Lapse soov

ema 19.05.2007 15:16 (17 aastat tagasi)

miks laps? laps pöördub siis lastekaitsesse ja sealt juhendatakse.

Siret 20.05.2007 21:00 (17 aastat tagasi)

isa elab eraldi ja laps pole teda oma teadliku elu jooksul rohkem näinud kui kahel päeval. Laps praegu 15 aastane. Kuna isa poolsest suguvõsast räägitakse, et ei olegi nende poja laps ja lasti segi teha DNA test, et välistada isa surma korral teiste selle mehe laste ohustamine pärimisel siis laps nüüd väga pettunud ja solvunud, et see test kinnitas isadust.

no on inimesi... 21.05.2007 08:44 (17 aastat tagasi)

Ei saa. Kuna DNA määratud, siis ilmselt seetõttu, et lapsele makstakse ka elatist? Kui vanem üleval peab, lapse õigusi ei riku ega ohtlik ei ole, siis ei võeta vanemlikke õigusi ära. Pealegi, kus on elementaarne tänu? Raha saad, see sinu ja lapse õigus, kuid koos õigustega tulevad ka kohustused. Lapsel siis tulevikus töövõimetule isale kas elatist maksta või siis hooldekodu kulusid tasuda. Sellele oleks tulnud mõelda juba siis, kui lapse mehe nimele kirjutasid ja elatist nõudma hakkasid.

Siret 21.05.2007 09:11 (17 aastat tagasi)

Laps on sündinud abielust ja mees ise lasi ringi, aga see DNA nõue kerkis üles tänu mehe uuele elukaaslasele, kes sellega leppida ei tahtnud, et külarahvas, talle ette heitis, et ta sellise mehe võttis, kel just väike laps sündinud... Kui vanemlikud õigused ära võetakse sisi kohustused jäävad alles ju. Laps nimelt saab raha enda arvele ja selat kannab edasi koerte varjupaigale... Mille eest peab laps tänulikolema? Kas sele eest et oma teadlikus elus 15 aastane laps 3 aastat tagasi omal algatusel isaga kokku sai poleks päevaks...

no on inimesi... 21.05.2007 11:00 (17 aastat tagasi)

no aga mida isa lapsele halba teeb? vanemlike õiguste äravõtmisega jäävad kohustused vaid isale (elatist maksta jne), kuid mitte lapsele ning sellepärast, et ema ja laps lihtsalt arvavad vanemlike õiguste äravtmsie laheda olevat, seetõttu ei võeta neid kelleltki ära. See on pikk ja keeruline protsess, muidu sellised emad vaid kohtutes käikski,eelnevalt lapse "ette valmistades". Kui laps saab elatist, siis kasvata teda selle eest, tegemist ju normaalse vanemaga, kel lihtsalt huvi puudub, mitte mõne psühhopaadiga, kes lapsele ohtlik. Kuidas sa lapse nii kaugele viisid, et ta seda ka nõus tegema on? 15-aastane seda võimalust ise ei teaks ega oskaks otsidagi!

Siret 21.05.2007 11:29 (17 aastat tagasi)

aga ust laps ise selleni jõudis... peale DNA testi tegemist rebis puruks mitu komplekti voodiriideid ja oma pesu. Kooli minema polnud võimeline ja pole sel õppeveerandil koolis käinudki, kuigi tal hinded head, kolmesid pole. Laps hetkel psühhiaatrrias ravil... ja isa ei teagi seda. Isale oli tähtsam see test ära teha, et külajutudele lõpp teha, nagu ta seda kohtus ka ise ütles... no ja muidugi nüüd veel vaat et hakatakse mind ka süüdistama... Kuid laps tahtis ka ise seda testi tehaja oli sellega nõus.. laps oli sokis, et vimaks peab nüüd isaga suhtlema hakkama.

vastus 21.05.2007 11:36 (17 aastat tagasi)

Ma ei saagi enam õieti aru, milles probleem? Paistab, et laps on lihtsalt solvunud. Kui nii, siis peaksid teda püüdma maha rahustada. Vanemlike õigusi lihtsalt niisama solvumise pärast ära ei võeta. Vanema õigusi saab ära võta ühe vanema, eestkostja või eestkosteasutuse nõudel (seega laps ise ei saa seda protsessi algatada). Lisaks väljavõte perekonnaseadusest, mille kohaselt võib kohus vanema õigused ära võtta kui vanem: 1. alkohoolsete jookide, narkootiliste või muude uimastava toimega ainete kuritarvitamise tõttu või muul põhjusel, mida kohus ei loe mõjuvaks, ei täida oma kohustusi lapse kasvatamisel ja tema eest hoolitsemisel või 2. kuritarvitab vanema õigusi 3. kohtleb last julmalt või 4. avaldab muul viisil lapsele kahjulikku mõju või 5. ei ole kasvatusasutuses viibiva lapse kasvatamises mõjuvate põhjusteta osalenud aasta jooksul. Lisaks üks väike soovitus - ei ole just eriti arukas rääkida, et laps annab isalt välja mõistetud elatise loomade varjupaigale. Üllas tegu küll, kuid sellest on näha, et ega seda elatist tegelikult vaja ei ole. Meie kohtud näiteks võivad sellest omad järeldused teha.

vastus 21.05.2007 11:44 (17 aastat tagasi)

Kas sa oled üritanud isaga rääkida? Ma mõtlen lihtsalt rahulikult rääkida (mitte hüsteeriliselt süüdistusi karjuda). Olen ise naine, seega saan inimlikult aru naistest, kelle mees on nad lastega üksi jätnud. Kuid sageli on probleemide põhjus selles, et naised ise oma solvumises ja mõttetu uhkuse ning kibestumisega põhjustavad olukorra, kus isad enam oma lastega normaalselt suhelda ei saa. Katsu lapse isale rahulikult selgitada olukorda, kuidas lapsega eleate, mida laps kogu olukorrast arvab, kuidas see DNA lugu talle mõjus, mida sina ja laps omaltpoolt isalt ootate jne. Kuula ära isa mõtted, seisukohad ja tunded. Võite üllatavate tulemusteni jõuda. Kui tunned, et ise selle vestlusega toime ei tule, pöördu oma murega näiteks perearsti, lapse psühhiaatri või valla sotsiaaltöötaja poole, ehk oskavad nad soovitada mõnda psühholoogi, kes aitab teil selle vestluse maha pidada.

Siret 21.05.2007 11:45 (17 aastat tagasi)

Kui olen lapse kasvatamisega senini, need 15 aastat toime tulnud siis saan ka edaspidi hakkama ja tõepoolest ei tahagi sellelt mehelt midagi, meil oli aga võetud nõustaja, et laps ei peaks testi tegema ja sisi isa tahtis ise maksta elatist... sest muidu ta vist poleks testi tegemist saanud põhjendada... Praegu aga ongiisa kahjustanud lapse tervist ja pole teada, kas ta saab oma klassi sel aastal lõpetatud ja kuidas ta elus edasi läheb..

vastus 21.05.2007 11:53 (17 aastat tagasi)

Kulla Siret, küsimus ei ole ju enam selles, kas sina lapse kasvatamisega üksi toime tuled. Olen kindel, et oled ha ema ja tubli ja hakkaja naine. Küsimus on sinu lapses. Sinu kirjelduse järgi ilmneb, et laps on omadega vähemalt hetkel ikka päis hullus seisus ja põhjuseks just halvad suhted isaga. Kuidas olukorda muidu ikka parandada, kui just neid samu suhteid klaarida.

Siret 21.05.2007 12:09 (17 aastat tagasi)

Isaga rääkida? isaga räägitud niipalju, et võiba alti last vaatamas käia, lapsega suhelda, lapsega tegeleda. Vahetasime elukohta teise eestmaa otsa kui laps oli 5 aastane. Isa pole leidnud aega ühelgi lapse sünnipäeval lapsele isegi mitte kaarti saata ega helsitada kuigi teab nii elukohta aadressi kui ka telefoninumbrit. Eelmisel suvel käis laps ekskursioonil seal maakonnas ja juhtus isa kohtama linnas ütles tere, isa ei tundnud last äragi... Keegi pole kellegi peale karjunud, pole minu loomuses. Paraku tundub, et just karjumisega uus naine selle mehe paika paneb... Kui helisatsin ja palusin, et seda testi ei tehtaks, et nagunii ma ju lapsele midagi ei taha temalt siis helisats uus naine tagasi ja sõimas läbi,et mis ma segan end teise pere siseasjadesse... No ja seda elatist, tookordses miinimumsummas, 1500eek, maksab mees ise omal algatusel ju ka vaid 3 aastat...

Siret 21.05.2007 12:13 (17 aastat tagasi)

paraku kaalusime ka võimalust, ettesti tegema ei lähe ja maksame trahvi ja mehe kohtukulud, aga see tähendanuks et lapse sünnitunnistusel oleks muudetud kanne isa kohta... psühhiaater sooovitas oodata mis aeg toob, laps hetkel ravil

vastus 21.05.2007 12:27 (17 aastat tagasi)

Arusaadav, ilmselt selles asi ongi, et isa on liiga kergesti mõjutatav ning oma uue naise mõju alla. Väga võimalik, et ta ei kujuta ettegi, mis kahju oma käitumisega lapsele teeb. Tema on ilmselt kuulnud ainult oma uue naise nägemust (mis sinu jutu põhjal on vist selline, et "see laps polegi sinu laps, endine naine üks igavene l....s, kes teab kellega laps tehtud jne jne"). Olen ise analoogsesse olukorda sattunud küll mitte endise abikaasa ja lapsega seoses, vaid endise töökoha tõttu. Suhted vana töökoha omanikuga, kellega muidu normaalselt läbi saime muutusid pärast lahkumist väga halvaks. Ta oli nii halvustav ja vaenulik minu suhtes. Aastaid hiljem sattusime kokku ja lihtsalt pidime suhtlema (min olin ametnik ja ta pidi minu käest ühte luba taotlema), siis sai lõpuks suud puhtaks räägitud. Selgus, et üks mu "kallis" endine kolleeg oli minu kohta tõelise laimukampaania algatanud ning isegi oma tegemata ja halvasti tehtud asjad minu kaela veeretanud. See vestlus oli valus ja emotsionaalne,kuid väga vajalik. Häid sõpru meist loomulikult ei saanud, kuid vähemalt on sotid selged ja temapoolne vaenulikkus kadunud. Palus isegi vabandust. Lapse suhtes kuula muidugi psühhiaatri soovitusi, kuid enda emotsioonide välja elamiseks kirjuta lapse isale näiteks kiri - pane paberile kõik, mis tunned ja mõtled, omapoolsed selgitused aga ka süüdistused. Sa ei pea seda kirja isega ära saatma, kuid usu, sul hakkab kergem

Siret 21.05.2007 12:42 (17 aastat tagasi)

.. kiri saaks väga lühike... kahju, et osanud oma lapsele õiget isa leida.. paraku eluga tuleb edasi minna... hetkel teen koostööd lapse õpetajate jaklassikaaslastega, kes aitavad lapsel kooliasjadega edasi minna nii et saaks klassi koos teistega lõpetatud ja 9 klassi koos endiste klassikaaslastega edasi mindud

..... 21.05.2007 15:46 (17 aastat tagasi)

Antud juhul asi rohkem psühholoogiline ning karta on, et emana oled sa asja lapse jaoks just raskemaks teinud ning oma solvumist ka lapse peal välja elanud. Poole nooremad lapsed kaotavad täiesti funtsioneeriva vanema alatiseks (surm) ja saavad hakkama, kuid nüüd ei tule üks normaalse närvikavaga laps toime isaga,kes lihtsalt temast välja ei tee? Isa pole lapse elus kunagi olnudki, seega milles probleem! Emana vaata hoopis kriitiliselt oma käitumine üle, ei saanud siis lapsele asja naljaks pöörata ja öelda, et isale on tõestuseks kolme tilka verd vaja? Nuta patja, kuid selline viha ja kibestumus hoia endale, mitte süsti lapsesse! Labiilse närvisüsteemiga oleks pidanud hoopis varem psühhiaatri juurde pöörduma ja selline laamendamine vaid halva kasvatuse, ema viha ja kehva närvisüsteemi koosmõju. Tihti just emad (ka sinu juhul) ise manipuleerivad lapsega ja tekitavad lapsele sellega kahjustusi. Läks, siis läks, polegi teile teda vaja, otsi endale uus mees ja lapsele mõni lähisugulasest isa aseaine, mitte manipuleeri lapsega! Kas laps üldse sinu suust sa kohta head on kuulnud? Olen tugiisikuks lapsele, kes on sarnase sõja ohver. Ema lihtsalt manipuleerib ning isa hoiab mõlemist eemale, kuna suhtlemine emaga on isal võimatu ning isa juba vaimse ja füüsilise heaolu nimel hoiab eemale, põhjusi saab juba politseiraportitest lugeda. Ja arvake, kes ema arvates kõiges süüdi?

Siret 21.05.2007 16:23 (17 aastat tagasi)

... elasime lapsega rahulikult endises elukohas edasi. Isa käis majas ja kõrvalhoonetes kuna seal olid tema asjad. mingeid riide ei olnud. laps oli siis väike veel, 5 aastane - kui sealt ära tulime. uus elukoht teises eestimaa otsas. Meie kodu oli ostetud minu onult saadud päranduse eest ja oli meie lapse nimele vormistatud. mees polnud nõus, et maha müün vaid tahtis seda endale. Vormistasimegi siis 10 aastat tagasi ostu-müügilepingu, et mees nagu ostis maja ära ja tasub aasta jooksul meile maja hinna. Seda teeb ta tänaseni, aga meelde tuletanud ma talle midagi pole. Ma ei teinud elamsit tühjaks, vaid võtsin kaasa enda ja lapse asjad ja keegi poleks saanud sinna majja minnes öelda, et see on minu poolt tühjaks tehtud. Ma eiküsinud mehelt midagi, tahtsin vaid rahus elad ja last kasvatada. lahkumise põhjus oligi just see, et uus elukaaslane käis meid meie oma kodus tüütamas. Üldiseltolika piirkond mahajäänud kolgas ja lapse edasisele heaolule mõeldes elukohavahetus ette saigi võetud. Lapsele pole ma midagi rääkinud tema isast ja ta pole ka küsinud. Muidugi jah, ta teadis kes on isa ja milline välja näeb, tundis isegi ära kui kord sealkandis kooliekskursioonil olles täiesti juhuslikult kohtas. Ma ei ole tahtnud segada meest ega tema uut elukaaslast ega elukaaslase laste elu. Mulle oli täielik üllatus kui sain kohtukutse kus oli kirjas, et lapse põlvnemise kindlakstegemiseks nõutakse DNA testi ja seda olevat vaja elatise määramiseks ja et isa surma korral pärandi jagamisel vältida teiste pärijate huvide kahjustamist. Ütlesin ka kohtus, et lapsel puudub seni side isaga, aga ma ei keela kui isa tahab lapsega suhelda. Ja elatise järele vajadust ei tundnud, kuna saan ise hakkama lapse vajaduste rahuldamsiega. Laps on jah tõepoolest ise omaalgatuslikult varemalt mõned korrad isale püüdnud helistada, kuid on saanud isa uue elukaslase poolt solvangute osaliseks. Varemalt joonistas laps isale sünnipäevaks j apühadeks kaarte (ta on hea joonistaja) ja saatsime selle ära, kuid need saadeti koos kurja kirjaga tagasi, et mitte tülitada neid. Muidugi ei näidanud ma neid lapsele. Laps on tubli ja tal läheb koolis hästi, võtab osa ringidest. Suhtleb sõpradega. Ma tean, laps rääkis, et ta tahaks oma isa tunda ja vahel koos olla, et ta ei teagi milline on ta isa inimesena. nüüdon ta rääkinud jah, et kirjutas isale e.maile, kuid ei saanud vastust neile... SIna ..... kes sa vastasid 21.05.2007 15.46 - ole palun nii kena ja selgita mid ama siis valesti tegin? maju jätsin alles kõik võimalused et laps ja isa saaksid ja võiksid suhelda. Seda suhtlemist muide ei toimunud ka siis kui elasime endises elukohas ja isa käis seal kõrvalhoonetes oma asjadega tegelemas või autot remontimas - ta ei tahtnud et laps on tema juures vaid saatis lapse enda juurest ära... ja nüüd ütleb laps, et ta ei taha seda isa, et ei taha temalt midagi

to .... , 21.05.2007 15:46 21.05.2007 22:03 (17 aastat tagasi)

kuidas sa küll oled ii mõistmatu! üks asi on see kui vanem saab surma, siis teda enam ei ole ju -on vaid kalm kuhu laps saab viia lille süüdata küünla. aga kui vanem on kusagil eemal ja lihtsalt lapsest ei hooli siis tekkib lapsel kahtlusi, et viimaks on tema selles mingil moel süüdi, et ta on ehk halb, et teda ei taheta..

teadja 22.05.2007 10:05 (17 aastat tagasi)

kaval. tästa elatist kuna laps suurem ja vajadused suuremad. kui isa ei maksa, siis tal tekib võlg lapse ees. ja raha lase panka saata OMA ARVELE. siis saad edaspidi tõestada et isa pole lapsest hoolinud ja laps ei pea siis tulevikus seda vana ronti ülalpidama. sellest peaks sulle juba piisama.

SIret 22.05.2007 10:35 (17 aastat tagasi)

lapsei taha isast midagi kuuldagi, veel väham tahab ta isa raha... lapse kasvatamise javajaduste rahuldamisega saan ise hakkam... aga näeissike nüüd märkas, et laps juba 15 ja tahtis ikka tõestust,et on tema oma ja tahatis ka elatist ise maksta. Ei aidanud see kui viisin kohtusse oma palgatõendid, konto väljavõtted, lapsekuludeks kulutatava summa, lenuki ja laeva-piletid..mida üldse viia oskasin, tõestamaks, et lapse vajadused on kaetud ja isalt mingit raha vaja ei ole! Ikka rahuldas kohus isa soovi DNA testi ja elatise maksmise osas...

tige 22.05.2007 16:56 (17 aastat tagasi)

ise kirjutasid et isa maksab lapse arvele ja laps annetab selle koertevarjupaika. kõik olete lollakad vä? sin kui alaealise ema kontrollid om alapse kontot, mitte laps teeb mis tahab.

Siret 22.05.2007 17:38 (17 aastat tagasi)

laps ei taha seda raha ja näitas, kuhu ta raha üle kannab - ma ei kola ega kontrolli lapse pangakontot! Meil on usaldus ja ütlesin, etraha pole probleem. Isa raha aga peab poeg räpaseks! Oma pangakontot käsitleb igaüks ise ja ei ole õigust teistel seda kontrollida!

Kuri Jurist 22.05.2007 21:16 (17 aastat tagasi)

Tead, vanaproua! Kas juba küll ei saa sinu poolt alustatud libateemadest? Ära tüütab juba! Kui vajad juriidilist nõu, siis ära tüüta siin oma pseudoprobleemidega inimesi, vaid maksa selle eest!

Õige Siret 23.05.2007 08:39 (17 aastat tagasi)

ärge ajage asja keeruliseks