Hüpoteegi seadmisest

AxL 25.05.2005 13:47 (19 aastat tagasi)

Notari juures te küll tõendama ei pea, kas te olete juba raha andnud või mitte. See kas te laenulepingu nr ja kuupäeva hüpoteegiseadmise lepingusse märgite, on teie omavaheline kokkulepe (saab ka seada tulevikus tekkivatele nõuetele). Hüpoteegi saate ka siis seada, kui nõuet pole veel tekkinud.

Oleks vaja kiirelt teada 25.05.2005 15:24 (19 aastat tagasi)

Mäletan, ühe samasuguse sooviga notari juurde ilmudes, keeldus notar (varahommik, esimene tehing)tehingut sõlmimast, öeldes peaaegu sõna-sõnalt järgmist: "Kust mina tean, võib-olla väänasite teisel ukse taga käsi". Kui ütlesime, et inimene istub ju siinsamas teie ees, kes tal käsi on väänanud, vastas notar, et tema ei tea ja tema ei tee.

Väike Vemmal 25.05.2005 17:37 (19 aastat tagasi)

Leidsid ilmselt lolli ja ülbe notari. See ei ole tema asi ja tal ei ole õigust selliseid asju pärida - reeglina nad ei tee ka seda.

kad 25.05.2005 19:57 (19 aastat tagasi)

Notar ei küsi seda. See miks ja milleks te hüpoteegi seate, see on teie omavaheline asi. Ja keegi ei kontrolli ka seda, palju üks teisele laenu andnud on. Tihti on ka nii, et laenu antakse nt 50 000.- aga hüpoteek seatakse suurema summa peale, et mis kataks siis aastatega koguneva intressi. Isegi omavahelist laenulepingut ei kysita, kuigi selle olemasolu on omaniku ja hüpoteegipidaja jaoks tungivalt soovituslik.

to kad 25.05.2005 20:48 (19 aastat tagasi)

Kas see muudab siis midagi, kui omavaheline laenuleping puudub?

kad 25.05.2005 21:31 (19 aastat tagasi)

omavaheline laenuleping oleks mõlemale osapoolele lihtsalt kindluseks. Et lepite kokku, et kui võlg tasutud, siis kohustub laenaja/hüpoteegipidaja hüpoteegi kustutama. Notari juures tegelikult ei kysita seda, võid ju lihtsalt öelda (ehk siis valetada, välja mõelda jne): et laenaja ja hüpoteegipidaja vahel on 25.05.2005.a. sõlmitud laenuleping, vastavalt milelle siis seatatkse laenaja /omaniku kinnistule/korteriomandile hüpoteek summas .....- krooni. Siiamaani pole ise küll kuulnud et notaris eraisikutelt keegi laenulepingut näha sooviks. Aga minu arvamus on, et see peaks ikkagi olemas olema, et vältida omavahelisi lahkarvamusi.

Oleks vaja ... 25.05.2005 21:39 (19 aastat tagasi)

Oletagem aga,et kui ma näiteks ei taha lasta hüpoteeki kustutada, mis saab siis? Millega võla tasunu tõestab, et on mulle raha ära maksnud? Kannab raha minu pangakontole? Aga kui ma ikkagi ei kustuta hüpoteeki?

Veel üks nüanss 25.05.2005 21:45 (19 aastat tagasi)

Not. hüp. seadmise lepingus võib olla punkt, et hüpoteegipidaja on kohustatud raha vastu võtma ka varem, enne lepingu lõppemise tähtaega. Aga pole öeldud, et seda peab tegema ka h i l j e m, siis kui lepingu lõpptähtaeg on ületatud.

kad 25.05.2005 22:03 (19 aastat tagasi)

vat siin jään kindla vastuse võlgu. Kohtu kaudu peaks saama nõuda hüpoteegi kustutamist. Aga selle pärast ma pooldangi ka laenulepingu sõlmimist, sest see on esimene alge - et üldse raha laenati. Ja tagasimaksmise puhul kindlasti alles hoida ja välja printida maksekorraldused või kui sularahas, siis allkirjastada maksmise kviitung vms.

Oleks vaja ... 25.05.2005 22:13 (19 aastat tagasi)

Ja kohtukulud jääksid siis muidugi "venitaja" kanda...