Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus

deti 20.01.2017 15:19 (8 aastat tagasi)

Sellises olukorras, kus isa poel kunagi osalenud laste kasvatamises, kuigi temalt on kohtu teel elatis välja nõutud - pole lastel ka ülalpidamiskohustust. Ma ei ole veel kuulnud, et sellise nõudega kohtusse ise pöördutakse, küll aga võite ära oodata, kui "isa" ise kohtusse pöördub elatisenõudega ja siis esitada kohtule oma argumendid, mis antud hetkel on üsna veenvad.

Murelik 20.01.2017 16:57 (8 aastat tagasi)

Praegusel juhul on hooldekoduga sõlmitud leping ühe lapse ja hooldekodu vahel. Vald on seni komoenseerinud avalduse alusel puudujääva osa. Nüüd enam ei ole vald nõus kompenseerima vahet ehk siis see kohustus jääks lapse nimele, kellel nimel on leping. Ta võib küll lepingu omalt poolt üles öelda, aga mis saab siis edasi? Millal võtab vald ülalpidamise üle?

texi 20.01.2017 18:18 (8 aastat tagasi)

oot oot, aga miks sõlmis laps lepingu, kui ta ei kavatse seda täita? Kui on sõlmitud leping, siis laps on tunnistanud ülalpidamiskohustust ja väga veider oleks sellest nüüd taganeda. Vallal on täielik õigus seda raha lapse käest nõuda.

Murelik 20.01.2017 18:43 (8 aastat tagasi)

Lapsel ei olnud valikut - pärast isa koomat ja hooldushaiglat ei olnud teda kuhugi panna ega kedagi, kes ta eest hoolitseks. Ehk siis praegusel juhul saaks nagu see laps topelt karistada - isa toetuseta lapsepõlvele lisaks saab karistada selle eest,et isa ei lasknud tänavale visata? Ma tõesti ei tahaks uskuda, et eelmine arvamus juriidiliselt pädev oli.

Vatt 21.01.2017 12:33 (8 aastat tagasi)

pole nüüd ka enam valikut, kui juba leping sõlmitud siis tuleb seda täita.muidugi võib lepingu lõpetada ja eks siis juba KOV hakkab asju edasi ajamaise kohtu kaudu. Lepingu võib lõpetada ka põhjusel, et lapsele endale ei jää piisavalt raha enda ja oma pere elatamiseks. See, et isa last ei ole üäldse toetanud tuleb aga dokumentaalselt kohtus ära tõestada, kohtutäiturilt väljavõte, tõend. Kui aga see isa siiski on mingigi osa elatist taunud siis jääb lapsele kohustus vanemat toetada

texi 21.01.2017 13:57 (8 aastat tagasi)

tuled ise nõu küsima ja siis arvad, et kui sulle see nõu ei sobi - on see ebapädev? Sa ikka Võlaõigusseadust oled lugenud? Mis järgmisena juhtuma hakkab on see, et vald pöördub kohtusse ja nõuab vastavalt lepingule lapselt tema osa sisse. Kohtus saab vaielda vt eelmise kommentaatori vastust. Ja vastus sinu olukorra kirjeldusele - "polnud kusagile panna, põlenud kes hoolitseks" - kas sina hakkaksid lepingudi sõlmima inimese hooldamise kohta, kes on sulle täiesti võõras ja pole kuidagi sinule midagi panustanud? Ja eelmisel kommentaatoril on õigus - kui selgub, et isa on kasvõi natukenegi rahaliselt või mitterahaliselt selle lapse kasvatamises osalenud - nõuab kohus elatusraha isa kasuks välja.

Murelik 21.01.2017 14:27 (8 aastat tagasi)

Kuidagi kummaline, et tagasiside siin nii kiirelt sädemeid võtab. Täpsustan - lapsi on 2, leping on 1 nimel, elatist pole kordagi makstud, kohtutäituri poolt on vara arestitud. Asi pole selles, kas pakutud nõuanne sobib või mitte, aga tõlgendada hooldekoduga lepingu sülmimist kui oma ülalpidamiskohustuse tunnistmist on 2 otsaga asi - kõik ei ole erialalt juristid ja ka viidatud VÕS annab minu arvates antud olukorras siiski omajagu tõlgendusruumi (ehk siis ka miks antud foorumis küsimus sai püstitatud). Ka kohtud tegelevad ju seaduse tõlgendamisega, enne kohtusse pöördumist tuleks aga oma kaasus tugevaks saada. Vahpeal jooksis ka meediast mitu lugu läbi, kus vald nõudis lapselt sellise vanema ülalpidamist, kes lapse kasvatuses ei osalenud, antud kaasustes on ju tehtud ka otsused, mille alusel sisuliselt elatisraha mittemaksmine võrdub ülalpidamiskohustuse kaotamisega. Mis siis antud kaasuse juures teisiti peaks olema? Jah, tavapäraselt on pigem kohalik omavalitsus see, kes annab asja kohtusse ja siis on lapse/laste asi tõestada, et elatist ei ole makstud. Praegusel juhul aga pigem ennetaks probleeme, annaks ise asja kohtusse ja vabaneks ülalpidamiskohustusest enne, kui võlad vms tekkida jõuavad. Ehk on keegi ise konkreetselt analoogse kaasusega kokku puutunud?

A 21.01.2017 16:00 (8 aastat tagasi)

no see oli rumal samm, et hooldekoduga leping tehtud sai, kui poleks seda teinud, oleks vald pidanud ise asju ajama ja läinud teil lihtsamalt. Kui on 2 last siis hooldekodu eesttasumise kohustuse saab omavahel jagada. Sain aru, et isal on vara, mis elatise võla asjus arestitud. Siit selgub, et antud juhul teine lapsevanem pole piisavalt seisnud oma laste heaolu eest ja vara müüki nõudnud! Kohe tuleks teha täiturile avaldus ja nõuda vara müüki võla katteks ja võlg kätte saada. Seega on siiski võimalus mingil määral elatist saada ju! Kuid võib olla on kasulikum hoopiski ise müüa? Kui asi jääb kov ajada siis elatise võla suhtes võimalik ka selline otsus, et isa pole võimeline tervise tõttu seda tasuma ja võlg tühistatakse ja vara vabastatakse aresti alt ja kov müüb selle maha ja saadud summad lähevad hooldekodu eest tasumiseks

texi 22.01.2017 15:34 (8 aastat tagasi)

kodanik ei saa vist aru eelkommenteerijate jutust, et VÕS ja põlvnemine on kaks eri asja. Kui keegi on sõlminud lepingu ja soovib tasuda kellegi hooldeasutuse arveid - peab ta seda tegema vastavalt lepingus sätestatuga. See, kas ta on selle isiku laps, armuke, naaber või kassi hoidja - ei oma tähtsust. Lepingut tuleb täita, kui just ei ilmne asjaolusid, mis selle välistaksid - lepingu sõlmija polnud adekvaatne, teda sunniti vägivallaga ähvardades jne.

Murelik 22.01.2017 15:39 (8 aastat tagasi)

Vabandan, kui olen end segaselt väljendanud. Praegu ei ole küsimus ju selles, kas lepingut täita või mitte - kuni leping on lapse nimel, on loomulik, et ka tema vastutab sele täitmise eest. Kas raha tuleb vallalt (nagu seni) või oma taskust, ei puutu selles mõttes asjasse, et teenuseosutaja ehk hooldekodu jaoks ei ole see ju oluline. Praegusel juhul ei ole ka mingit võlgnevust ja lepingut on seni igati täidetud. selles mõttes kõik ok. Küsimus on selles, kuidas edasi. Lepingut on alati võimalik lõpetada. Kui laps lõpetab omalt poolt lepingu, on ka hooldekodul ju selles mõttes asi klaar, et siis ei osutata enam konkreetsele hoolealusele teenust. Küsimus on selles, mis edasi saab? Kas juhul, kui laps lõpetab omal soovil lepingu ja hooldekodu enam teenust ei osuta, siis vald sekkub kohe (puudega vallaelanik jääb sisuliselt lageda taeva alla) või millal-kuidas?

B 22.01.2017 16:19 (8 aastat tagasi)

Antud juhul on 2 võimalust, kas laste seni hoolimatu ema ajab asju ja saab lastele mõeldud elatise laste isa arestitud vara arvelt kätte ja lastel on kohustus isa hooldanisega tegeleda või siis ema loobub nõudmast elatist ja laseb vara aresti alt vabaks, vara saab kasutada sel juhul isa hooldekodu kulude katteks

Murelik 22.01.2017 16:37 (8 aastat tagasi)

Aitäh, B, minu senised mõtted on samad variandid tuvastanud. Arestitud vara on mõtteline pool kinnistust, millel asub elamiskõlbmatu maja. Teine pool kinnistust kuulub sellele samale lapsele, kelle nimel on ka hooldekoduga sõlmitud leping. Maja müük on ise-enesest võimalik, müügihind oleks aga tõenäoliselt päris madal (üle 20 000.- terve kinnistu eest ei julge kindlasti pakkuda, eriti kui tegemist oleks läbi kohtutäituri müügiga). Lisaks on isal tasumata ka mitmed trahvid, mis ei ole aegunud st see tema osa väärtus väheneks mõnevõrra veelgi. Aga iseenesest sellest rahast kindlasti mõneks ajaks hooldekodu eest tasumiseks jaguks. Siit aga jääb minu jaoks jälle õhku küsimus, et kui ema võtab elatisnõude tagasi, et vara aresti alt vabastada, tuleb siiski tal tasuda kohtutäiturikulud (ehk siis ebamõistlik koormis emale, kes nagunii ei ole saanud tuge laste kasvatamisel). Antud juhul kaoks laste jaoks lisaks ka ära argument, et isa ei ole maksnud kordagi elatist - seega puudub neil tema ülalpidamiskohustus. Ehk siis kui majamüügist saadud raha saab otsa enne, kui teenusevajadus, tuleks lastel uuesti seista olukorras, kus neil oleks vaja maksma hakata ise. Analoogne teema ka siis, kui vara läheb müüki selleks, et tasuda elatisvõlg - kui maja müügiga saab kaetud elatisvõlgnevus, siis taaskord ei ole ju lastel enam argumenti, mille alusel edaspidi ülalpidamiskohustusest loobuda. Mustem stsenaarium ütleb aga, et kui isa sureb ja pärandab (lisaks muudele võlgadele) ka elatisvõlgnevuse (testamenti eraldi tehtud ei ole, lapsed on pärijad võrdsetes osades), siis elatisnõuet lastest pärijate vastu ei suunata ning esivanemate maja jääks alles...

B 22.01.2017 17:29 (8 aastat tagasi)

kuna mainisid, et isal on võlad siis peaksid pärijatest lapsed ka isa võlad tasuma või pärandist loobuma. Aga isa vara juurde minnes, antud juhul mõlemat te ei saa. Kui isa hooldekodu kulud jäetake valla kanda siis vald teeb kõik et isa vara läheks müüki ja sellest tasutakse hooldekodu eest, kui vara eest saadud raha lõppeb siis taub vald loomulikult ise edasi. Vald ei lase teil seda lä'bi, et tasub hooldekodu eest ja lapsed pistavad päranduse taskusse! Pärida ei jää teile ju siis nagunii midagi. Praegu oleks Teie emal võimalik täituriga suhelda ja lasta vara aresti alt vabaks saada. Oleneb elatise võla suurusest, ka peaks olema võimalik taotleda elatise võla katteks seda vara emal endale. Igal juhul oleks soovitav kui isa vara saaks tema nimelt ära siis isa lahkudes loobute pärandist.

Bb 23.01.2017 13:39 (8 aastat tagasi)

Laps saab lepingu üles öelda hooldekoduga, sest üks asjassepuutuv isik (KOV) on oma senist käitumist muutnud - ei tasu enam puudutavat osa hooldekodu arvest. Vald ilmselt tasuski seetõttu, et teadis, et laste vastu tegelikkuses nõudeõigus puudub, kuna isa oma kohustusi laste ees pole kunagi täitnud. Miks vald oma käitumist muutis, seda ehk teemaalgataja teab, kuid pole siia kommentaaridesse lisanud. Isa vara tuleks muidugi realiseerida ja täiturit tagant torkida. Ebausutav , et ema täitmisavalduse esitamisel ei taotlenud nõude realiseerimist võlgniku kinnisvara arvelt (nimetut kinnitab juba see, et vara arestitud). A arvamus, et elatisvõlg tühistatakse, kõlab küll ulmeliselt. Isegi võlgade vabastamise menetluses ei vabane elatisvõlast. Teemaalgatajale soovitan KOV iga suhelda kirjalikult. Ka KOV ei algata niisama ja sisuliselt lootusetut kohtuasja,nõudes lastelt hooldekodu arvete tasumist olukorras, kus isa pole kunagi oma lapsi kasvatanud ja materiaalselt toetanud.

A 23.01.2017 15:02 (8 aastat tagasi)

Kahjuks hetkel ei ole aega seadust otsida, aga endal on kogemus kus elatise võlg kustutati. Kustutamise põhjuseks oli see, et mees ei olnud võimeline ise enam elatist teenima ja vajas hooldamist ja kõrvalabi ja lapsed olid täisealised. TEEMA algataja asjus aga seda, et ju sai KOV selgusele, et mehel on ju olemas kinnisvara ja miks nad peaksid siis tema arveid tasuma kui on kinnisvara mille müügist saadud tulu saaks kasutada hooldekodu eest tasumiseks. Registrist on näha ka et kohtutäituri arest peal ja üks kõne täiturile piisav, et selgusele saada miks arestitud. KOV seisukohalt siis, et miks peaks kov tasuma, kui mehel on järglased ja vara? Elatise võlale on tagatis arestitud kinnisvara näol olemas, kinnisvara müüki, elatis kätte ja lastel kohustus hooldekodu kulusid tasuda.

A 23.01.2017 15:26 (8 aastat tagasi)

Võlgade kustutamine on võimalik üksnes kas pankrotimenetluses kohustustest vabastamise menetluses või siis võlgade ümberkujundamise menetluses. Kui enne 01.01.2010 oli tõepoolest võimalik kohustustest vabastamise menetluses vabastada isikut muuhulgas ka elatise võla tasumise kohustusest, siis alates 01.01.2010 see enam võimalik ei ole. Ka võlgade ümberkujundamise menetluses on võimalik elatisnõude puhul üksnes tähtaja pikendamine või ositi tasumine, mitte aga kohustuse vähendamine ega võla kustutamine. Seega kui elatis on kohtu kaudu välja mõistetud, siis ei kao elatise võlg mitte kuhugi, küll aga võimaldab PKS § 102 lg 2 kohtul mõjuval põhjusel elatist vähendada. Põhimõtteliselt näiteks ei tohiks olla välistatud ka elatise vähendamine nullini.

Aa 23.01.2017 15:40 (8 aastat tagasi)

2012 aastal Jõgeva maakohtus kustutas kohus elatise võla kuna võlgnikul puudus nii vara kui ka sissetulek ja ta ise oli töövõimetuspensionär. Antud juhul oli VEK is palju tööd ja lihtsalt oli tv pensioni saamisel tekkinud 4 kuune vahe sisse. Kustutati elatise võlg tookord 12 000 krooni ulatuses. Võimalik et oleks tulnud see edasi kaevata?

Pb 23.01.2017 15:57 (8 aastat tagasi)

Teemaalgatajast lastel on siiski argumente vastu vaielda küll ja enam. Eks peabki ise aktiivne olema, kui midagi saavutada soovid. Seega soovin vaid edu. Üksik Maakohtu otsus, et kellegi kuskil võlg kustutati, ei oma just väga suurt tähendust. See et mehel vara, see teine teema. Teemaalgatajale soovitan siiski leping võimalikult kiiresti lõpetada/üles öelda.

Panin tähele! 23.01.2017 16:42 (8 aastat tagasi)

Tundub, et lapsed on huvitatud, et esivanemate maja alles jääks. Kui nii, siis tõenäoliselt tuleb lastel ka hooldekodu kulusid tasuda sest kui jätta isa koos tema varaga vallala siis vald müüb isa vara maha hooldekodu kulude katteks ja edasi tasub ise. siis ei ole lastel enam midagi pärida. Teine võimalus, et vara alles jääk on see, et lapsed ise tasuvad seda hooldekodu tasu. Eks vallas ju ka kirja ja seadusetundjad töötavad

Bb 23.01.2017 17:04 (8 aastat tagasi)

Aga kui vara arestitud elatise katteks, siis sealt ülejääk võiks minna hooldekodu kulude katteks. Täitemenetlusel (menetlustel) ka oma järjekord. Ja elatis alati primaarne. Vara võiks osta teine kaasomanik (juhul kui laste emaga kaasomandis). Kaasomand ei ole just hinnaline, sain aru teemaalgatajast.

edasi siis 23.01.2017 18:33 (8 aastat tagasi)

jah aga kui vara müügist tasutakse elatise võlg siis on lapsed elatist saanud ja kohustus isa ülalpidada olemas

Pb 24.01.2017 00:19 (8 aastat tagasi)

Ülalpidamine peab olema õigeaegne, piisavas summas, regulaarne jne. Kui 10 a hiljem mingi osa elatisest kätte saad, ei ole ju eelloetletud tingimused täidetud. Sama teeks välja, kui lapsed oma abivajava isa eest on nõus maksma alles 10 a mõõdudes...

aga 24.01.2017 08:32 (8 aastat tagasi)

antud juhul on selles süüdi ema, et ta õigel ajal arestitud vara täituril müüa ei palunud ja lapsed õigel ajal elatist kätte ei saanud.

A 24.01.2017 09:20 (8 aastat tagasi)

Aga mida siin täituril müüa oleks olnud? Kaasomandis olev mõtteline osa elamiskõlbmatust majast? Vaevalt, et enampakkumisel sellisele tormi oleks joostud. Seega ema süüd selles, et isa elatist ei maksnud, siin kuidagi olla ei saa.

aga 24.01.2017 09:49 (8 aastat tagasi)

teema algataja ise hindas seda majaosa 20 000 eurole ju siis ikka midagi oli ja teema algataja sooviks on ka et esivanemate maja jääks lastele alles - järelikult nii väärtuslik ei ole. Kui ma sain õigesti aru siis teema algataja ju ka elab seal nn elamiskõlbmatus majas. Igatahes on just see kinnisvara mis seotud elatise võlaga valla silmis argumendiks, et mitte hooldekodu eest tasuda. See on umbes nii, et nokk kinni saba lahti, saba lahti nokk kinni. Kuid ehk on vallas asjad hoopiski nii, et hooldekodu eest tasumiseks oli tehtud leoing, mis nüüd aasta lõpuga läbi sai ja edasi tuleb teha lihtsalt uus leping - mõnel pool asjad nii käivad.

Murelik 24.01.2017 09:53 (8 aastat tagasi)

Täpsustan - terve kinnistu väärtus on ehk 20 000.-, maja on tühi, elamiskõlbmatu (pole põrandaid, küttekoldeid, vett ka mitte kaevust jne). Elatisvõla suurus on ca 8000.-

aga 24.01.2017 10:24 (8 aastat tagasi)

ehk õnnestub see kinnistu maha müüa? seistes ju väärtus kahaneb veelgi, pealegi valdades need programmid mille abil uus omanik saaks vee sisse jms.

A 24.01.2017 12:17 (8 aastat tagasi)

Kui ka see kinnistu tervikuna kohtutäituri kontrolli all maha müüa õnnestub, on seis vanema hooldamisega ikka praktiliselt sama, s.t nn vanema osast saaks kaetud küll elatisevõlg, vanema hooldekulude tasumine jääks aga ikka lapse õlule tema enda varaosa arvel.

mjh 24.01.2017 13:20 (8 aastat tagasi)

variant on ka see, et ema loobub elatise võla katteks olnud kinnistuosa arestimisest ja KOV toimetab isa varaosaga oma soovi järgi ja kui lapsed tahavad seda nagu mainitud väärtusetud kinnistud säilitada siis ainus võimalus ongi see isalt ära osta. Isa saab saadud raha eest mingil määral tasuda oma hooldekodu eest

A 24.01.2017 15:37 (8 aastat tagasi)

Kuna lapsed, kelle kasuks elatis välja mõistetud, on juba täisealised, siis kinnistu aresti alt vabastamiseks peaksid nemad (mitte ema) esitama täitemenetlust läbiviivale kohtutäiturile taotluse täitemenetluse lõpetamiseks.

oot oot 24.01.2017 17:01 (8 aastat tagasi)

Ei ei! Kui elatis mõisteti välja siis kui lapsed olid alaealised ja elatis pidi laekuma ema arvele ja ema tegi täiturile avalduse siis ainult ema saab täituriga sel teemal suhelda ja asju ajada. Kui aga lapsed olid saanud 18a vanaks ja ise nõudsid elatist ja lapsed tegid avalduse täiturile siis on tõesti lastel võimalik asju ajada!

A 24.01.2017 17:12 (8 aastat tagasi)

Nõus, kui lahendi esitas kohtutäiturile täitmiseks ema, siis on tõepoolest tema sissenõudja, mitte lapsed.

Pb 24.01.2017 16:08 (8 aastat tagasi)

Tegelikult kummaline, et kohtutäitur pole seni kinnistu mõttelist osa võõrandada üritanud, või on? Ehk siiski mõistlik tal see realiseerida lasta. Kui ühel lastest huvi, võib ju osaleda täituri oksjonil (või kuidas iganes soovitakse seda müüa). Täituri kaudu müümine kulukas, seega tõenäosus, et elatis nõue kaetud saab, pea olematu. Ka pole kaasomand just atraktiivne potentsiaalsete ostja seas. Võib ju ka täituriga otse suhelda ja teha konkreetne pakkumine. Näiteks laste ema, kes on võlqusaldaja, saaks nn osta poole kinnistu, kuid tasumine toimub ju tasaarvlemise teel. Näiteks tasaarvleb 3000 EUR ulatuses, sest rohkemat pole pool kinnistu väärt (sisse tuleb arvestada ka täituritasud). Isa pärandi vastuvõtmine tulevikus võib riskantne olla, sest, nagu ma aru saan, on tal hulk võlgu. Ja on seda jama lastel veel vaja, teha inventuur ( siis jah ei pea maksma võlgu, mis ületavad vara), aga asjaajamist ja lõikude maksmist rohkem kui rubla eest. Nüüd siis hooldekodu arvetest. Oletame,et 10 a hiljem saabki ema kätte 50 protsenti elatisvõlast (soetades isa poole kinnistust ja tasaarveldades summa).Siin on põhjust ehk teatavaks kompromissiks KOV iga, laps peaks nagu tasuma hooldekodu arvete puuduvast osast nö 50 protsenti. Kuigi - ka jääb mõtlemisainest veel küll, kas seegi õiglane on, sest seesama laps kasvas siiski üles ilma isa poolse panuseta. Ja see raha, mis em aa la 10 a hiljem kätte sai, ei ole ju inflatsiooni arvestades enam seda väärt, mida ta oleks olnud 10 - 15 a tagasi.

Teemade kronoloogia

Põlvnemisest tulenev ülalpidamiskohustus