Notari tasu nõude aegumine

Juurahuviline 9.07.2020 05:29 (3 kuud tagasi)

Tere! Tekkis selline küsimus: Notari tasu seadus ütleb, et § 42. Notari tasu sissenõude aegumine Notari tasu ja tehtud kulutuste nõude aegumistähtaeg on üks aasta, arvates notariaaltoimingu lõpuleviimise päevast, tehnilise teenuse osutamisest, muu kulu tekkimisest või notari tasu maksmisest vabastamise taotluse kohta tehtud kohtulahendi jõustumisest. Kui notar on arve andnud sissenõudmiseks kohtutäiturile, siis kas see sissenõudmine ja täitementlus aegub samuti aastaga, kas sellele kehtib 3 aastane aegumise tähtaeg või hoopis 10 aastane? Antud teema kohta ühtegi kohtulahendit ei paista, samuti ei ole seadustes (vist) sõnaselgelt öeldud, kuidas sellisel juhul aegumine kohaldub? Andke palun nõu, milline võiks olla lahendus? Ette tänades, Juurahuviline

Reet 9.07.2020 12:05 (3 kuud tagasi)

leian, et tegemist on nõude esitamise tähtajaga, st et arve tuleb isikule 1 aasta jooksul väljastada. Kui arve koostatus, siis saab sellest täitedokument TMS § 1 lg 1 p 17 mõttes ning siis saab kohaldada 10 aastast täitedokumendi täitmise aegumise tähtaega.

Karmeliina 30.08.2020 14:40 (1 kuu tagasi)

7. Originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari büroos. 7.2. Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes saavad riigiportaali (www.eesti.ee) või notarite iseteenindusportaali (www.notar.ee) kaudu juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab tehingu tõestanud notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt. 7.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale. 7.4. Müüja ja Ostja ei soovi, et notar teavitaks kaasomanikust ostueesõigustatud isikut Võlaõigusliku müügilepingu ja selle lepingu sõlmimisest. 7.5. Müüja ja Ostja kinnitavad, et nad ei soovi elukohaandmete muutmise teate edastamist rahvastikuregistrile. Kas oskab keegi selgitada, et kuidas on see võimalik, et notar jätab ainueksemplari võlaõiguslikust lepingust näitamata,edastamata, teatamata kaasomanikule, kellel selle salapärase lepingu alusel on seaduslik eelisostuõigus Ostja ees ? Kas keegi on midagi taolist näinud notariaalses lepingus?

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.