Kohtutäituri õigused

Inga 7.03.2018 18:39 (6 aastat tagasi)

Mul on palk 470 ja 2 alaealist last. Kohtutäitur saatis tööandjale arestimisakt, mille järgi minu tööandja on kohustatud kinni pidada 20% palgast. Kuna mul on ülalpeetavad, seega taotlesin kohtutäiturilt mittearestitava summa suurendamist nii, et 140+166.67+166.67 ei kuuluks arestimidele. Kohtutäitur keeldus ülalpeetavate laste arvesse võtmist, ning jättis minu taotlus rahuldamata. Esitasin karbus kohtutäituri otsusele Harju Maakohtusse.

Inga 7.03.2018 18:46 (6 aastat tagasi)

Täna tuli kohtumäärus. Kohus nõustub kohtutäituriga, et TMS 132 lg 1(2) näol on tegemist erisättega nii TMS 132 lg 1 kui ka lg 2 suhtes, mistõttu ei saa kohtutäitur TMS 132 lg 1 (2) alusel mittearestitava sissetuleku määramisel arvestada asjaoluga, et võlgnikul on kahe lapse suhtes seadusest tulenev ülalpidamiskohustus.

K 10.03.2018 14:12 (6 aastat tagasi)

Kas kohtutäitur kellega kohut käite on Ühinenud Kohtutäituritest?

Inga 10.03.2018 15:30 (6 aastat tagasi)

Tegelikult, mul on vaidlused järgmiste kontutäituritega: Marek Laanemets, Hille Kudu, Arvi Pink. Jah, kõik need on "ÜHENENUD KOHTUTÄITURID". Iga eespoolnimetatud kohtutäituri otsuse peale esitasin kaebus Harju Maakohtule. Tsiivilasi, kus on üheks menetlusosaliseks kohtutäitur Marek Laanemets on Harju Maakohtu poolt menetletud, ning minu kaebus jäi rahuldamata. Esitasin juba määruskaebus Tartu Ringkonnakohtusse. Vee kaks tsiviilasja on veel menetluses, kuid päevalt päevale ootan igale kohtuotsust.

K 11.03.2018 07:00 (6 aastat tagasi)

Loodan, et kohtus ikka saab õiglus seatud. Kohtutäiturid pole kunagi nõus 2-10 euri maksegraafikuga kuigi nad seda kohtule nüüd selliselt esitlevad.

A 7.03.2018 19:48 (6 aastat tagasi)

Soovitaksin edasi vaielda kuni Riigikohtuni välja, minu meelest ei saa olla seadusega kooskõlas olukord, kus miinimumpalgast suurema sissetuleku puhul ülalpeetavatega arvestatakse, miinimumpalgast väiksema sissetuleku puhul aga mitte.

Kah 8.03.2018 06:45 (6 aastat tagasi)

Huvitav, kellel siis õigus on?! Mina saatsin selle kirja edasi “oma” kohtutäiturile ja nüüd ootan nendepoolset vastust! Huvitav kellel, siis õigus on. Kopeerin siia ka siis Justiitsministeeriumi (Urmas Reinsalu) allkirjastatud kirja.Ilusti näidetega ka kõik välja toodud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / +372 620 8100 / info@just.ee / www.just.ee Registrikood 70000898 Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda Narva mnt 11D 10151, Tallinn Meie 25.01.2018 nr 15-1/724-1 Sissetuleku arestimine Seoses sellega, et kohtutäiturite hulgas on palju küsimusi tekitanud 9. jaanuaril 2018 jõustunud täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lõike 12 kohaldamine ning samuti tulenevat arvukatest võlgnike pöördumistest peame vajalikuks selgitada alljärgnevat, tagamaks regulatsiooni ühtset kohaldamispraktikat ja seeläbi inimeste võrdset kohtlemist. TMS § 132 lõige 1 sätestab võlgniku sissetuleku suuruse, millele ei saa sissenõuet pöörata. TMS § 132 lõige 12 viitab lõikele 1, mis loob võimaluse teatud tingimuste esinemisel siiski võlgniku sissetulekut arestida, isegi kui võlgniku sissetulek jääb alla töötasu alammäära. Seega võib TMS § 132 lõike 12 kohaselt arestida kuni 20% ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära suurusest summast (2018. aastal on kuu töötasu alammäär täistööajaga töötamise korral 500 eurot) või vastavast osast nädala või päeva sissetulekust, kusjuures võlgnikule tuleb tagada toimetulekupiir. 2018. aastal on toimetulekupiir üksi elavale inimesele või perekonna esimesele liikmele 140 eurot kuus. TMS § 132 lõige 1 sätestab võlgniku mittearestitava sissetuleku suuruse. TMS § 132 lõige 1 2 viitab lõikele 1, sellest tulenevalt on lubatud TMS § 132 lõike 12 kohaselt arestida kuni 20% üksnes võlgniku palga alammäärast. TMS § 132 lõige 2 sätestab võlgniku ülalpeetavate osas suurendatud mittearestitavast summast. Nimetatud sättest tulenevalt suureneb mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Seega tuleb ülalpeetavatele säilitada nende osa, seda ei saa arestida. TMS § 132 lõike 12 kohaselt võib arestida üksnes võlgniku enda osa. Lisaks juhtime tähelepanu, et TMS § 132 lõiget 1 2 ei saa kohaldada TMS §-s 131 loetletud mittearestitavatele sissetulekutele. Näiteks ei saa nimetatud alusel arestida 20% võlgniku pensionist, kui tal muud sissetulekud puuduvad. Kui võlgniku ainsaks sissetulekuks on vanaduspension 300 eurot kuus, siis seda TMS § 132 lõike 12 alusel arestida ei tohi, kuivõrd tegemist on TMS §-s 131 loetletud mittearestitava sissetulekuga. Näited: 1) kui võlgniku sissetulek kuus on 700 eurot ja tal on kolm last. Võlgniku mittearestitav sissetuleku määr kuus on TMS § 132 lõike 1 ja lõike 1 1 kohaselt 500 + 499,80 = 999,80 eurot. Kui võlgnikult muud vara, mille arvelt nõuet täita, ei ole, siis kohaldab täitur TMS § 132 lõiget 12 ja selle kohaselt vähendab ta võlgniku isiku kohta mittearestitavat määra (mis on 500 eurot 2018. aastal) 20 % võrra ehk 100 euro võrra. Seega on võlgniku enda isiku kohta mittearestitav sissetuleku määr 400 eurot (sama palju, kui lastetul võlgnikul). Ning kogu mittearestitav sissetuleku piirmäär selle võlgniku kohta oleks 400 + 499,80 = 899,80 eurot. Kuna võlgniku sissetulek on aga 700 eurot, mis on väiksem, kui temale kohaldatav mittearestitav miinimaalmäär, siis ei saa sellelt võlgnikult midagi ära võtta. 2) kui võlgniku sissetulek on 350 eurot kuus ja tal ülalpeetavad puuduvad ning tegemist ei ole üksnes TMS § 131 lõike 1 p-des 1-5, 9 ja 11 loetletud sissetulekuga, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata, siis on võimalik sissetulekust arestida kuni 20% ehk maksimaalselt 70 eurot. Võlgnikule peab säilitama sellisel juhul 280 euro kasutamise võimaluse. 2 (2) 3) kui võlgniku sissetulek on 160 eurot ja tal puuduvad ülalpeetavad ning tegemist ei ole üksnes TMS § 131 lõike 1 p-des 1-5, 9 ja 11 loetletud sissetulekuga, millele ei saa täitemenetluses sissenõuet pöörata, siis sellest sissetulekust saab täna arestida kuni 20 eurot (kuigi maksimaalne 20% on kõnesolevast summast 32 eurot), kuna võlgnikule tuleb säilitada toimetulekupiiriks olev 140 eurot. 4) võlgniku sissetulek kokku on 700 eurot kuus. Sellest 528 eurot on lapsetoetus ja lasterikka perekonna toetus (peretoetused perehüvitiste seaduse tähenduses) ja 172 eurot on töötasu. Nõue võlgniku vastu on 2000 eurot. Võlgniku mittearestitav miinimum TMS § 132 lõike 1 kohaselt on 500 eurot. TMS § 132 lõike 2 kohaselt lisandub võlgniku mittearestitava miinimumi juurde veel iga lapse kohta 3 x 166 eurot = 499 eurot. Seega on võlgniku mittearestitava sissetuleku määr kuus 999 eurot (500 + 499 = 999 eurot). Kuna võlgniku sissetulek on ainult 700 eurot ja see jääb alla võlgniku mittearestitava sissetuleku määra, siis ei ole võimalik selle võlgniku sissetulekule sissenõuet pöörata. Kui nüüd nõude rahuldamine ebaõnnestub ka võlgniku muu vara arvelt, siis tuleb kasutusele TMS § 132 lõige 1 2 . Selle alusel saab vähendada võlgniku mittearestitava sissetuleku määra 100 euro võrra (20% võlgniku isiklikust mittearestitavast määrast ehk 500st eurost). Seega jääb võlgniku mittearestitavaks sissetuleku määraks 899 eurot. Kuid ka see summa on suurem, kui võlgniku sissetulek, mistõttu ei saa pöörata nõuet täitmisele võlgniku sissetulekule. Üldistatult saab järeldada, et TMS § 132 uus lõige 12 võimaldab võlgniku, kellel on vaja ülal pidada kolme last, sissetulekule sissenõude pööramist juhul, kui võlgniku netosissetulek kuus on üle 900 euro. Seda loomulikult juhul, kui võlgniku sissetulek ei moodustu täielikult TMS § 131 lõikes 1 (p 1 kuni 5 ja 9 kuni 11) nimetatud sissetulekutest. Kahe lapse puhul oleks selleks sissetulekuks 734 eurot ja ühe lapse puhul 567 eurot. Täiendavalt juhime tähelepanu, et sissetuleku arestimist puudutavad sätteid kohaldatakse ka pankrotimenetluses. Kui te peate vajalikuks, oleme valmis kohtutäiturite ja koja esindajatega TMS § 132 lõike 12 kohaldamist täiendavalt arutama ja käesolevas kirjas toodud näiteid selgitama. Palun teha Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojal käesolev kiri teatavaks kõikidele kohtutäituritele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Maret.Saankyll@just.ee

Inga 8.03.2018 07:21 (6 aastat tagasi)

Mul oli ka mõte teha kaebus või päring Justitsministeeriumile, kuid mõtlesin, et kohus on ikka kohus. Tundub aga, et kohtunikud ka ei tea, kuidas antud seadust kohaldada. Mina kindlasti teen määruskaebus Ringkonnakohtusse, vaatame mis otsus sealt tuleb. Ministri kiri on väga kasulik. Pöördun ka Jutsitsministeeriumi poole.

juhm 8.03.2018 10:03 (6 aastat tagasi)

Kohus lähtub ju poolte argumentidest ning sõltub ju palju sellest ka kuidas kumbki pool oma seisukohti ning seadust serveerib.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.