Laenumakse.

Helen 15.12.2023 12:49 (11 kuud tagasi)

Tere. Võtsin üürile korteri laenuga renoveetitud majas. Saan aru,et pean peale üüri tasuma ka kommunaalmaksed ja elektri eest. Küsimus on arvele lisatud üsna suures laenumakses. Kas on seaduslik see üürnikule sisse nõuda? .

J. 16.12.2023 06:43 (11 kuud tagasi)

Jah, kui nii on üürilepinguga kokku lepitud.

suslik 19.12.2023 13:16 (11 kuud tagasi)

Ei ole seaduslik ja kui üürileandja selle tasumist üürnikult nõuab siis on üürnikul õigus see raha tagasi nõuda. Juristi kommentaar: VÕS § 273 alusel on kokkulepe tühine, kui üürniku kohustus ei ole otseselt seotud üüritud eluruumi kasutamisega. Korterelamu remondifondi makse ja laenumaksete tasumine ei ole kindlasti otseselt seotud üürikorteri kasutamisega ja neid kulusid ei pea kandma üürnik, vaid üürileandja. 01.01.2018.a. jõustunud korteriomandi- ja korteriühistuseaduse § 35 lg 2 p 5 ja 6 alusel on korteriomaniku kohustuseks korteriomandi kaasomandi osa eseme remondiks kohase suurusega remondifondi loomine ja laenumaksete tasumine. Üürileandja on korteriomandi omanikuks, kellel lasub remondifondi ja laenumaksete tasumise kohustus. Remondifondi ja korterelamu laenumakseid tasuvad korteriomanikud kaasomandi osa remondiks, elamu seisukorra parandamiseks ja need kulud ei ole seotud korteriomandi kui reaalosa kasutamisega, mistõttu ei ole need VÕS § 292 lg 1 kõrvalkuludeks, mida võib nõuda üürnikult lisaks üürile. “Üürnik võib tasutud remondifondi- ning laenumaksed tagasi nõuda” Isegi sellisel juhul, kui üürnik on neid tasunud või üürileandjaga kokku leppinud, on üürnikul õigus need üürileandajalt tagasi nõuda alusetu rikastumise sätete alusel, lähtudes VÕS § 273 kokkuleppe tühisusest ja VÕS § 1028 lg 1 alusetu rikastumise sätetest. Selline seaduses sätestatust üürniku kahjuks kõrvalekalduv kokkulepe on tühine ja tühise tehingu alusel saadu tuleb tagastada vastavalt alusetu rikastumise sätetele.

J. 19.12.2023 13:38 (11 kuud tagasi)

See hugo.legal kodulehelt tehtud kopi-peist on avaldatud 2020.aasta veebruaris ja tänaseks aegunud. Nimelt jõustus 14.01.2021 VÕS muudatus, millega muuhulgas täiendati üüri kõrvalkulude regulatsiooni remondi- ja laenumaksete osas. Seaduse §-s 292 on nüüd lõige 1'1, mille kohaselt: "Eluruumi üürilepingu korral peab üürnik mõistlikus, proportsionaalses ja ettenähtavas ulatuses kandma terve hoone lepingujärgses seisundis hoidmiseks ja parendamiseks vajalikke kulusid (edaspidi hoone korrashoiu- ja parenduskulud) üksnes juhul, kui selles on lepingu sõlmimisel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis kokku lepitud." Seega, kui nõuetekohaselt vormistatud lepingus on kokku lepitud, et laenumaksed tasub üürnik, siis on see igati seaduslik.

noo 21.12.2023 14:52 (11 kuud tagasi)

Laenumaksed ei ole nüüd küll "korrashoiu- ja parenduskulud". Sinna alla käib remondifondi kogumine jms. aga mitte laenumaksed. (2) Üürileandja peab üürniku nõudmisel võimaldama viimasel tutvuda kõrvalkulusid ning hoone korrashoiu- ja parenduskulusid tõendavate dokumentidega. - milline kuludokument tõendab, et laenumakse on korrahoiu ja parenduskulu?

J. 21.12.2023 17:16 (11 kuud tagasi)

Väljavõte VÕS muutmise seaduse seletuskirjast: "Oma sisult võib poolte kokkulepe selliste kulude kohta hõlmata nii hoone lepingujärgseks kasutamiseks sobivas seisundis hoidmise ehk asja korrashoiu ja säilitamise kulusid kui ka asja parendamise kulusid. Samuti võib see praktikas hõlmata nn remondifondimakset ja ka näiteks korteriühistu võetud laenumakse osa. Edaspidi nimetatakse selliseid kulusid lühendatult korrashoiu- ja parendamiskuludeks." Tõendavaks dokumendiks ei pea olema kuludokument. Laenu puhul võib selleks olla ka üldkoosoleku otsus, kust on näha, mille jaoks laenu võetakse.

gega 19.12.2023 15:25 (11 kuud tagasi)

Kuule, isehakanud nõustaja - võib olla sa tsiteerid siin inimestele ka Nõukogude Liidu aegset seadustikku?! :)

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.