Tehingu vastuolu heade kommetega

ZiiZike 18.01.2017 21:07 (8 aastat tagasi)

Tere õhtust!!! Ehk keegi saab mulle selgitada, kas inkassofirma poolt inimesele kaela määritud võlatunnistus- maksegraafik saaks olla kehtetu seoses vastuoluga heade kommetega. Võlg oli 786 EUR ja võlatunnistusse- maksegraafikusse kirjutati ligi 2300 st praktiliselt 3 korda rohkem. Tänan

solveig 18.01.2017 21:12 (8 aastat tagasi)

Selline summa on kindlasti vastuolus heade kommetega.

Reelika 19.01.2017 05:23 (8 aastat tagasi)

On vastuolus, aga kui inimene selle graafiku järgi makseid tegema ei hakka, siis tavapraktika on see, et nad ütlevad selle ise üles.

A 19.01.2017 17:24 (8 aastat tagasi)

Lepingu ülesütlemine lõpetab selle lepingu kehtivuse üksnes edasiulatuvalt. Selleks aga, et kohus tunnistaks lepingu tühiseks ja kehtetuks algusest peale, peab tuginema lepingu tühisusele kohtus heade kommetega vastuolus olemise tõttu. Kuigi kohus võib lepingu tühisuse tuvastada ka omal algatusel, on kindlam, kui kostja sellele hagiavaldusele esitatavas vastuses tugineb.

Reelika 19.01.2017 19:15 (8 aastat tagasi)

Nõus Sinuga!

siion 19.01.2017 07:37 (8 aastat tagasi)

Kui vana võlaga tegu? Kui üle 3 aasta siis saab tugineda aegumisele.

A 19.01.2017 17:26 (8 aastat tagasi)

Võla tunnustamine ja maksegraafiku allkirjastamine katkestavad aegumise.

Reelika 19.01.2017 19:23 (8 aastat tagasi)

Lihtsalt huvitab..kuidas seal inkassos neid maksegraafikuid tehakse. Et sul on võlgnevus 786 eurot täna ja soovid maksegraafikut, siis kogu tagastatavaks summaks tuleks 2300 eurot? See oleks sisuline tarbijakrediit ju..ja minu teada on olemas ka Riigikohtulahend, mis keelab võlas olevale inimesele laenu andmast ..kui ta juba niigi on võlgades.

AA 20.01.2017 15:48 (8 aastat tagasi)

tere. küsin ka, et näiteks kui minu võlg oli 700.-euri, olin algul nõus maksegraafikuga võlaga 1400.-euri, kaks aastat maksin ,siis selgus, et aastaga tiksub juurde üle 300.-hoopis ja mitte ei vähene see võlg, siis kokkuleppele ei saanud mismoodi see võimalik on ja ma ei olnud nõus, et summa ei vähene,, kuidas edasi, nüüd asi läheb vist kohtusse summaga peaaegu viis tuhat.

ZiiZike 19.01.2017 19:56 (8 aastat tagasi)

Tere taas ja tänud vastajatele. Siin ongi pigem küsimus selles, et inimene tahaks väga sellest võlatunnistusest lahti saada ja sõlmida graafik mõistlikel tingimustel (normaalsetes tingimustes arvestades viiviseid, sissenõudmiskulusid oleks number sellest 2300 poole väiksem, aga sinna on ca 1000 EUR inkasso teenustasusid juurde "keevitatud" mis selle summa mõistusevastaseks teebki Kas peaks inkassole teatama, et kuna võlgnik leiab, et võlakiri-maksegraafik on vastuolus heade kommetega ja seetõttu tühine, siis ei kavatse edaspidi seda enam täita. Või peaks seda asja üldse kuidagi teisiti ajama. Inimese eesmärk on sellest paberist lahti saada, mille ta mõni kuu tagasi inkasso vaimse terroriseerimise tulemusena alla kirjutas.

A 20.01.2017 09:36 (8 aastat tagasi)

Tegelikult on siin suht raske väita, et võlatunnistus ehk maksegraafik tervikuna tühised oleksid, vaid tühiseks saab seda lugeda üksnes nende inkasso teenustasude osas, mis tegelikult on sissenõudmiskulud. Sissenõudmiskuludele on seatud ülempiir VÕS §-s 113.2, mis sõltub võla suurusest, kuid ei tohi igal juhul ületada 50 eurot, sellest kõrvalekalduv kokkulepe aga on tühine vastavalt sama paragrahvi lõikele 6. Seega võidki inkassole väita, et kuna see osa võlatunnistusest, mis muudutab sissenõudmiskulusid, on seaduses ettenähtud summat ületavas osas tühine, siis oled nõus lepingu täitmist jätkama üksnes kehtivas osas. Arvestades, et inkasso ei osuta tegelikult teenust mitte võlgnikule vaid võlausaldajale, saab inkasso ka nõuda teenustasusid või mis iganes muid tasusid võlausaldajalt, võlgnikult saab aga nõuda üksnes võlga, viiviseid ja sissenõudmiskulud, viimastele aga on seaduses sätestatud ülempiir.

ZiiZike 20.01.2017 14:13 (8 aastat tagasi)

Tere ja tänud vastuse eest !!! Ma arvasin ka, et see inkassotasu, mida seal nimetati vist maksegraafiku hooldus v haldus vms tasuks võib tegelikult olla varjatud sissenõudmiskulu. Raalisin enne nendega suhtlemist seadusi ja riigikohtu otsuseid ka nii palju, kui leidsin. Kuid kuna ise pole erialalt jurist, siis küsingi siit lisa. Viivised saimegi läbi räägitud. Neil oli 0,75% päevas ja ma kuskilt riigikohtu otsusest lugesin, et kui viivise määr ületab seadusjärgset üle 3 korra, siis selline viivise kokkulepe on tühine kui liigselt koormav tüüptingimus ja siis on õigus ainult seadusjärgsele viivisele ca 0,022% päevas. Sellega jäid nad nõusse. A see nende endi raha. Kui selle kallale üritasin minna, siis tuli sealtpoolt selline kisa nagu siga oleks veristatud :) Üks küsimus veel. Kas selle võlatunnistuse osalise või täieliku kehtetuse puhul omab tähtsust ka asjaolu, et võlatunnistus on konstitutiivne (oli mingi selline nimi). Tänan

ZiiZike 20.01.2017 14:22 (8 aastat tagasi)

Lisaks eelmisele: aga inimene kellel on probleem (see on mu sugulane, keda püüan aidata) tavainimesena muidugi ei saanud arugi, mida see konstitutiivne tähendab Mina ka päris täpselt ei tea. Inimene tahtis lihtsalt ausalt oma võla ära maksta, mis tekkis sellest, et ei suutnud võetud väiksemat laenu täielikult ära maksta.

A 20.01.2017 16:14 (8 aastat tagasi)

Konstitutiivne on võlatunnistus, millega luuakse iseseisev kohustus ning mis ei sõltu kohustusest, mille täitmise tagamiseks võlatunnistus antakse. Viimasel juhul ei ole eriti tõenäoline ka sellesse lülitatud ükskõik mis tasude sissenõudmiskuludena käsitlemine. Võlatunnistuse puhul eeldatakse, et sellega lubatud kohustus tuleb täita ning et sellel kohustusel on alus, mis õigustab nõude rahuldamist. Arvestades, et VÕS üheks pemiseks põhimõtteks on lepingu kohustuslikkus selle sõlminud pooltele, siis enne, kkui mingile paberile allkirja anda, tuleks mitu korda mõelda. Kuna taoline võlatunnistus on iseseisev abstrakne kohustus, siis on probleemne ka selle heade kommetega vastuolu tuvastamine. Riigikohus leidis asjas 3-2-1-21-06 (p 20) et heade kommetega ei saa üldjuhul olla vastuolus abstraktse lepinguna õiguslikult neutraalne konstitutiivne võlatunnistus ning seda sõltumata sellise võlatunnistuse aluseks oleva tehingu võimalikust heade kommete vastasusest. Erandina võib selle vastuolu heade kommetega kõne alla tulla, kui heade kommetega on vastuolus võlatunnistuse andmine ise. Kui asi kohtuvaidluseks läheb, võiks äkki kõne alla tulla hea usu põhimõtete rikkumine ning seetõttu osade lepingu sätetete kohaldamata jätmine (VÕS § 6).

ZiiZike 27.01.2017 14:48 (8 aastat tagasi)

Tere taas ja tänud kõigile vastajatele eriti A-le. Siiski oli ka sellel asjal üsnagi õnnelik lõpp. Leidsin tuttavate kaudu ühe juristi, kes asja ette võttis. Ma ei tea, mida ta tegi või kuidas ta seda tegi (ise ta ütles, et las see jääda tema väikeseks ametisaladuseks), kuid tal õnnestus see 2300 EUR kaubelda 1400 EUR peale :) ja see on juba mingi mõistuspärane tulemus selles asjas.

sixa 27.01.2017 19:08 (8 aastat tagasi)

ja millised olid selle juures advokaaditasud? :)

ZiiZike 27.01.2017 21:04 (8 aastat tagasi)

Suht mõistlikud. Küsis 10% sellest 900 eurost, mille ta maha kauples. st 90 eur

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.