Kohtutäituri volitused

Väike Vemmal 14.10.2005 11:26 (19 aastat tagasi)

Kui see kinnisvara on saadud pärandiks ja vastu võetud, siis on see ju selle isiku omand, kes pärandi sai. Kui sama isik on ka võlglane, siis milles asi? Muidugi on Täituri tegevus õiguspärane.

kai 19.10.2005 10:44 (19 aastat tagasi)

Kas kohtutäituril on õigus peretoetust ära arestida

AxL 19.10.2005 12:46 (19 aastat tagasi)

Kohtutäituri on õigus arestida sina pangakonto. Teine asi on see, palju sa sealt kuus raha välja võtta saad (pangakontoris).

Väike Vemmal 19.10.2005 16:05 (19 aastat tagasi)

80% miinimumpalgast peab ta oma näpud kaugwmal hoidma, iga ülalpeetava kohta. Allikas Täitemenetluse Seadustik Mis tähendab, et arestib jah - kaart ei toimi - kõmbid panka, maksad pangale 25.- teenustasu ja saad oma raha. Vohh, siuke riik ja siuksed seadused.

AxL 19.10.2005 22:17 (19 aastat tagasi)

to Väike Vemmal: Väike täpsustus, pangaarve pealt saab ta välja võtta enda ja iga ülalpeetava kohta ühe miinimum palga, st et näiteks enda jaoks ja näitekks lapse jaoks. 80% miinimumpalgast saab ta siis kätte, kui arestitakse tema töötsau. See on natuke teine asi. Ja üleüldse, täitur arestib, kus on juba justiitsministeeriumi poolt välja töötatud aktil kirjas, et arestimisele ei kuulu isiku ja iga tema ülalpeetava kohta ühe kuu miinimumpalga ulatuses. See et pank selle edasi kannab, on panga pläkk. Ja kuna täitur ei tea (kui sa talle muidugi seda ise dokumentaalselt tõestanud ei ole) kui mitu ülalpeetavat sul on, siis võib juhtuda olukordi, kus arvele jääb ühe isiku kohta miinimum. Lõppkokkuvõttes võib täitur arestida küll, sinul soovitan aga minna täituri juurde, võimalusel sõlmida perioodilise tasumise kokkulepe sissenõudjaga ja võibolla (kui sissenõudja seda avaldab) saad oma arved arestist lahti.

Väike Vemmal 20.10.2005 11:24 (19 aastat tagasi)

See perioodilise tasumise kokkulepe on natuke ohtlik asi, sest siis saab täitur oma 10% viivist arvestada, kui natuke viibid. Samas muidu Axl-i täpsustusega nõus.

AxL 20.10.2005 19:02 (19 aastat tagasi)

Njah, see viivise asi on seal sees, seepärast märkisin vastusesse, et võimalusel - pidasin silmas finantsilist olukorda. Aga kui raha ebaregulaarselt laekub, siis on asi muidugi keerulisem. Sellisel juhul tuleb leppida, et arve on arestitud ja käia pangas omi tehinguid tegemas. Ja kui mõni kuu pangas ei käi, siis tagantjärgi sa oma miinimumi välja võtta ei saa.....

Väike Vemmal 21.10.2005 15:39 (19 aastat tagasi)

To Axl Muuseas, minu arust on tegemist totaalsete vatsuoludega seaduses, huvitav miks seda keegi veel üles võtnud ei ole. Täitemenetluse seadustik ütleb jah konkreetselt pangaarve arestimise kohta. OK. Seega nagu ma aru saan on seadusandja tulnud järeldusele, et sellest peaks nagu miinimum piisama elus püsimiseks. Nõus ja ilus. Samas lubab Pensioniseadus võtta ää kuni 50% rahvapensioni määrast. Oletades nüüd, et isiku ainuke sissetulek (paljudel juhtudel see nii ongi) on ainult pension nii 1700, mis jääb kõvasti alla miinimumpalga ja isegi 80% miinimumpalga saab sealt ikka veel Täitur maha korjata. Teebki seda ja suisa läbi Pensioniameti ja täitsa seaduslikult. ABSURD!? Kas oled nõus.

AxL 22.10.2005 14:08 (19 aastat tagasi)

Olen nõus, kuid seda protenti ei määra täitur vaid pensioniamet, kellel taotlus tehakse. sellepärast ongi seal kuni 50%. Ja üldjuhul lähtutakse sealgi sellest, et kätte peaks jääma vähemalt miinimumi lähedane summa (analoogne palgaga 80%). Samas on need ju alati äärmuslikud vahendid. Kui isik saab pensioni, palka või ükskõik mis muud sissetulekut, siis saab ta alati vabatahtlikult võlga täita (sõlmides mõistlikke kokkuleppeid jne).

Väike Vemmal 25.10.2005 13:21 (19 aastat tagasi)

Axl. Üldjuhtumil (praktika) otsustabki pensioniamet 50%-ssa. Ja ei ei jää 80% lähedane summa - jääb pahatihti 500-600 EEK-i IRW. Mis kokkulepetesse puutub, siis kui võlgnik pakub 100 ja see tal on ka reaalselt võimalik, et ellu jääda, siis sissenõudja reeglina ütleb ei. Täituriga, kes praeguste seaduste alusel esindab sissenõudjat "mõistlikke kokkuleppeid" teha ei saa. Miks ma ei tea - ilmselt mõistuse puudus kutsutud ja seatud täiturite poolt.