notar

ds 3.07.2007 20:54 (17 aastat tagasi)

mis siin nuhkida. Kinnistusraamatust ning autoregistrist, samuti võimalikust pangaarvest (pank annab tõesti infot vaid notari vahendusel) peaks piisama.

edgar 3.07.2007 22:15 (17 aastat tagasi)

Ha-ha-haa! Juba Eestis tegutseb 10+ panka, lisaks lähiriikides veel 5 korda rohkem... Nõtar saadab järelpärimise vaid hansasse, sebi, samposse:-)

mutt 4.07.2007 08:30 (17 aastat tagasi)

no ja mis kasu pangaarvest on näiteks isa naisel, kui see on mehe nimel ja mees surnud? Ta peaks selle ju sama moodi avalikkuse ette tooma, sest ega ta muidu sellel kontol olevat rha kasutada nagunii ei saa

Piret 4.07.2007 09:49 (17 aastat tagasi)

Notar ei ole hiromant ja ei saa seetõttu ka parema tahtmise juures teada, mis mingile kadunukesele täpselt kuuluda võis. Seda peavad ikka pärijad ise teadma. Pärandi vastuvõtmise avalduse üheks osaks ongi pärijate poolt loetletud võimalik pärandvara ning palve notaril selle kohta võimalusel päringuid teha. Kuna enamus päringuid on tasulised (u 5 aastat tagasi võttis Ühispank konto olemasolu või selle puudumise kohta väljastatava tõendi eest tasu 65 krooni, Hansapangal oli see summa veidi väiksem, vist 50 krooni) on seetõttu ka igati normaalne, et pärijad, kui nende kulude kandjad, ise ütlevad, kust päringuid teha. Alati on võimalus paluda ennast inventuuri tegijaks määrata, siis saad vastava tõendi, mis annab sulle õiguse igalt poolt (sh pankadest) kadunu vara kohta päringuid teha.

katariina 4.07.2007 17:29 (17 aastat tagasi)

tänud piretile asjaliku vastuse eest. asi ongi nimelt selles, et isa naine pretendeerib küll isa kinnistule ja soovib et talle ta pärandiosa välja makstakse. aga millegipärast "unustas" märkimast oma korteri mis ka ühisvara alla kuulub. endal on kahtlus veel ühe kinnistu osas aga mina eraisikuna ei saa teha ju järelpärimisi. saan asjast aru nii, et see kes toimiku avab, märgib ära ka ühisvara alla kuuluvad "asjad". notar ise mingeid järelpärimisi tegema ei hakka kui just mõni pärija ei soovi. juhuslikult tuli välja, et isal oli oma naisega tehtud leping, mille järgi isa kinnistu on lahusvara. isa naine "ei mäleta" millise notari juures see sai tehtud, samuti on kadunud paber. notar aga järelpärimist teha ei taha, see võtvat palju aega, registrid on üle koormatud jne. meie, laste jaoks tähendaks aga see leping aga palju. kas mul on õigus nõuda, et notar teeks vastavaid järelpärimisi. vabandust segase sõnastuse pärast, puutun taolise asjaga esmakordselt kokku ja ei jaga kohe kõiki asju.

Piret 5.07.2007 08:42 (17 aastat tagasi)

Loomulikult on sul õigus nõuda. See, et notar keeldub järelpärimisi tegemast tundub imelik. Olen ise notaris töötanud ja pole nende päringute tegemine midagi nii keeruline - kinnistusraamat ja ehitisregister on kohe kindlasti elektrooniline, toksi vaid inimese isikukood sisse ja vastus temale kuuluvate kinnistute kohta tuleb mõne sekundiga. Pankadele tuleb saata kirjalikud päringud, vastused tulevad mõne nädalaga. Mis puudutab ühisvara jagamise lepingut, siis sellega on lugu tõepoolest veidi keerulisem, kuid ka see leping on tõenäoliselt esitatud sellele kinnistusosakonnale, kus kõnesalune kinnisasi asub. Sinna tuleb tõepoolest teha kirjalik taotlus ja paluda toimikust lepingu koopia väljastada. Loomulikult saab ka lepingu tõestanud notari käest lepingu ärakirja tellida, kuid selleks peab teadma notari nime ning lepingu sõlmimise ligikaudset aega ning kui abikaasa on selle "unustanud" on asi keeruline (mitte võimatu). Kui sul selline veidi ebameeldiv pärimine (üks pärija muudkui "unustab") on käsil, soovitan sul soojalt ise väga aktiivne olla. Kui on vähegi kahtlus, et mingi vara kuulub veel pärandvara hulka (nt abikaasa nimel olev kuid abikaasade ühisvara hulka kuuluv korteriomand) siis anna sellest aga notarile teada.

katariina 5.07.2007 12:47 (17 aastat tagasi)

aitäh sulle Piret, mulle oli su vastus suureks abiks.