta sunt servanda. Kui oled lepingu sõlminud ja oma korteri kellelegi laenule tagatiseks andnud, siis nii ongi. Leping ei muutu maagilisel kombel olematuks lihtsalt sellest, et üks lepingupooltest x aja pärast ümber mõtleb. Lepinguid ei sõlmita nalja pärast. Arusaamatuks jääb milles seisneb pettus, millest kirjutad.

B 30.12.2016 10:58 (8 aastat tagasi)

Iseenesest võiks seadusloome seda ka arvestada, et kui tagatislepingut sõlmitakse, siis üks pool võtab endale kohustuse tasuda laenulepingu osad õigeaegselt. Kui ta seda ei tee, siis annaks see õiguse ka teisele poolele lepingust taganeda. Eesti seadus hetkel sellist asja ei käsitle. Antud kaasuse puhul on ka küsitav - kas laenumaksed on üldse tasumata. Vabalt võib olla nii, et ärev vanur pommitab korralikult laenu maksvaid noori oma infopäringutega.

A 30.12.2016 11:09 (8 aastat tagasi)

Taoline lähenemine oleks ilmselgelt vastuolus tagatise mõtte ja selle seadmise eesmärgiga, mis ju seisnebki hüpoteegi puhul selles, et kui laenulepingu pool oma kohustusi ei täida, vastutab selle eest tagatisvara omanik oma varaga. Mis mõtet oleks muidu tagatisel, kui tagatise andja võiks iga hetk sellest lepingust taganeda. Seejuures lepingu sõlmivad ju pank ja tagatise andja omavahel, seega kui tagatis ei kuulu laenusaajale, siis ei ole laenusaaja isegi tagatislepingu pooleks.

B 2.01.2017 15:21 (8 aastat tagasi)

mõtle natuke ka vähem formaaljuriidiliselt ja rohkem "karbist välja" - see mis reaalselt toimub, on et üks inimene ütleb teisele - ma usaldan sind, sel põhjusel ma garanteerin sinu laenu. See, et see garantii fikseeritakse laenu andja juures - on tegelikult sekundaarne protsess, mis saab ilmneda alles peale esimese protsessi toimumist. A: Mis mõtet oleks muidu tagatisel, kui tagatise andja võiks iga hetk sellest lepingust taganeda. Oleks ikka küll mõte! Sellisel juhul peab laenu võtja kas leidma kiiresti uue tagatise või maksma laenu tagasi. Ma väidan, et inimeste maksedistsipliin oleks sellise teadmise juures oluliselt kõrgem. Tegemist on reaalse juriidilise probleemiga, mida kehtiv seadusandlus hetkel üldse ei lahenda. seega poel ka mõtet rääkida tagatise mõttest ja seadmise eesmärgist. See, muideks - on ainult pankade huvides nii loodud. ja tegelikult - ka minu pakutu puhul ei jääks pangad tühjade kätega, küll aga ilmselt alaneks laenude võtmine nii hulgas kui määras.

A 2.01.2017 17:40 (8 aastat tagasi)

Tagatist ju ei nõua mitte üksnes pangad, vaid tagatise nõudmise õigus on ükskõik millisel võlausaldajal ning kuna tagatise eesmärgiks ongi just võlausaldajate kaitse, siis on selge ka see, et vastavad sätted ongi koostatud võlausaldajate huvides. Tagatise andmisega isik mitte ei väljenda enda usaldust teise isiku (laenusaaja) vastu, nagu Sa ekslikult arvad, vaid võtabki endale kohustuse täita tagatislepingus märgitud kohustused põhivõlgniku asemel, kui viimane neid ükskõik mis põhjustel ei täida. Nagu eelpool on juba märgitud, on tegemist võlaõiguse ühe olulisima "pacta sunt servanda" põhimõttega. Juhul, kui see ei meeldi, siis ei ole vaja kergekäeliselt tagatislepinguid sõlmida, siis jääksid ka paljud probleemid olematuks.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.