inkasso

jura 28.04.2020 09:00 (4 kuud tagasi)

Tere, selline küsimus, et inimene(pensionär) võttis kiirlaenu kuid jäi makseraskustesse (ei maksnud üldse). Nüüd loovutati nõue inkassole. Siit tekib küsimus, et kas suhelda inkassoga või jätta asi sinnapaika ning teineküsimus, et mis võib lõppresultaat olla. Kas minnakse pensioni, korteri vms. kallale või kuidas? Enne vast kohtusse kui kuskile kallale saab minna. Ootan asjakohaseid vastuseid.

Reelika 28.04.2020 15:50 (4 kuud tagasi)

Oleneb mida inimene ise sellest võlast arvab, tunnistab seda? Soovib tasuma hakata? Ega aegunud pole? Enne kuhugi kallale minna ei saa kui pole jõustunud kohtuotsust. Kui võlgnevust tunnistatakse, aegunud pole, siis soovitaksin jõukohaste maksetega hakata tasuma, aga mitte teha inkassoga maksegraafikut, sest sinna nad lisavad võlale veel pool summat juurde. Maksku pigem igakuiselt vastavalt võimalustele.

kede 28.04.2020 16:54 (4 kuud tagasi)

Ikka tuleb maksta, mis mõttes ei tunnista? selline käitumine (võttis laenu ja ei kavatsegi maksta) meenutab pigem vargust.

Reelika 29.04.2020 03:33 (4 kuud tagasi)

Normaalne inimene ikka enne vaatab, kas nõudel on alust, sealhulgas summa suurusel jne, mitte ei kuku kohe maksma. Tunnistamine seda tähendabki, kas ollakse nõus sellise summaga, mida nõutakse või ei, või on seal parajal määral "õhku sees".

J. 2.05.2020 07:46 (4 kuud tagasi)

Normaalne inimene enne ikka vaatab, kas ta üldse on võimeline laenu tagasi maksma. Kuna tegemist on pensionäriga, siis ei saa toetuda ka sellele, et sissetulek ootamatult ära kadus ja seda ei osanud ette näha. Laenu võetakse liiga kergekäeliselt ja siis halatakse, kui laenuandja oma raha tagasi nõuab.

Reelika 2.05.2020 09:15 (4 kuud tagasi)

Eks ta vaatab jah, aga meie hulgas on palju ka teistsuguseid inimesi, neid, kes ei vaata või neid, kes on näiteks sundseisus jne jne. Siin on laenuandja tegemata töö - anda tuleb laenu vaid neile, kes on laenukõlbulikud.

J. 2.05.2020 10:07 (4 kuud tagasi)

Pensionäril on kindel sissetulek, seega igati laenukõlbulik.

Reelika 2.05.2020 20:22 (4 kuud tagasi)

Ega siis ainult sissetulekuid ei vaadata, kohustusi ehk väljaminekuid samuti. Ja veel millised on väljaminekud..kas käib kasiinos, kas võtab kiirlaene jne..Kas oma kohustusi täidab tähtaegselt jne.. Kõik see on tähtis informatsioon.

P. Taba 3.05.2020 06:40 (4 kuud tagasi)

ma saan aru et Reelika näol on tegemist nn võlanõustajaga? E sellise inimesega, kes pärast laenu võtmist üritab laenu andjale selgeks teha, et tegelikult on hoopis tema süüdi ja selle pärast ta ei peaks oma raha üldse tagasi saama?:) Õnneks on meil vaba maa ja igal inimesel on endal kaalutlusõigus, kas ta tahab laenu võtta või mitte. Ameerika on vaba maa ja seal vastutab inimene ise oma tervise ja rahaasjade pärast, sellised Reelikad aga tahavad meile peale suruda sotsialismi, kus inimene ei pea millegi eest vastutama.

Reelika 3.05.2020 08:56 (4 kuud tagasi)

Hea jutt sul:) Kuule me alles olime seal, mida sina kirjutad, kus laenuandjal ei olnud sisuliselt laenu andes mingeid kohustusi, ei pidanud ta laenaja maksekõlbulikkust hindama ega midagi, laenas vaid raha ja valimatult igaühele, kes aga soovi avaldas. Aga sellest saadi peatselt aru, et nii see ikka ei lähe, päris valimatult laene pakkuda kõigile soovijale ei saa. Seetõttu seatigi sisse vastutustundlik laenamine ja pandi seaduses laenuandjale kohustuseks kontrollida laenaja laenukõlbulikkust. Kui sina arvad, et see on sotsialism, siis las olla pealegi:)

J. 3.05.2020 07:10 (4 kuud tagasi)

Millest sa järeldad, et antud juhul seda kõike ei vaadatud, et nii veendunult väidad, et siin on põhjuseks just laenuandja tegemata töö? Kui inimesel on kindel riigi poolt garanteeritud igakuine sissetulek, tal on olemas kinnisvara ning avalikus võlaregistris teda ei ole, siis pole erilist põhjust tema maksevõimes kahelda. Muidugi on ka selliseid kiirlaenufirmasid, kes mingit taustauuringut ei tee, aga üldistada ei saa. Eelkõige lasub vastutus siiski laenu võtjal.

Reelika 3.05.2020 09:08 (4 kuud tagasi)

See kusjuures ongi viimase aja üks suurematest probleemidest seoses nende kiirlaenudega, et antakse kiirlaen inimesele, kes ei oma (või ei oma piisavat netosissetulekut), et laenu tagasi maksta, kuid see-eest on neil olemas kinnisvara. Ja nii need laenud oma tee varsti kohtutäituriteni jõuavad, sest kinnisvarast (kodust) ju laene ei tasu.

Reelika 3.05.2020 09:09 (4 kuud tagasi)

Aga vastutus on mõlemal!

P. Taba 3.05.2020 15:46 (4 kuud tagasi)

Laenu andja vastutab selle eest, et teatud kuupäeval on laenu võtjal kontol x summa eurosid. Laenu saaja vastutab selle eest, et teatud kuupäevadel maksab tema selle summa koos intressidega laenu andjale tagasi. Onju väga lihtne? Aga siis on seal veel teatud puugid, kes teenivad igasugu "nõustamiste" pealt. Laenu saajatel tekib tunne, et nad on süütud ohvrid, keda peab kaitsma ja toetama. Inimesed peavad ise otsustama ja oma tegude eest ka vastutama.

Reelika 3.05.2020 17:36 (4 kuud tagasi)

Esiteks on muidki kohustusi. Nagu ka VÕS ütleb, et krediidiandja on kohustatud enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist hindama tarbija krediidivõimelisust. Kui on kohustatud, siis järelikult selle eest ka vastutab..Üks õigussuhe on palju keerukam kui selline"kurgid mulle, raha sulle" variant. Ja pigem need laenusaajad ei ole ise oma ohvriks olemisest üldse teadlikud..

J. 3.05.2020 19:50 (4 kuud tagasi)

Sul pole vist õrna aimugi, mida vastutustundetud laenajad kõike ei tee, et vaid kelleltki jälle laen välja petta. Võltsitakse isegi pangakonto väljavõtteid. Ükski inimene, kes teadlikult laenu võtab, eriti veel kiirlaenu, ei ole (laenuandja) ohver.

Reelika 3.05.2020 20:50 (4 kuud tagasi)

Su juttu lugedes jääb paratamatult mulje nagu mingi metsik võltsimine ja petmine käiks. Minu kogemused on paraku teised, ei ole kohanud neid agaraid võltsijaid, küll aga olen näinud selliseid lihtsakoelisemaid, väiksemate teadmistega, kehvema haridusega jne kiirlaenuvõtjaid, kel puudub teadmine, mis seal lepingus täpsemalt olla tohib ja mis seal tingimata olema ei peaks. Ega tavainimene (laenuvõtja) peagi olema mingi kõrgelt haritud laenuspetsialist, kes kõiki neid seadusesätteid une pealt teadma peaks. Mõned näited: Kas laenuvõtja, kelle laenulepingus krediidikulukusemäär ületab eraisikutele antud tarbimislaenude kulukuse määra enam kui 60 korda..Kas laenuvõtja, kelle võlale lisatakse lihtsalt 30% juurde intresse jne.. Kui see ei ole ära kasutamine, siis mis see on?

J. 4.05.2020 05:48 (4 kuud tagasi)

Ma ei tea, mis aastast sinu näited pärit on, sest laenuintressidele kehtib juba viis aastat ülempiir. Kui aga inimene ise kirjutab alla lepingule, mille järgi peab ta kuu aja pärast laenu topelt tagasi maksma ja aasta pärast juba 13-kordselt, siis kes keda siin tegelikult ära kasutab? Laenuvõtja enamasti ju teab, et ta ei suuda sellist lepingut täita. Suur hulk neist peidavad siis pea lihtsalt liiva alla ja piiluvad sealt välja vaid siis, kui asi inkassosse või kohtusse antakse. Mõnikord leitakse siis isegi foorumid üles, kust nõu küsida, aga miks laenu võttes kelleltki nõu ei küsitud? Ja mis on tähelepanuväärne, siis enamasti küsitakse ikka, kuidas laenu tagasimaksmisest ära pääseda. Kõik selliste laenude kahjud maksavad laenuandjale aga kinni teised ehk korralikud laenuvõtjad. Kui see pole kaaskodanike ärakasutamine, siis mis see on? Pole väitnud, et käib mingi massiline laenude väljapetmine, kuid vastutustundetut laenamist on küll kordades rohkem kui peaks. Ei pea mingi finantsgeenius olema, et osata oma maksevõimet ausalt hinnata. Ise pannakse end vabatahtlikult võlaorjusesse, keegi kellelegi vägisi võõrast raha pihku ei topi.

Reelika 4.05.2020 16:43 (4 kuud tagasi)

Esiteks piirang kehtib juba 11 aastat, mitte 5. Minu näide aastast 2013. Teiseks on imelik suhtumine, et aga ta ju ise kirjutas alla..eriti selles valguses, et VÕS kubiseb imperatiivsetest sätetest, eriti, mis puudutab tarbijakrediiti, seal ju mingit isetegevust olla ei tohiks, laenuandja peab lähtuma seadusest. Igasugu..aga meil ju lepinguvabadus jne võib ära unustada kui asi puudutab tarbijakrediiti:) Seega on kummaline su väide, et aga ta ju ise kirjutas alla. Teada ju on, et igasugune kõrvalekalle tarbijale seaduses ettenähtust ebasoodsamas sunnas on tühine. Kolmandaks kliendil ongi õigus loll olla, ta ei pea teadma neid laenuandmist puudutavaid seadusepügalaid, ta ei pea teadma, mis on krediidikulukuse määr jne. See on laenuandja ülesanne teha kliendile need selgeks. Ja laenuvõtjal või üleüldse kliendil on õigus eeldada, et teenuse osutaja (laenuandja) käitub temaga heatahtlikult ja professionaalselt. Ehk siis kui klient võib olla rumal, mitteteadja, siis teenuse osutaja peab olema professionaal, see ju tema majandustegevus ongi.

J. 4.05.2020 21:02 (4 kuud tagasi)

Jah, TsÜS-iga kehtestati tõesti ülempiir juba 1.maist 2009, kuid praktikas see ei toiminud, sest seaduses olid sees kavalad tingimused - tarbijakrediidileping VÕIB olla heade kommete vastane ja tühine, kui laenuandja teab, et tarbija võtab laenu oma erakorralisest vajadusest, sõltuvussuhtest, kogenematusest jne bla-bla-bla. Laenuvõtjal oli aga praktiliselt võimatu tõendada, et laenuandja nendest asjaoludest lepingu sõlmimisel teadis või teadma pidi. Seepärast muudetigi 1. juulist 2015 VÕS-i, mis ütleb nüüd selgelt ja üheselt, et selline leping on tühine ja punkt. Seega võib tegeliku ülempiiri kehtivusajaks lugeda siiski kõigest viis aastat. Teiseks, klient ei pea tõesti teadma, mis asi on krediidi kulukuse määr, kuid igas laenulepingus on must-valgelt ära toodud ka kogusumma, mis tuleb laenuandjale tagasi maksta. Isegi loll klient peaks niipalju numbreid tundma, et hinnata, kas ta on suuteline küsitavat summat tasuma või mitte.

Reelika 5.05.2020 03:29 (4 kuud tagasi)

Kui see "ise ju kirjutas alla" natuke teise konteksti viia, siis...toome näite masu aeg töötaja sõlmis töölepingu, ühtegi sõna puhkusest seal märgitud polnud. Töötaja luges lepingu läbi, vaatas toodud punktidega ta oli nõus, kirjutas alla. Tuli puhkuste aeg, tahtis ka puhkust saada. Tööandja ütles, et puhkust pole ega tule ega saagi kunagi olema, lepingus ju sul sellist puhkamise õigust pole - seega tööta edasi aastaringselt. Meil on lepinguvabadus ja ise te sellisele ilma puhkuseta lepingule ju alla kirjutasite nii et mida te nüüd enam tahate. Töötaja ütleb, et see on ju ära kasutamine. Tööandja ütleb, et hoopis seesama töötaja kasutab teisi ära, kuna töötab aastaringselt ehk teeb koguaeg tööd (ei puhkagi) ja seetõttu on tal teistele töötajatele (need kes aegajalt ka puhkavad) vähem tööd pakkuda ning seetõttu saavad nemad puhkajad ka vähem teenida. See siis analoog sellest sinu "aga ise ju kirjutas alla"...

J. 5.05.2020 05:56 (4 kuud tagasi)

Kui tahad vaielda, siis jää teemasse, ära hakka tooma absurdseid näiteid hoopis teisest valdkonnast. On ikka vahe sees, kas seaduses on selgesõnaliselt kirjas, et nii on ja punkt, või on jäetud mängumaa, et nii on siis, kui…. Tutvu erinevate kohtulahenditega sel teemal. Näiteks tsiviilasjas 2-07-3204 ütleb kohus, et ühiskondlikult loetakse aktsepteeritavaks, et täisealine teovõimeline isik on võimeline mõistma õiguslike tagajärgedega tegude tähendust ning hindama ka nendega kaasnevaid riske. Tsiviilasjas 2-10-2110 ei tunnistatud laenulepingut heade kommete vastasuse tõttu tühiseks, kuigi selle krediidi kulukuse määr aasta kohta oli 792%, kuna puudusid tõendid, et hageja oli lepingu sõlminud erakorralise vajaduse, sõltuvussuhte, kogenematuse või sundolukorra tõttu. Ka paljudes teistes tsiviilasjades ei ole laenulepingut tunnistatud tühiseks ainuüksi röövelliku intressimäära tõttu. Samas on olnud ka teistsuguseid kohtulahendeid. Seega sõltus iga juhtumi lahend kohtu hinnangust ja poolte oskusest omapoolseid argumente esitada. Praegu on sellega asi selge. Kui krediidi kulukuse määr on üle kolme korra keskmisest kõrgem, siis on leping tühine ja vaielda pole midagi.

Reelika 5.05.2020 16:01 (4 kuud tagasi)

Sama absurdne oli ka sinu jutt tarbijakrediidi korral, et aga ta ju ise kirjutas alla:) See oli lihtsalt näide, et päris kõike selliste kaitsealustega (tarbijakrediidi võtjad, üürnikud, töötajad jne) kokku leppida ei saa.

J. 5.05.2020 18:01 (4 kuud tagasi)

Aga sai ju ja kohus ei teinud midagi. Äärmisel juhul vähendas kõrvalnõudeid kuni põhivõla suuruseni ja sedagi vaid siis, kui võlgnik oskas seda küsida.

jura 29.04.2020 03:27 (4 kuud tagasi)

Keegi pole öelnud, et ei kavatse maksta.

kede 29.04.2020 04:12 (4 kuud tagasi)

kuule kui inimene võtab laenu, ja peale seda ei maksa mitte midagi tagasi (mitte sentigi?), siis meenutab see küll vargust. Ja mida see pensionäriks olemise rõhutamine tähendab? Kas pensionäridele kehtivad mingid teised seadused? Raha ei tule lihtsalt niisama seinast, see on kellegi oma ja kui võõra asja võtad, kasvõi ajutiselt, tuleb see ka tagasi anda.

Reelika 29.04.2020 16:17 (4 kuud tagasi)

Sul on küll vargusest imelik arusaam. Laenu andmine ja vargus??? Laenuandja ju ise andis selle laenu, mitte laenusaaja ei võtnud seda raha (laenu siis) kuidagi laenuandja teadmata.

kede 30.04.2020 12:21 (4 kuud tagasi)

kui ma annan sulle raha heas usus ja sinuga kokku leppides, et sa selle mulle tagasi annad, aga sa ei maksa sentigi (ilmselt tol hetkel teades, et ei kavatsegi maksta) ehk sa tee seda - siis see on vargus. Ma ei mõtle mingit formaaljuriidilist pläma.

J. 3.05.2020 07:11 (4 kuud tagasi)

Kui nõue on loovutatud inkassole ja plaan on see tagasi maksta ning kõrvalnõuded ei ületa põhivõlga, siis soovitaksin inkassoga suhelda ja sõlmida maksegraafik. Lihtsalt maksma hakata ei ole mõistlik, sest sel juhul läheksid maksed vaid intresside katteks ja põhivõlg ei väheneks üldse. Kui kõrvalnõuded on suuremad kui põhivõlg või kui inkasso ei paku jõukohast maksegraafikut, siis ei pea seda sõlmima ja võib ootama jääda kuni inkasso asja kohtusse annab. Edasine sõltub kohtutäiturist. Võidakse arestida kuni pool pensionist ja ka kinnisvara kallale minna.

Reelika 3.05.2020 08:47 (4 kuud tagasi)

Selle seisukohaga ei saa kuidagi nõustuda, esiteks on täielik rumalus sõlmida inkassoga maksegraafik ehk teisisõnu lisatakse su võlale veel intressid ehk sisuliselt oled neilt saanud justkui laenu, mille nüüd protsentidega peaksid neile tagasi maksma. Ka mitmed kohtud on öelnud, et niigi hädas olevale inimesele, kel võlgnevus, ei tohiks anda juurde mingit laenu ehk süvendada tema makseraskusi veelgi. Teiseks selline nn "laenuandmine" ei ole aktsepteeritav, sest laenu anda võivad vaid need finantsasutused, kes omavad selleks vastavat tegevusluba. Inkassofirmadel aga laenuandja tegevusluba puudub. Samuti on vale ka sinu seisukoht, et maksed läheksid vaid intresside katteks ja põhivõlg ei väheneks. Vastavalt VÕS § 415 lg 2-s ju otse öeldud, et esmalt sissenõudekulud, siis põhivõla katteks ja alles siis tulevad intressid. Seega ainuõige lahendus ongi tegelikult maksta niisama vastavalt oma võimalustele võlgnevust, ei pea see olema maksegraafiku alusel. Maksegraafiku alusel sa lihtsalt maksad veel peale..

J. 3.05.2020 09:51 (4 kuud tagasi)

Kust tulevad sellised arvamused, et inkasso lisab võlasummale veel omapoolsed intressid? Kui leping on laenufirma poolt lõpetatud ja võlg inkassole üle antud, siis ei lisandu sinna mingeid intresse enam. Inkassofirmal on muidugi õigus sisse nõuda oma kulud. Nende tasumisest ei pääse ka maksegraafikuta. Maksegraafik on kasulik aga veel seepärast, et siis on täpselt teada, mille eest ja kui palju kokku maksta tuleb ning mingeid üllatussummasid sellele ei lisandu, kui graafikust kenasti kinni pidada. On ju teadatuntud tõsiasi, et inkassofirma poolt nõutav summa võib muutuda iga nõudekirjaga. Kui ise lihtsalt maksma hakata, siis pole võlgnikul endal õrna aimugi, mille katteks tema makseid kasutatakse. Peab ise väga täpset arvestust pidama ja kui inkasso 10 aasta pärast ikkagi asja kohtusse annab, siis suutma tõestada iga makset. Kahjuks pole iga võlgnik selleks võimeline.

Reelika 3.05.2020 17:11 (4 kuud tagasi)

Olen oma silmaga näinud sellist maksegraafikut inkassofirmaga, kus uljalt oli olemasolevale võlale lisatud 30% intress.

J. 3.05.2020 19:40 (4 kuud tagasi)

See oleneb sellest, kas inkasso on laenufirmalt võla üle võtnud või osutab lihtsalt laenufirmale võla sissenõudmisteenust. Viimasel juhul jääb võlausaldajaks laenufirma, kel on kuni lepingu lõpetamiseni õigus nõuda ka intressi. Maksegraafiku sõlmib küll inkasso, kuid laenufirma esindajana (analoogselt kohtutäituriga, kes sõlmib samuti maksegraafikuid võlausaldaja esindajana ja heakskiidul). Teine võimalus on see, et arusaadavuse huvides on inkassofirma maksegraafikus põhivõla ja intressid eraldi välja toonud. See lihtsustab ka viivise arvestust, kui võlgnik maksegraafikust kinni ei pea, sest intressidelt viivist arvestada ei tohi.

Reelika 4.05.2020 17:10 (4 kuud tagasi)

Ükski inkasso ei nõua laenust mingit maksmata osamakset, esiteks tavaliselt on võlausaldaja ja inkasso erinevad. Teiseks laenu administreerimisega ehk siis ajal mil laen veel aktiivne on tegeleb krediidiandja, see ta töö ju ongi - laene hallata. Kui laen juba üles öeldud,siis alles tulevad mängu need inkassotegelased. Mis puudutab seda näidet, siis mis asi see on, kui on fikseeritud ära summa, mis inimene võlgu on ja lisatud intressid.

J. 4.05.2020 21:04 (4 kuud tagasi)

Ära nüüd üldista. Sa ei tea igat inkassojuhtumit. Nagu teemaalgataja viimasest postitusest selgus, siis antud juhul ongi inkassost tellitud kõigest võla sissenõudmisteenust ja laenulepingut ei ole lõpetatud. Ei oska kommenteerida seda uljalt lisatud 30%, sest pole sellist maksegraafikut näinud ega ole kursis ka asja tagamaadega.

Reelika 5.05.2020 16:38 (4 kuud tagasi)

Kui laenulepingut ei ole üles öeldud, siis pole seal inkassol küll midagi teha. Kuidas saab üldse mingi inkasso sekkuda laenude haldamisse? Et leping on kehtiv ja juba mingi inkasso toimetab seal? Ma ei usu eales seda, laenu administreerimine on ikka laenuandja peamine ülesanne, mitte inkasso. Inkassod ei näe võlausaldaja andmebaasi, nemad ei tea, et laenuvõtja näiteks hilines 3 päeva ühe maksega, teist makset maksis 50 eurot vähem..mistõttu oli 20 eurot vähem põhiosa makstud, 10 eurot maksis 14 päeva pärast, enne järgmist maksepäeva maksis 100 eurot jne jne. Arvad tõesti et sellise asjaga tegeleb inkasso? Vastus on EIIIIIII, see on ju laenuandja töö! Inkasso pistab oma käe vahele vaid siis kui laenuleping on juba üles öeldud:)

J. 5.05.2020 18:17 (4 kuud tagasi)

Enne kui siin nii dramaatiliselt "ei" karjud, siis mõtle natuke. Sul on inkassofirmade tegevusest väga ühekülgne arusaam. Selleks, et võlgade sissenõudmisega tegeleda, ei pea võlga ära ostma ehk ise uueks võlausaldajaks hakkama. Inkassofirmad osutavad ka võla sissenõudmisteenust nii, et lepinguline suhe võlausaldaja ja võlgniku vahel ei lõpe. Inkasso on sellisel juhul ainult võlausaldaja esindaja ja maksed laekuvad endiselt esialgsele võlausaldajale kas otse või läbi inkassofirma.

Reelika 6.05.2020 03:35 (4 kuud tagasi)

Loomulikult ei pea võlga ära ostma..aga ükski inkasso ei tegutse aktiivse, mitte ülesöeldud lepingu ühe osamaksega...Et jäi 5 päeva hiljaks ja juba koputab inkasso uksele? Enne tuleb ikka vähemalt 3 järjestikust osamakset võlgu jääda, siis saab lepingu alles üles öelda ja siis nõuda korraga kogu summa tasumist ja alles siis saab see inkassosse minna.

J. 6.05.2020 05:16 (4 kuud tagasi)

Ma imetlen sind, Reelika! Tõeline eestlane, ei jäta jonni! Keegi pole väitnudki, et ühe osamakse hilinemise pärast antakse asi kohe inkassosse, kuid Inkassosse pöördumiseks ei pea lepingut lõpetama ega saatma võlgnikule enne mingeid omapoolseid nõudeid. Inkassod tegelevad ka kehtivate lepingute võlgnevuste sissenõudmistega, sealhulgas võlausaldajate eest meeldetuletuste saatmisega. Aga mina nüüd lõpetan. Oleme siin kahe mittejuristina teistele foorumikülastajatele juba piisavalt etendust pakkunud. Kohtume järgmises teemas!

Reelika 6.05.2020 16:18 (4 kuud tagasi)

Aitäh! Kohtumiseni:)

Reelika 3.05.2020 17:21 (4 kuud tagasi)

Valdavalt on inkasso graafikud 2- aastased, mitte 10. Kontoväljavõttest ju kenasti näha, millal makse tehti ja kui suures summas.

J. 3.05.2020 19:33 (4 kuud tagasi)

Graafikud võivad olla kaheaastased, kuid mittemaksmise korral on inkassol aega 10 aastat asi kohtusse anda. Konto väljavõttel on näha vaid ülekantud summa, mitte see, mille katteks raha on makstud. Küll on olnud neid juhtumeid, kus inimene on arvanud, et põhivõlg tasutud, kuid tegelikult on osa raha läinud küll kõrvalkulude, küll intresside katteks.

Reelika 3.05.2020 20:23 (4 kuud tagasi)

Mis mõttes 10 aastat? 3 aastat on kohtusse pöördumiseks aega. Ja see, mis mille katteks läheb on seaduses kenasti ära toodud.

J. 3.05.2020 20:57 (4 kuud tagasi)

Jah, vabandust, 3 aastat. Aga sellist seadust, kus oleks summaliselt ära toodud, kui palju iga võlglane on põhivõla katteks maksnud, kui palju intresside katteks ja kui palju muude kulude katteks, ma küll ei tea.

Reelika 3.05.2020 21:05 (4 kuud tagasi)

Sama ju sinu poolt kiidetud maksegraafikuga...kui on maksed reas..24...24...24...siis ega see võlgnik tea, mille katteks see esimene 24 näiteks läks..ja mille katteks järgmine läheb.

J. 4.05.2020 05:55 (4 kuud tagasi)

Sa vaidled nüüd lihtsalt vaidlemise pärast või mis? Kui on maksegraafik ja sellest ka kinni peetakse, siis läheb iga makse just selle kuupäevaga makse katteks, mis graafikus kirjas on. Ja laenuvõlgade puhul tulebki lasta intressid graafikus eraldi välja tuua, et nende pealt viivist ei arvestataks, kui mõni makse juhtub vahel hilinema. Kui graafik ei sobi, siis ei sunni keegi seda allkirjastama, kuid maksegraafiku eelis on see, et summa pannakse lukku ja see ei muutu enam pidevalt inkasso suva järgi.

Reelika 4.05.2020 17:26 (4 kuud tagasi)

Räägid, et summa pannakse lukku ja see ongi üks maksegraafiku eelis, aga samas eelnevalt mainid ikkagi viivisearvestust (et selleks peab intressid eraldi graafikus välja tooma). Siis ikka nii väga lukus see graafik ikkagi pole. Teiseks mul on kahtlane tunne, et sa ajad segamini graafikud laenuandja ja inkasso juures. Kui laen on aktiivne, siis on loomulik, et graafikus on ka põhiosa, intressid jne. Ja tõesti ongi lihtsam arvutada viiviseid kui inimene näiteks mõne maksega hiljaks jääb vms.

J. 4.05.2020 21:04 (4 kuud tagasi)

Oeh, viivis tuleb juurde vaid siis, kui maksegraafikust kinni ei peeta. See on ju elementaarne.

Reelika 3.05.2020 09:39 (4 kuud tagasi)

Tegelikult on ka see üks mittemaksmise põhjuseid, inimesed jätkuvalt usuvad, et kui neil ei ole maksegraafikut..kui nad ei suuda mingil põhjusel korraga kogu summat maksta või siis seda osamakse summat, siis nad lihtsalt jätavadki tasumata. Tegelikult tuleks ikkagi tasuda, kui kõike ei saa, siis osa jne, kui maksgraafikut pole, siis mis siis sellest jne.. Aga neile on sellest kohe segadus ja eriti just pensionäridele.

J. 3.05.2020 10:07 (4 kuud tagasi)

Jah, paljud võlgnikud jätkuvalt usuvad, et kui võlausaldajat eirata, siis lõpuks võlad aeguvad ja oledki neist prii. Ma ei õigusta mingil moel kiirlaenufirmasid, kuid kui poleks nõudlust, poleks ka pakkumist. Kui inimene on laenu võtmisel vastutustundetu, siis ükskõik kui karmid reeglid ka laenufirmadele kehtestada, leiavad sellised ikka mooduse, et kuskilt laenu saada. Kui mitte kiirlaenufirmadelt, siis teistelt füüsilistelt isikutelt, mis oleks veel hullem variant.

jura 1.05.2020 05:35 (4 kuud tagasi)

Tuleb välja, et sa ei mõtle üldse midagi mida suust välja ajad. Tee endale selgeks mis on vargus ja mis mitte.

Mats 1.05.2020 16:00 (4 kuud tagasi)

Keegi pole öelnud, et ei kavatse maksta. Miks Sa lasid asja inkassoni minna? Nüüd maksad peale laenu veel inkassoteenust. Kiirlaen on veel eriti suurte intressidega. Oleks võinud tuttavatelt protsendi arvutust küsida.

jura 4.05.2020 17:30 (4 kuud tagasi)

jInkasso unustagu ära, kodanik suhtleb teenusepakkujaga siiski.

J. 4.05.2020 18:40 (4 kuud tagasi)

Sa nagu kirjutasid, et nõue loovutati inkassole. See tähendab, et võlausaldajaks on nüüd inkasso ja endise võlausaldajaga ei ole enam midagi suhelda. Kui aga inkassolt telliti vaid võla sissenõudmisteenust, siss see ei ole nõude loovutamine. Kui tahad adekvaatset nõu saada, siis tuleb ennast õigesti väljendada.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.