Nõue inkassolt

Kati 3.12.2017 14:31 (6 aastat tagasi)

Ainus arve, mis väidetava krediitori poolt esitatud on tasutud, küll viivitusega, aga otse krediitori arvele tasutud. IDr inkasso nõuab mingit summat, mis arvel lnust 8 korda suurem. Mille eest esitatud nõudega, mis ajast ning kuidas nõutav summa tekkinud on ning millest koosneb pole ridagi. Kirjal koostamise kuupäevaks 3.11 ja nõue summa tasuda inkasso arvele 8.11, muidu kohtusse, maksehäireregistrisse jne. Kuidas edasi toimida, et asi korda ajada? Sellist summat mid nõutakse pole reaalne ju maksta, tundub pigem väljpressimisena inkasso poolt.

Reelika 3.12.2017 15:50 (6 aastat tagasi)

Ma kirjutaksin neile kirja, et sinu teada ei ole sul võlausaldaja ees mingit võlgnevust ja kui need inkassoinimesed teisiti arvavad, las siis tõendavad seda. Tegelikult suht nahaalne käitumine inkasso poolt, lihtsalt mingi summa pandud ja maksa ära..inimene ise siis peab justkui hakkama neilt mingisuguseid lisaselgitusi ja alusdokumente nõudma.

juhm 3.12.2017 17:17 (6 aastat tagasi)

Kahjuks kaasneb sellega veel jama, et pannakse maksehäiresse üles ning sellega keeratakse igasugused krediidikraanid kinni. Kõik lähtuvad krediidiinfo andmetest ning peavad neid õigeks ja tõeks. Maha neid sealt keegi ei võta, isegi kui alust pole neid sinna panna. Sinu vaidlemine ei aita. See krediidiinfo on inkassode oma.

Reelika 3.12.2017 19:27 (6 aastat tagasi)

Selleks on olemas Eestis ANDMEKAITSEINSPEKTSIOON!

A 4.12.2017 06:44 (6 aastat tagasi)

Juhul, kui võlausaldaja ei ole enne arve tasumist teavitanud nõude loovutamisest inkassole, siis ei ole inkassol siin nõuda midagi, kui aga inkasso arvab teisiti, siis pöördugu kohtusse. Mis puudutab võimalikku maksehäireregistrisse üles panemist, siis selle kohta võid öelda, et kuna inkassoga sul mingit lepingulist suhet pole, siis ei saa olla ka mingit võlgnevust ning maksehäireregistrisse kandmiseks puudub igasugune alus. Kui inkasso sellest hoolimata peaks maksehäire avaldama, on võimalik esitada vaie krediidiinfole ning nad on kohustatud maksehäire kustutama, kuna krediidiinfo reeglid keelavad avaldada nõudeid, mille üle on vaidlus.

heli 6.12.2017 08:20 (6 aastat tagasi)

Kasutatakse nüüd hoopist sellist webileht nagu www.taust.ee ja see on Big panga ja Julianus inkasso ühine projekt. Krediinfosse ei saagi minu teada panna, kui pole juriiidilist alust. Aga kuna taust.ee on eraõiguslik webileht, siis sinna laotakse kõik ülesse, ka suht fiktiivsed nõuded. Endalgi ripub seal üks nõue, mida keeldun tasumast, sest puudub selleks juriidiline alus. Nüüdseks on ka tegemist aegunud nõudega, mille algallikas on aastast 2013

A 6.12.2017 08:40 (6 aastat tagasi)

Ka sellisel veebilehel avaldamisel peab lähtuma seadusest. Maksehäirete avaldamise kohta on AKI avaldanud põhjaliku juhise http://www.aki.ee/et/juhised/maksehairete-avaldamine ning kui avaldatud nõue on fiktiivne, saad pöörduda andmekaitseinspektsiooni või siis nõuda maksehäire kustutamist kohtu kaudu. Ainuüksi asjaolu, et nõue on aegunud, maksehäire kustutamiseks alust ei anna, kuna juhul kui maksehäire oli avaldatud enne nõude aegumist, võib seda üleval hoida 13 aastat maksehäire tekkimisest.

heli 6.12.2017 10:52 (6 aastat tagasi)

lp A, võlaõigus seadusest loen välja nii : § 164. Nõude loovutamine (1) Võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõuet ei või loovutada, kui loovutamine on seadusest tulenevalt keelatud või kui kohustust ei saa selle sisu muutmata täita kellelegi teisele kui senisele võlausaldajale. Ehk siis ma ei suuda välja lugeda kusagilt seda, et võldausaldajal oleks kohustust teavitada võlgniku. Samas enda juhtumi puhul ei ole mitte mingit viidet sellele, et arve mittetasumisel läheks nõue inkassole. On vaid lause "poolte vahelised vaidlused ja erinevused lahendatakse kohtus"

Reelika 6.12.2017 16:20 (6 aastat tagasi)

Ma arvan Su nõuet polegi loovutatud, vaid inkassotegelased tegutsevad lepingu alusel. Igal ettevõttel on õigus sisseosta näiteks raamatupidamise teenust, personaliotsingu teenust jne jne..nii ka võlgnevuste sissenõudmise teenust, aga see ei ole nõude üleminek. Nõude omanik on senine võlausaldaja, lihtsalt inkasso seda nõuab.

A 7.12.2017 07:24 (6 aastat tagasi)

Ega ka loovutamise korral tõepoolest ei ole võlausaldajal kohustust võlgnikku loovutamisest teavitada, kuid niikaua kui võlgnikku nõude loovutamisest teavitatud ei ole, on võlgnikul õigus täita kõiki kohustusi senisele võlausaldajale. Juhul kui inkasso tegutseb üksnes võlausaldaja esindajana, siis saaks ta nõuda üksnes võla sissenõudmiseks tehtud kulutuste hüvitamist, mille suuruse ta peab tõendama. Seejuures seab VÕS § 113.2 piirmäärad tarbijalt nõutavatele sissenõudmiskuludele. Lepingu kehtivusajal saab nõuda üksnes 5 eurot ühe meeldetuletuskirja eest, kusjuures eelnevalt peab tarbijale saatma vähemalt ühe tasuta meeldetuletuse.

heli 7.12.2017 07:36 (6 aastat tagasi)

Tänan tagasiside eest. Pigem olen hakkanud mitmete soovituste toel kaaluma esitama vastunõuet. Tõendusmaterjali on piisavalt. Tänan, kui on keegi, kes oskab selles protsessis abiks olla. Tasu osas saame kindlasti kokkuleppele. Tänud veelkord.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.