Teemade kronoloogiahaigusleht (3) ühisvara jagamine, millest alustada (6) Saamata jäänud palgad- puihkused. (2) lapsehoolduspuhkuse ajal töötamine teises firmas (3) Testament2 (1) |
Saamata jäänud palgad- puihkused.mannu 13.07.2005 15:06 (19 aastat tagasi) Töötan õpetajana era-huvialakoolis. Juba teist suve järjest viivitatakse meil nii mai kui juuni palkade, kui ka puhkusetasude maksmistega. Ülemus väidab, et puhkus kestab meil 42 päeva ja et see algas sellel aastal 1. juulist. Kahjuks pole selle ajaga veel mingit raha kontole laekunud. Vahepeal on tehtud nii suuliseid kui ka (minu poolt) üks kirjalik avaldus (puhkusele jäämise avaldus)- ma ei tea, kas ma toimisin seda tehes õigesti või mitte, aga oma avaldusse kirjutasin oma puhkuse alguseks 1. juuli asemel 14. juuli ja sealt edasi siis veel 42 päeva. Avaldusse märkisin sellepärast 2 nädalat hilisema kuupäeva, kuna arvasin, et kui neil raha pole välja maksta, mis oli ju 1. juuli seisuga nagunii juba üle läinud ja võlas, et siis äkki suudavad seda maksta 2 nädalat hiljem. Kui nüüd juhtub, ... mannu 13.07.2005 15:08 (19 aastat tagasi) et ma olen sunnitud asja edasi kaebama töövaidluskomisjoni, siis kumma puhkusepäeva järgi ma viivist peaksin nõudma, kas 1. juuli (mis oli tööandja poolt suusõnaliselt öeldud) või enda avalduse järgi (mis oli märgitud 14. juuli kuupäevaga)? Mis dokumente, pabereid võib mul vaja minna töövaidluskomisjonis? Ja kui ma sain oma eelmise aasta puhkuseraha kätte alles selle aasta märtsis (arvatavasti ka ilma viiviseta, kuna palgalehti meile ka ei anta), kas mul on õigus ka selle eest veel nõuda viivist või enam mitte? Mitu % viivist tuleb maksmata palkade pealt päevas? Tänud kõigile abistajatele Ane 13.07.2005 16:00 (19 aastat tagasi) Ettevõte peab koostama aasta alguses jaanuari kuu jooksul puhkusegraafikud, kuhu fikseeritakse kokkuleppel puhkuse aeg. Nagu kirjast aru võib saada siis seda ei ole. Teine võimalus puhkuse saamiseks on avaldus ja tööandjapoolne nõusolek. Kuna paberite järgi on puhkuse taotlus alates 14 juuli, siis see on kindlasti alus nõude esitamiseks. Puhkuseseaduse § 24 ütleb, et puhkusetasu makstakse täies ulatuses hiljemalt eelviimasel tööpäeva enne puhkuse algust. Kui seda sel ajal välja ei makstud, siis on õigus nõuda puhkuse pikendamist puhkusetasu maksmisega viivitamise võrra. Kohe tekib küsimus, kas tegu on ainult puhuse rahaga või on tegemist ka eelmise kuu palga väljamaksmisega. Palga maksmisega viivitamise eest tuleb maksta viivist 0,5% iga viivitatud päeva eest. Tööinspektsiooni piisab küll esialgu sellest materjalist, mis sul endal olemas on. Nemad nõuavad ettevõttelt muud dokumendid, kui sul neid pole. Kindlasti tuleb avaldusse aga kirja panna kõik see väga selgelt, mida sa nõuad (viimse detailini. Saamata jäänud rahad, viivised jmt. |
|
Juura.ee on mittetulunduslik infokanal. Oleme väga tänulikud annetuste eest. Ettepanekud on oodatud teel. Veebimajutusega toetab Modera. |