Rõdupiirete klaasimine renoveerimistööde käigus

Tiina 2.07.2020 13:58 (4 kuud tagasi)

23 korteriga majas on läbi viidud kirjalik hääletus, millele on reageerinud 14 korterit. 14 hääletajast on klaasimise poolt 11 ja vastu 2, 1 erapooletu. Kas selliste hääletustulemustega saab klaasimisega seotud projekti alustada? Hetkel on piireteks puitliistud 4 x 5 cm, mis ei pea aga ajale/ilmastikule vastu ning vajavad seetõttu üle värvimist ning välja vahetamist. Ahitektiga koostöö algatatud, hinnapakkumised võetud...

tehy 2.07.2020 17:04 (4 kuud tagasi)

Selline asi peab olema reguleeritud KÜ põhikirjaga. Kõigi omanike notariaalset kinnitust on vaja ainult mõningate üksikute asjade puhul. Tavaliselt on kõigi omanike enamust vaja vaid Põhikirja muutmisel, muul juhul läheb kirja kohal viibinud elanike enamuse arvamus.

tehy 2.07.2020 17:05 (4 kuud tagasi)

vabandust - omanike mitte elanike.

tiina 2.07.2020 19:11 (4 kuud tagasi)

Tänan

noo 3.07.2020 06:56 (3 kuud tagasi)

rõdude klaasimine ei ole maja säilimiseks oluline töö ja muudab maja välisilmet.Seega peab nii suure muudatuse tegemiseks olema kõigi nõusolek. Antud juhul ei ole isegi 50% poolt hääli. Selliste tööde tegemiseks ei saa mingi käputäis oma tahet peale suruda.

Tiina 3.07.2020 07:06 (3 kuud tagasi)

Jah. Siin dilemma ongi. Mind huvitab, mis seadus selle kohta ütleb. Ei loe seda kusagilt välja.

J. 3.07.2020 08:00 (3 kuud tagasi)

KrtS § 38 (1) Ehitusliku või muu kaasomandi eseme korrashoiuks vajalikust muudatusest suurema ümberkorralduse tegemist ei saa otsustada tavapärase valitsemise raames, vaid selleks on vaja korteriomanike kokkulepet. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud muudatuseks ei ole vaja selle korteriomaniku nõusolekut, kelle õigusi ümberkorraldused ei puuduta üle määra, mida korteriomanik peab käesoleva seaduse § 31 lõike 1 punkti 2 kohaselt taluma. https://www.riigiteataja.ee/akt/123052020005#para38

noo 3.07.2020 12:23 (3 kuud tagasi)

jään väite juurde, et rõdude klaasimine ei ole selline muudatus, mida kedagi saaks kohustada taluma. Kui inimesed ei soovi rõdu kinni ehitamist, siis ei saa seda sundkorras teha, kuna see ei ole maja säilimise ja korrashoiu seisukohalt hädavajalik töö.

J. 3.07.2020 14:47 (3 kuud tagasi)

Talumise punkt käib nende korteriomanike kohta, kellel ei olegi rõdusid, näiteks esimese korruse korterite omanikud. Nende nõusolek ei ole vajalik, kui näiteks ülejäänud korteriomanikud tahavad rõdud oma kulul kinni ehitada.

noo 3.07.2020 18:35 (3 kuud tagasi)

justnimelt, kes soovib ja omal kulul. Aga kedagi ei saa sundida oma rõdu omal kulul kinni ehitama. Kui osa elanikke ei soovi sellist kulutust teha ja samuti ei soovi nad rõdu kinni ehitada, siis ei saa neid sundida isegi mitte üldkoosoleku otsusega. Üldkoosolek saab küll võtta vastu otsuse, et soovijatel ei keelata seda teha, aga kõiki sundida oma rõdusid omal kulul kinni ehiotama üldkoosolekul küll voli ei ole. Rääkimata sellest, et see pole teps mitte odav lõbu.

sorts 4.07.2020 06:10 (3 kuud tagasi)

tead, ära aja pläma. Rõdud on kaasomandi osa ja neid renoveerib ühistu, mitte korteriomanik. Seega panustavad kõik korteriomanikud olenemata sellest, kas neil on rõdu või mitte. KÜ saab teha erandeid - et kellel pole rõdu - need ei maksa sihtotstarbeisi makseid, aga selleks on vaja eraldi enamiku nõusolekuga otsust.

noo 4.07.2020 11:15 (3 kuud tagasi)

sa,sorts, ära aja ise pläma. Jutt ei käi mingist hoone säilimise seisukohast olulisest tööst vaid mingi näputäie omanike eputamisest. Ja üldkoosolek ei saa sundida kõiki rõduomanikke hakata oma rõdusid kinni ehitama, kui nood seda ei soovi. ja ammugi ei saa kedagi sundida raha kulutama millelegi, mida soovib ainult mingi väike osa omanikke ja mis ei ole hädavajalikud remonttööd maja säilimiseks. Jutt ei käi antud juhul rõdude renoveerimisest, mis on loomulikult kõigi ühine mure vaid hoopis rõdude kinni ehitamisest, mis on hoopis teine teema.

sorts 4.07.2020 14:40 (3 kuud tagasi)

kui on ühistul olekas renoveerimisprojekt, mis on ühistus kohalviibinud enamuse poolt kinnitatud, siis pole see mingi eputamine ega "väikse osa omanike" suva. Teemalagatajal on ju kirjas, et vanad piirded on mädanenud ja seega on vaja maja seisukorda parandada. Kui sa pole aru saanud, mis asi on ühistu ja mis asi on kaasomand, siis hoia palun oma suumulk kinni.

noo 5.07.2020 07:45 (3 kuud tagasi)

Kahjuks tuleb sulle hoopis öelda, et hoia oma suumulk kinni, kui sa teemaga ligilähedaseltki kursis pole. Rõdude kinni ehitamine, ei ole renoveerimine, ehk teed endale kõigepealt elementaarsed mõisted selgeks. Ühistu ja kaasomand ei tähenda hoopiski seda, et mingi näputäis omanikke saab sundida kõiki maja elanikke oma kapriisidega nõus olema ja neid kinni maksma.

sorts 3.07.2020 14:02 (3 kuud tagasi)

saab häälteenamusega otsustada, sest: A üldkoosolek või juhatus võtab vastu otsuse renoveerida B klaasimine suurendab energiasäästu C olemasolevad puitliistud ei ole ilmastikukindlad ja seetõttu saab kannatada rõdude konstruktsioon D need asjad milleks on vaja kõigi omanike nõusolekut on kirjas Riigikohtu lahendis ja sellist asja seal nimekirjas pole.

J. 3.07.2020 14:56 (3 kuud tagasi)

Kindlasti ei ole olemas sellist riigikohtu lahendit, kus oleks toodud täielik nimekiri asjadest ja olukordadest, mille puhul on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut ehk kokkulepet. Kui väidad vastupidist, siis paluks selle lahendi numbrit. Teiseks, juhatus ei saa kohe kindlasti võtta vastu maja renoveerimise otsust.

sorts 3.07.2020 17:11 (3 kuud tagasi)

Aga palun: Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-50-11; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend nr 3-2-1-28-12; Riigikohtu tsiviilkolleegiumi lahend 3-2-1-151-10.

J. 3.07.2020 17:35 (3 kuud tagasi)

Sa väitsid, et asjad, milleks on vaja kõigi omanike nõusolekut on kirjas Riigikohtu lahendis (ainsuses) ja sellist asja (rõdude kinniehitamine) seal nimekirjas pole. Ja nüüd annad kolme riigikohtu lahendi numbri, millest esimene räägib küttesüsteemi ümberehitamisest, teine pööningu väljaehitamisest ja kolmas parkimiskoha ehk kaasomandi kasutuskorra kehtestamisest. Kas see ongi sinu nimekiri ja sellest järeldadki, et kuna rõdude kinniehitamise kohta riigikohtu lahendit ei ole, siis selle kohta kokkulepet ehk kõigi korteriomanike nõusolekut pole vaja? Hea loogika! Aga sul võib osaliselt ka õigus olla. Kui rõdude kinniehitamist vaadelda maja kaasajastamise ja energiatõhususe tõstmisena ning sellega ei kahjustata ülemääraselt ühegi korteriomaniku õigustatud huve, siis võib ehituse otsuse vastu võtta ka kvalifitseeritud häälteenamusega. See tähendab, et otsuse poolt peab olema üle poole korteriomanikest, kellele kuulub üle poole kinnistusraamatusse kantud kaasomandiosast. Teemaalgatajal pole ka see nõue täidetud, kuid kummalisel kombel on arhitektilt jube töö tellitud. Siin on juhatus küll selgelt oma volitusi ületanud.

sorts 4.07.2020 06:07 (3 kuud tagasi)

kuule sõbrake, ma tõin sulle välja need lahendid, kus Riigikohus on võtnud vastu otsuse, et need kvalifitseeruvad nn kõigi omanike nõusoleku alla. Neid otsuseid, kus Riigikogu on võtnud vastu otsuse et ei kuulu, palun otsi ise. Või sa tõesti arvad, et ma peaks kogu Riigikohtu tööd kajatavad materjalid sulle siin ette laduma?! Jah, eelnev sõnastus nimekirja kohta oli eksitav aga selle nimekirja ma just eelmises postituses sulle ka lõin (mitte ei teinud seda Riigikogu).

J. 4.07.2020 09:41 (3 kuud tagasi)

Esiteks ei ole ma sulle mingi sõbrake. Teiseks, ei pea kõiki riigikohtu lahendeid mulle ette laduma. Ma küsisin vaid ühte. Kui püüad oma väidetele kõvemat kaalu anda riigikohtu otsustele viidates, siis pane juurde ka otsuste numbrid, mis sinu väiteid kinnitaksid. Ära lahmi niisama. See ei paista eriti tark välja.

sorts 4.07.2020 14:44 (3 kuud tagasi)

selge, oled sõbranna, seda ma kahtlustasin kohe :). Said Riigikohtu otsused, loe ülalpoolt. Need on ainsad asjad mille puhul on vaja kõigi omanike nõusolekut. Ja ainult kirjaoskamatud kirjutavad 'Riigikohus' väikse tähega. See ei paista eriti tark välja. :)

J. 4.07.2020 17:29 (3 kuud tagasi)

Vaata, kullake, sõna "riigikohus" väikese tähega kirjutamine on palju väiksem viga, kui riigiKOHTU ja riigiKOGU sassi ajamine. Ja päris rumal on arvata, et need kolm otsust on ammendav nimekiri asjadest, mille jaoks on vaja kõigi korteriomanike nõusolekut ning kõiki ülejäänud küsimusi (näiteks kasvõi korteriomandi laiendamine üldkasutatava pinna arvelt) võib lahendada lihthäälteenamusega. Tõesti, ära rohkem sõna võta.

sorts 6.07.2020 15:54 (3 kuud tagasi)

ma ei mäleta küll kõiki mehi ja naisi kellel ma olen taha pannud, aga kindlasti suured tänud selle kogu ja kohtu märkamise pärast! Rõõm kuulda, et mõni mu pepusõber mu postitused ikka hoolikalt läbi loeb :). Muus osas on sul täiesti õigus ehk selgunud asjaolusid arvestades on ikkagi tegu sellega, mida ma algselt ju kirjutasin.

Tiina 7.07.2020 06:22 (3 kuud tagasi)

Kahetsen, et selle arutelu siin keskkonnas üles võtsin. Mis Teid vaevab? Kust see viha tuleb?

3.07.2020 16:08 (3 kuud tagasi)

Korteriomandi- ja korteriühistuseadus § 20. Korteriomanike üldkoosolek (2) Korteriomanike üldkoosolek on otsustusvõimeline, kui sellel osalevatele korteriomanikele kuulub üle poole häältest ja üle poole kaasomandi osadest, kui PÕHIKIRJAGA ei ole ette nähtud teisiti. § 23. Uue üldkoosoleku kokkukutsumine (1) Kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses viidata. (2) Uue üldkoosoleku kokkukutsumise teade saadetakse otsustusvõimetuks osutunud üldkoosoleku toimumisest arvates kümne päeva jooksul, ent mitte varem kui kahe päeva pärast.

Tiina 4.07.2020 06:47 (3 kuud tagasi)

Tänan veel kord. Meie case on natuke keerulisem. korteriomanikud renoveerivad rõdud omal kulul. Rõdud on kõigil korteritel, kuid erineva suurusega. Meie oma 63 m2. Osadel 2 rõdu. Enamus omanikke soomlased, rahvast kokku saada keeruline. Kinniehitamisest jutt ei käi. Kulu on suur igal juhul. Puidu puhul on tegemist korduvkuludega (värvimine ja vahetus). Arhidektiga on asja arutatud, et saada tema seisukoht. Projekti tellitud veel ei ole. Arhidekt peab klaasimist mõistlikuks. Enamus omanikest soovivad klaasimist. igas majas on inimesed, kes on kõidele vastu. Nii ka meil. Aga tänan kaasa mõtlemast. Nüüd on vastu võetud otsus kokku ķutsuda üldkoosolek, mis ilmselt on parim lahendus. Lihtsalt on kurb, kui ühe korteri pärast jääb asi katki. Lisaksin pildi rõdudest kui see võimalik oleks. Antud juhul on piireded eluohtlikud. Ehk mädanenud ja osaliselt eest kukkunud. Maja ehitatud 2003. Pärnus

noo 4.07.2020 11:21 (3 kuud tagasi)

klaasimine ongi kinni ehitamine. Rõdude renoveerimine on loomulikult kõigi mure ja sellesse saab üldkoosolek tõesti sundida kõiki panustama. Aga rõdude kinni ehitamine (klaasimine) läheb kindlasti hädavajalike tööde nimekirjast välja ja siin isegi pole küsimus teiste takistamises pahatahtlikkusest, vaid kõik inimesed ei soovi omale kinniseid klaaskaste, arvaku arhidekt mida tahab. Kui inimene soovib omale rõdu, siis ei saa teda sundida omale klaasitud kasti ehitama, liiatigi tema enda raha eest. Üldkoosolek saab otsustada, et kõik kes soovivad, võivad oma rõdud klaasida, aga suruda seda peale ka neile, kes ei soovi.. sellist võimu ei ole isegi üldkoosolekul.

Tiina 5.07.2020 12:02 (3 kuud tagasi)

meie puhul ei tähenda klaasimine rõdude kinni ehitamist. vaid rõdude renoveeeimise käigus vahetataks praegune pui klaasi vastu. vabandan, kui väljendasin end ebapiisavalt

J. 5.07.2020 13:07 (3 kuud tagasi)

Seda infot oleks hea olnud kohe alguses teada, oleks kogu siinne vaidlus pidamata jäänud. Sellisel juhul on õige vastus KÜ 03.07.2020 postituses.

Tiina 5.07.2020 13:37 (3 kuud tagasi)

Tänan

KÜ 2 16.08.2020 14:48 (2 kuud tagasi)

Üldkoosolek Projekt Ehitusluba linnavalitsusest - Ehitusjärelvalve või miski Arhitektuuri osakond. Maja ehitati klaasitud rõdudega loodetavasti.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.