Töö vaidlus

Juku 3.01.2020 21:00 (4 aastat tagasi)

Tere, nii palju, kui mina tean, siis juristid siin endale reklaami teha ei saa st kõikvõimalikke kontakte ja muud sihukest avaldada. Nii et tuleb leppida ilmselt advokaadi ja õigusbüroode kodulehekülgede ja muu sellisega, et infi saada.

Otsija 3.01.2020 22:39 (4 aastat tagasi)

Lugu järgmine: Töötav töövõimetoetust saav inimene. Aasta lõpus parandas tööandja maksuameti deklaratsioonid.( esitas kõik aasta lõpus korraga) seetõttu on mulle makstud toestust liiga suurel määral,ning on tekkinud terve aasta jagu tagasinõue. Raamatupidaja ajab tagasinõuet selle kaela ,et “töötav pensionär ei tohigi täiskohaga tööl olla” Erinevat viisi proovitud seletada miks selline asi juhtus,aga tulutult. Süüdi olen mina,et täiskohaga töötasin,mis siis ,et see seadusega keelatud pole. Toetust makstakse igakuu eelneva kuu maksuameti andmetepõhjal,kuna aga tööandjal need olid tehtud valesti on ka tagasinõue. Pikk ja segane tekst.

J. 4.01.2020 13:46 (4 aastat tagasi)

See väide ei ole muidugi õige, et pensionär ei tohi täiskohaga töötada. Töövõimetoetuse saajana aga oleksite pidanud teadma, et kui töötasu ületab teatud summat, mis hetkel on 1241,10 eurot, siis hakatakse töövõimetoetust vastavalt palga suurusele vähendama. Olenemata sellest, et tööandja deklareeris teie töötasu esialgu valesti või jättis üldse deklareerimata, siis teie ise ju oma palga suurust teadsite ja pidite märkama ka seda, et saate töövõimetoetust endises suuruses. Töövaidlusega pole antud juhul küll tegu või tahate vaidlustada seda, et teile maksti liiga suurt palka?

Otsija 4.01.2020 14:20 (4 aastat tagasi)

Pigem seda,et kas ma pean olema ka raamatupidaja. Ning ka seda,miks terve aasta deklarid on tehtud aastalopus. Kui oleks kaitutud oigesti,oleks ka see jama hetkel olemata. Seal oli veel palju teisi vabandusi,miks nii juhtus ja ,et nii käibki see asi.

Otsija 4.01.2020 14:22 (4 aastat tagasi)

Ja palk oli enne uut töövôime hindamist endine,seega polnud aimugi,et peaks midagi vähem/rohkem saama. Samuti on 2019 aasta viimased 6kuud siiani deklareerimata.

Otsija 4.01.2020 14:49 (4 aastat tagasi)

Mis meenus veel,lisaks on minu teadmata 2019a lôpus vormistatud tööle ka 0.5 kohaga.

J. 4.01.2020 14:49 (4 aastat tagasi)

Kahjuks ei saa töötaja kuidagi sundida tööandjat deklareid esitama ja kuhugi kaebamine siin ka ei aita. Aga kui nüüd on teada, et toetust makstakse esitamata deklarite tõttu rohkem kui õigust saada on, siis soovitan enamsaadud toetuse summa kohe iga kuu kõrvale panna, et tagasimaksmine kergem oleks. Töötukassa nimelt ei saa ilma maksuameti andmeteta ise toetust vähendada.

Otsija 4.01.2020 15:12 (4 aastat tagasi)

Lugu selline: palk 1300 arvele,laksin panka laenu taotlema,küsiti maksu deklareid,laksin emta et need saada,ning tuli vàlja,et mul nàidati seal 800€ midagi brutot. Peale seda làksin otse tööandja jutule ning teavitasin ka töötukassat.

Otsija 4.01.2020 15:13 (4 aastat tagasi)

Poole kohaga pole ise kunagi töötanud,2019a lôpus tuli emta ekiri,et selline muudatus minu kohta tehtud. Antud tööandjaga lôpetan töösuhted tulev esmaspàev.

rp 4.01.2020 19:05 (4 aastat tagasi)

Palk 1300 arvele, see tähendab seda, et puudega inimesel pole sentigi puudetoetust saada, kuna palk ületab vastavat summat. Võimalik, et tööandja soovis inimesele vastu tulla, et see oma puudetoetuse kätte saaks ja nüüd jama kui palju. Nüüd, kus deklarid on parandatud vastavalt tegelikkusele, tuleb sel puudega inimesel kogu rohkem kättesaadud raha töötukassale tagasi maksta. Protsessida pole seal kellegagi, riigile tuleb raha tagasi maksta, sest palk toetuse saamiseks ülearu suur. Toetus on pigem neile, kel tulud väikesed.

Otsija 4.01.2020 20:22 (4 aastat tagasi)

Tööandja tegi seda tôenàoliselt,et palga pealt vàhem makse maksta ja kui maksuamet haisu ninna sai,tehti korrektuurid. Viimased pool aastat siiani deklareerimata samuti. Kas tôesti ei pea tööandja palkasid deklareerima igakuiselt? Mida mina oleks pidanud tegema peale selle,et töötukassat teavitasin kui avastasin selle?

. 4.01.2020 20:41 (4 aastat tagasi)

Samuti küsimus,kas tööandja võib ette teatamata panna inimese tööle poole kohaga?

soovitus 5.01.2020 07:48 (4 aastat tagasi)

Kunagi väga ammu oli nii, et invaliiditoetust saav inimene ei võinud täiskohaga töötada. Puudetoetusega inimese kohta oli su palk ülihea. Pidanuks ise teadma, et toetuse saamiseks sul õigust polnudki. Sa ei ole sunnismaine. Mine sealt mittesobivast töökohast minema, otsi enesele uus töökoht või hakka ise ettevõtjaks või vaata filmi "Tõde ja õigus", ole kibestunud ning protsessi edasi.

boxe 5.01.2020 08:44 (4 aastat tagasi)

EV-s kehtivate seaduste tundmine on ikka inimese enda kohustus, mitte ei saa seda kohustust ettevõtte raamatupidajale delegeerida. Seaduste mittetundmine ei vabasta kohustusest nende eest vastutada. Seega tuleb liigne raha tagasi maksta, hoolimata sellest, kuidas firma oma makse "optimeerib". Kui on kahtlus, et firma maksudega mängib, tuleb teha kaebus EMTAsse. Aga tõenäoliselt on juba firma juht saanud kirja EMTA-lt, miks muidu ta hakkas vingerdama ja deklareid muutma.

Otsija 5.01.2020 10:48 (4 aastat tagasi)

Ei kurdagi,et pean tagasi maksma,sest ise ma selle raha àra kasutanud olen,seega see pole probleem. Meele teeb môrudaks,et ma ei teadnud ,et palk liialt suur. Töötukassas öeldi kunagi,et alla 1700€ palk siis kõik ok veel,sôna bruto làks tôenaoliselt kôrvust mööda vôi ei mainitud(kahtlen). Hetkel ongi mu küsimus,kuidas sellist asja tulevikus vàltida? Kas deklareid peaks esitama tööandja iga kuu vôi kuidas sellega?

J. 5.01.2020 11:54 (4 aastat tagasi)

Töötasusid tuleb deklareerida igakuiselt väljamaksele järgneva kuu 10-ndaks kuupäevaks. Kui tööandja esitab deklarid õigeaegselt ja õiges summas, siis vähendab töötukassa toetuse summat koheselt ja mingit tagasimaksmise nõuet hiljem ei teki. Enda töötasu deklareerimist saab iga töötaja ise emtas kontrollida.

Otsija 5.01.2020 13:04 (4 aastat tagasi)

Selge. Suured tánud kôigile kes kaasamôtlesid. Tuleviku suhtes targem. Kuna antud tööandja juhtimisvôtteid ei muuda,on plaan sealt lahkuda nii pea kui vôimalik. Milline oleks kôige kiirem viis juhul kui tööandja soovib kinni hoida?

J. 5.01.2020 15:39 (4 aastat tagasi)

Töölepingu korralisest ülesütlemisest peab ette teatama vähemalt 30 päeva, kuid see ei tähenda, et tööandja saaks töötajat kuidagi tööl kinni hoida. Tööleping lõpeb nii või teisiti avalduses märgitud päeval. Samas võib tööandja nõuda vähem etteteatamisest tekkinud kahju hüvitamist kuni kuupalga ulatuses. Kahju tekkimist peab tööandja suutma tõendada ja lõpparvest ilma töötaja nõusolekuta seda kinni pidada ei tohi. Praegusel juhul on aga täiesti olemas alus töölepingu erakorraliseks ülesütlemiseks TLS § 91 lõike 2 alusel - tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu. Rikkumisi leiab hulgi - töötasu deklareeritud pikka aega tegelikkusest väiksemas summas, mida ei saa pidada lihtsalt ühekordseks eksimuseks, ning töötajale on sellega tekitatud oluline materiaalne kahju, kuna liigselt saadud töövõimetoetus tuleb töötajal riigile tagasi maksta kogu summa korraga. Viimaste kuude deklarid on tööandjal siiani esitamata ja töötaja töökoormus on maksuametis muudetud 1,0-lt 0,5-le, kuigi tegelikult töötab töötaja edasi täiskohaga. Sellest võib järeldada, et tööandja plaanib ka edaspidi töötasu ja makse deklareerida väiksemas summas kui peaks. Rikkumisi leiaks kindlasti veelgi, kuid juba ainuüksi nendest piisab, et tööandja vastu usalduse kaotamise tõttu tööleping erakorraliselt ja päevapealt üles öelda.

Otsija 5.01.2020 15:51 (4 aastat tagasi)

Suured tänud asjaliku vasuse eest,sellest oli kindlasti väga palju abi.