Perekonnaseadus ja pärimisseadus

aitan 27.09.2005 15:18 (19 aastat tagasi)

Pärimise korral kohaldub siiski pärimis seadus.Pärija ühisvara jagamise nõudega kohtusse minna ei saa. Oleks kena, kui kirjeldaksid olukorda lähemalt, võimalik et ei saanud küsimuse sisust täpselt aru

Arutlen 27.09.2005 17:04 (19 aastat tagasi)

Suuline kokkulepe abiellumisel, et meie kodu jääb meile ja mina olen nõus tema kontaktidega oma endise perega, millest kujunes kahjuks ainult abikaasa surmani kehtiv sõpruskond. Poeg oli mul abikaasa surma ajal 17.aastane, ise saan inv.pensionit, käin tööl, kuid pangale ei ole ma pangalaenu taotlejaks pensionieeliku vanuse ja palgavähesuse tõttu kuigi sobiv kandidaat, pealegi tagatiseks oleks korteriomand, mis jätkuva pärandivastuvõtuprotsessi tõttu ei ole ka neile sobiv. Korteriomandi maa on minu ema EVP-de toel ostetud. Ema elas elulõpus meie juures, andis mulle loobumisega ka erastamisõiguse maale ja metsale, mis ma korteri remondirahaks ära müüsin ja lisaks andis ema raha, aga seda ma ei saa praegu enam tõestada, sest ema on ka lahkunud. Kinnistusregistris on omand minu nimel. Abikaasa töötas n.ö. "pankrotipesas", pankrotihalduri tõendusel on vähe võimalik, et see tööraha kunagi pärijatele välja makstakse. On pangavõlad ja võlad eraisikutele. Raske pidev toimetulek. Abikaasa oli agronoom, juhtiv spetsialist, töökoha kaotus, alkoholism, leidsin talle töökohti, sest ta oli omamoodi helgeloomusega isiksus, kellele oli kaasaegne tegelikkus raskesti arusaadav.

s 28.09.2005 11:16 (19 aastat tagasi)

Andke andeks kulla proua, aga te olete sellel teemal arutanud siin juba kuude kaupa ja sotti pole saanud. Soovitan võtta üks advokaat, kes teeks asja selgeks või minge tasuta juura abisse Tallinna Linnavalitsuse juures. Iga kord neid kirju siin lugedes veendun teie imelikus suhtumises antud pärandisse. Ja kui on eelmistest eludest lapsed, siis on need pärijad nii või teisiti ja asi tuleb paika panna testamendiga.JA kui sellist asja ei ole, siis tuleb karmi tõsiasjaga leppida, et pärivad kõik lapsed ja abikaasa. Kuidas te neile tasute, see on iseasi, aga sellest ei pääse paratamatult.

Arutlen 28.09.2005 14:30 (19 aastat tagasi)

Elu ei pane paika pärimisseadus, vaid oskus seaduskaitset saada. Kas arutlemine ja seaduspiiride mõõtmine on ainult juristide rahateenimisega seonduv osa? Advokaat - kahju, ei ole minu jaoks ja paljude minusuguste jaoks. Ma pean kõik ise selgeks tegema (maksan seega vähem), kannan advokaadile ette võimalikult lühidalt ja kui advokaadi nime all esitada, on tulemus kindlam.Soovitan teistelegi!! Võib öelda, ma teen oma kodutööd, kas see härib, kas see ongi "imelik suhtumine pärandisse" , selliseid probleeme võib ka teistel olla. Advokaatidel on "allergia" tasuta õigusabi suhtes. Pärimisõiguses on läbimõtlemata kohti ja seda kasutatakse ära kõrvalseisjate omakasu huvides. Krutitakse hindu, võetakse "vajalike pärijatega" ühendust, et teeme talle ära. Minu poole nii pöörduti naabermaja omaniku poolt, et las ma ostan ära, minu naaberkorteri leskvanaprouaga on tal juba ka kokkulepe(tegelikult ei ole!) ja temal (naabermaja omanik)on advokaat, kes teeb nii, et abikaasa lapsed "saavad mõned kroonid"ja meile ostab mujale korteri. Kas sellist pärimist kulla jurist s., peate korrektseks ja õigeks.Nüüd ta pöördus omakorda meie pärijate poole. Karm tõsiasi on ainult, et haigus ja haigla ja kooma viivad inimese lahkumiseni, aga meil tuleb edasi elada. Ei saa olla nagu "püha lehma vasikaid", krabamise võimalus. Ma oleks võinud lasta abikaasal haiglas teha testamendi, aga ma ei tahtnud seda rasket aega hiljem mäletada kui ka meie elu testamenti vormistamise aega. Vabandan, kui kedagi tõsimeelsetest juristidest solvan, tuleb karmi tõsiasjaga leppida, nagu eelkirjutaja ütleb.

Arutlen 30.09.2005 09:15 (19 aastat tagasi)

Tean, et on pärijad ja kõik pärijad pärivad.Mitte mu suhtumine ei ole imelik, vaid vastaspoole advokaat on tellijate ja klientide toel kokku pannud n.ö. pärimisshow. Abikaasa laste viimaste nendega isiklikult räägitud sõnade järgi, tahavad, nad ,mis seadus neile lubab. Praegu, tänu ka foorumist saadud teadmistele ja kõiksugu reaaldokumentide abil, vähendan "showelemente". Foorumis on palju juttu olnud elatisest. Elatis lastele, aga kui on pärimine, siis on kohe teine olukord. Pean tõde tunnistama, poeg on meil vanade vanemate laps ja nagu ta on ise nüüd öelnud, et isal oli vähe konkreetsust. Linna Sotsiaalosakond ütleb, et siis kui omand oleks alaealise poja nimel, siis nad asuks vahele. Hiljem võin riigi sotsiaalabi saada.