Leppetrahvi nõue

LL20 20.07.2006 13:27 (18 aastat tagasi)

kui leppetrahvi rakendamise võimalus on lepingus sätestatud, siis tuleb esitada arendajale ametlik kiri (nõue) leppetrahvi tasumise kohta ning seal kirjas on primaarne märkida leppetrahvi rakendumise (küsimise) põhjus. Võlaõigusseaduse §§ 158 lg 3 ja 159 lg 2. Samas ole arendajatega ettevaatlik, sest nendega vaidlemine on tihti täiesti mõttetu.

Kristel 21.07.2006 13:13 (18 aastat tagasi)

Aga kas oleks õigus nõuda veel mingite kulude hüvitamist, näiteks üüritud korteri üür, laenuintressid? Sooviks veel pikemalt kuulda teemast, et miks olla arendajaga ettevaatlik? Asjaõigusleping on sõlmitud, taganeda ta sellest (ma loodan :)) ei saa kuna ma nõuan talt leppetrahvi ja üürikulude maksmist.

G 21.07.2006 13:55 (18 aastat tagasi)

Nõuda võib kõike, iseküsimus on, kas nõue ka rahuldatakse. Kui on põhjendatud nõue, on lootust, kui mitte, siis ei. Miks olla arendajaga ettevaatlik? Igaühega, kellega on äriline suhe, tasub olla ettevaatlik, et mitte kõrvetada saada. Kui leping on vettpidav, siis, nagu öeldakse, peaks võit ju teie olema.

LL20 21.07.2006 14:21 (18 aastat tagasi)

Praktiline näide elust...proovin esitada mitte liiga selgelt, selleks, et asjaosaline ennast ära ei tunneks...tean juhtumit, kus ühe arendaja vastu oli perekond, kus on tervelt kolm väga head juristi ning kemplesid temaga ikka väga pikka aega, kuna arendaja nõudis raha töö eest, mida ta niikuinii pidi tegema. Kulude hüvitamist on õigus teatud juhtudel nõuda küll, kui just leppetrahv ei kata neid...esialgu soovitaks küll ainult leppetrahvi juurde jääda aga kui soovi on siis miks mitte, aga siis peab natuke RKlahendeid vaatama ja võlaõigusseadust. Käisin kiirelt VÕS-i üle ning leidsin hetkel jätgmist: §§ 101 lg 1 p 3 ja lg 2, 103 lg 1, 115 lg 1, 127 lg 1, lg 3 ja lg 4, 128 lg 2 ja lg 3, 136 lg 1; veelkord leppetrahvi puhul oluline meelde jätta 158 lg 3, 159 lg 1 ja lg 2, NB sinu asja puhul 161 lg 2. Leppetrahvi kohta kahjuks RK lahendeid ei leidnud nii kiiresti, olid ainult TsK omad aga kui kahjud ületavad leppetrahvi, siis on ka nende hüvitamist tõneäoliselt sul õigus nõuda. (üürikulud peakisd olema määratletavad kahjuna siis kui oled sunnitud arendaja viivituse tõttu korterit edasi üürima). Tekkis veel küsimus selle kohta, et mis asjaõiguslepinguga tegemist on? omandi üleminek? st asjaõiguslik ost-müük? Sellest ta tõesti taganeda ei saa, sest vastasel juhul sa saad nõuda kohtult omandi üleminekut endale niikuinii (kinnistusraamatusse kandmist ennast omanikuna), ülejäänud nõuded on ja jäävad puht võlaõiguslikeks.

kristel 21.07.2006 14:27 (18 aastat tagasi)

Nõudma nn kõike ei hakka, piirduksin sellega, mida mul on õigus nõuda. Kuna tähtaeg on nüüd möödas ja lootust pole, et asi valmib lähemal ajal. Kõrvalmaja tähtaeg aasta tagasi, ikka pole valmis.

kristel 21.07.2006 14:36 (18 aastat tagasi)

Leppetrahv on tegelikult nii väike summa, et ta võiks jäädagi seda maja ehitama. Notariaalne ostu-müügi- ja asjaõigusleping on sõlmitud ammu, lepingus leidub ka töövõtulepingut meenutavaid punkte.

LL20 21.07.2006 16:02 (18 aastat tagasi)

mnjah ise ei ole näinud notariaalset ostu-müügi lepingut ja asjaõiguslepingut (omandi ülekandmine), kuhu oleks sisse pandud ka töövõtulepingut meenutavad sätted, siiski jäävad ainult võlaõiguslikud tagajärjed. Lisa siis leppetrahvi tasumise nõude kirjale ka kahju hüvitamise nõue, kui see on tekkinud ja vaata, mis saab. Seda kõike muidugi ainult siis, kui oled veendunud, et sul on leppetrahvi kõrvalt ka kahju hüvitamist õigus nõuda. Sea eelkõige siis, kui leppetrahv ei hüvita kahju (nt leppetrahv on 5000.- ja tekkinud kahju suurem 7 500.-, õigus nõuda 2500.- kahju hüvitamist). See on siiski ainult minu arvamus, püüa kusagilt ka kas kinnitust või teisi seisukohti endale teadmiseks hankida. Ka ei usu ma, et arendaja kahju ilma kohtuta hüvitab. NB! Loe arendajaga sõlmitud lepingud korralikult läbi, sest VÕS baseerub sellel, et lepingute pooltel on õigus seadusest erinevaid asju kokkuleppida, kui see just otseselt seaduse mõtte ja sättega vastuolus ei ole. Erivelt nt KarS-ist, kus on imperatiivsed sätted, sisaldab VÕS suuremas osas kumulatiivseid sätteid, st lepingu vabadus.

Kristel 24.07.2006 10:45 (18 aastat tagasi)

Suured tänud LL20! Igatahes tegid mu töö lisatud VÕS-i paragrahvidele ja infole hulka lihtsamaks.