kaasomand, reaalosa või korteriomand

Innovaator 9.09.2005 18:30 (19 aastat tagasi)

Kas on mõttekas või mitte see oleneb eesmärgist. Kui maja ja maa on mõttelistes osades kaasomandis, siis hoolimata kasutus kokkuleppest saab kaasomanikule alati meeldivalt käkki keerata. Näiteks nõuda kohtus kaasomandi lõpetamist.Asjaõigusseadus § 76 .Kaasomandi lõppetamise viise on mitmeid §77. ja alati saab valida teise jaoks kõige vastikuma. Mis puutub korteri omandisse, siis see on üks reaalosadeks jägamise viise Riigikohtu otsus 3-2-1-143-04. sest näiteks maja, kus korterid asuvad eri korrustel ja katus ja vundament on ühine ei saa jägada reaalosadeks, nii et ühele jääb katus ja teisele vundament. Teiseks vastvalt riigikohtu otsusele ei ole kasutuskokkulepe käsutuskokkulepe, mis on vajalik näiteks eluruumi üürile andmiseks. Kuna aga üür on kaasomandist saadud vili, siis kuulub see jägamisele kaasomanike vahel vastavalt nende mõtteliste osade suurusele. Korteriomandi puhul sellist jäma ei tekki. Maali , kas Sul on üks või mitu kaasomaniku majas? Kas kasutus kokkulepe on kantud kinnistusraamatusse.? Sellest sõltuvad ka teised käkki keeramis võimalused.

aitan 9.09.2005 18:42 (19 aastat tagasi)

Korteriomandi puhul jääb maa kaasomandisse.Reaalosadeks jagamisel tekib iseseisev kinnisasi. See peaks siis see nii öelda vahe olema... Lisan veel, et alati ei ole võimalik ehitist jagada reaalosadeks, sellistel puhkudel seataksegi korteriomand.

Innovaator 9.09.2005 18:43 (19 aastat tagasi)

Igaks juhuks kopeerin need seadused SULLE SIIA (põhilise osa) Paragrahv 76. Kaasomandi lõpetamise nõue (1) Kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. Paragrahv 77. Asja jagamine kaasomandi lõpetamisel (1) Kaasomandi lõpetamisel jagatakse asi vastavalt kaasomanike kokkuleppele. (2) Kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele. (RK s 15.01.2003 jõust.01.07.2003 - RT I 2003, 13, 64) (3) Kaasomandi reaalosadena jagamisel võib kohus, kui reaalosade väärtus ei vasta kaasomanikele kuuluvate mõtteliste osade väärtusele, määrata rahalise tasaarvestuse osade ühtlustamiseks, samuti koormata üksikuid osasid servituudiga teiste osade kasuks. (4) Kohtu poolt kindlaksmääratud osade jaotamine reaalselt võib vajaduse korral toimuda ka liisu heitmise teel. Need ASõiguse § id on ka ohtlikud nii kaua, kui maja on kaasomandis.