Tasumata arvete sissenõudmine

m.g 17.08.2006 11:09 (18 aastat tagasi)

Käesoleval juhul on Teil sõlmitud tõenäoliselt töövõtuleping. Töövõtuleping on tavaliselt käsitatav mittekestvuslepinguna, st leping sõlmitakse ühekordse soorituse tegemiseks (kindla töö tegemiseks). Siiski, teatud juhtudel on töövõtuleping käsitatav ka kesvuslepinguna, nt on töövõtjaga tellijal sõlmitud leping, kus töövõtja hooldab mingi perioodi kestel tellija majandus- või kutsetegevuses kasutatavaid seadmeid. Nende kahte lepingutüüpi on vaja eristada siis, kui soovitakse lepingust taganeda või see ülesöelda. Üldreegel on see, et tavaliselt kestvuslepingu saab ülesöelda ning ühekordsele sooritusele suunatud lepingust taganeda. Töövõtja tasunõue muutub sissenõutavaks töö valmimisest (VÕS § 637 lg 1). Kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel (lg 4). Tellija ei pea töö eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust (lg 5). Vastavalt seadusele peab töö vastama lepingutingimustele ning seega ka tehtud töö juurde kuuluvad dokumendid. Tellija peab teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Tarbijatöövõtu puhul peab tarbija teatama töö lepingutingimustele mittevastavusest töövõtjale kahe kuu jooksul (VÕS § 644 lg 1). Eeldades seda, et tellija on lepingulist kohustust rikkund, siis saad kasutada seadusest tulenevaid õiguskaitsevahendeid. Eelkõige on töövõtjal (teenuseosutajal) õigus nõuda kohustuse täitmist (VÕS 101 lg 1 p 1), nõuda kahju hüvitamist (p 2) või lepingust taganeda või see ülesöelda (p 4). Õigus on nõuda ka viivist (p 6). Töövõtja võib kohustuse rikkumise korral kasutada eraldi või koos kõiki seadusest või lepingust tulenevaid õiguskaitsevahendeid, mida saab üheaegselt kasutada, kui seadusest või lepingust ei tulene teisiti. Eelkõige ei võta kohustuse rikkumisest tuleneva õiguskaitsevahendi kasutamine võlausaldajalt õigust nõuda kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist (lg 2). Võlgnik peab võlausaldajale teatama kohustuse täitmist takistavast asjaolust ja selle mõjust kohustuse täitmisele viivitamata pärast seda, kui ta sai takistavast asjaolust teada (VÕS § 102). Kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist (VÕS § 108 lg 1). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja anda võlgnikule kohustuse täitmiseks täiendava mõistliku tähtaja. Kui võlausaldaja nõuab kohustuse täitmist, kuid ei määra selleks täiendavat tähtaega, eeldatakse, et täitmiseks on antud mõistlik täiendav tähtaeg. Kui võlausaldaja on täitmiseks täiendavalt andnud ebamõistliku tähtaja, pikeneb see mõistliku täiendava tähtajani (VÕS § 114 lg 1). Kui võlgnik teatab, et ta kohustust ei täida või kui ta ei ole täiendava tähtaja jooksul kohustust kohaselt täitnud, võib võlausaldaja pärast teate saamist või tähtaja möödumist kasutada muid õiguskaitsevahendeid, sealhulgas nõuda kohustuse täitmise asemel kahju hüvitamist või taganeda lepingust või öelda leping üles (lg 4). Kui võlgnik rikub kohustust, võib võlausaldaja koos kohustuse täitmisega või selle asemel nõuda võlgnikult kohustuse rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist, välja arvatud juhul, kui võlgnik kohustuse rikkumise eest ei vastuta või kui kahju ei kuulu seadusest tulenevalt muul põhjusel hüvitamisele (VÕS § 115 lg 1). Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda pärast käesoleva seaduse §-s 114 sätestatud täiendava tähtaja möödumist (lg 2). Kohustuse täitmise asemel võib kahju hüvitamist nõuda ka täiendavat tähtaega määramata, kui on ilmne, et täiendava tähtaja määramisel ei oleks tulemust (lg 3). Lepingust taganemise või ülesütlemise alused leiad VÕS §- st 116, oleneb siis nüüd sellest, kas kestvusleping või mitte. Kui tellija tegevuse või tegevusetuse tagajärjel on tekkinud sinule lepinguline kahju, siis saad juhinduda VÕS §§ 127, 128 ja 136. Kui tegemist on mittekestvuslepinguga ning soovid kasutada õiguskaitsevahendina õigust lepingust taganemiseks, siis vaata lisaks VÕS §§ 188, 189, 190, 191, 192 ja 193. Kui tegemist kestvuslepinguga ning soovid lepingu ülesöelda, siis vaata VÕS § 195 (korraline ülesütlemine) ning VÕS § 196 (lepingu erakorraline ülesütlemine). Teie kokkulepitud viivise määr (5% päevas) on ebamõistliklt suur ning seda peate kindlasti vähendama. Kahju hüvitamise nõudmise korral (tõenäoliselt siis lisaks kohustuse täitmisele) tuleb tõenadada kausaalse seose olemasolu kahju tekkmise ja kahju tekitaja õigusvastase tegevuse vahel. Kui soovid kahju välja nõuda lisaks viivisele, siis tuleb tõendada seda, et kahju on tekkinud rohkem kui viivise summa, sest viivis ongi lihtsustatud kujul mõeldud selleks, et korvata ilmset kahju.

pee 17.08.2006 21:05 (18 aastat tagasi)

oeh:)( küll keegi ikka viitsib vastata.))...nagu tapeeti paneks..

doktor 23.08.2006 21:21 (18 aastat tagasi)

tapeedi panek on odavam ja parem.