kinkeleping

. 3.10.2007 08:45 (17 aastat tagasi)

ei ole

mari 3.10.2007 08:46 (17 aastat tagasi)

aga kui ema pole piisavalt tark nõudmaks seda klauslit sinna lepingusse, ega seda ju notar ise ka ju ei pane, on ju nii?

vot 3.10.2007 08:50 (17 aastat tagasi)

sis on teil vennaga ema suhtes täiesti võrdsed kohustused!, aga kui vend käitub emaga häbematult siis saab ema kingi tagasi võtta teatud aja jooksul.. aga saab panna sisse et kinkijal on õigus surmani elada seal ja kasutada kõike... kuid iial ei või teada, mida vend majaga teha mõtleb, tahab müüa või edasi kinkida... ise olin samuti nõus et ema kingib ühe osa maid õele, et nagu siis see oleks osa pärandusest , mis õele nagunii saaks kunagi, aga ta saab sed akohe kasutama asuda.. õde sai maad, tegi metsa ,müüs metsa ja lõpuks müüs ka maad, metsa tegemiseks kasutas ema kodus olevadi tööriistu, vahendeid, raha gi algul ja metsamehed - töötegijad said ema majas ema tehtud toitu.. nüüd ema surnud ja õega me kahekesi pärijad ja kuna õde tegutses seal juba ema elu ajal siis loeti õe panus ema kodu hooldamisel ja ema hooldamisel nii suureks et enamuse varast päriski õde..

mari 3.10.2007 09:01 (17 aastat tagasi)

aga kui suur mõju üldse on klauslil seal kinkelepingus, et vajadusel hooldab ema.

vot 3.10.2007 09:11 (17 aastat tagasi)

selle peab ema ise lahti rääkima notarile et tahab majas elada edasi aj maja ka edasi kasutada nagu varem.. kui tahab ja siis notar sele ka nii vormistab mõju onnii suur et kui seda ei täideta siis läheb kink kinkijale tagasi see tulebki sisse panan et hooldab ema tema elupäevade lõpuni ja võinaldab majas elamise ja kasutamise vastasel kooral läheb kink tagasikinkijale!

mari 3.10.2007 09:12 (17 aastat tagasi)

aitäh vastuse eest!

votile 3.10.2007 09:40 (17 aastat tagasi)

ükski leping ei saa olla tingimuslik (et kui ei hoolda, siis läheb kinge kinkijale tagasi), nii, et ära aja küsijale jama. Notar saab lepingusse panna vaid selliseid poolte kokkuleppeid, mida pooled tahavad, st kui kinkija ütleb, et eluaegset kasutusõigust ta ei soovi, siis notar seda omal alagatusel lepingusse panna ei saa. Ja ega leping ise ei taga soovitud tulemuse (eluaegse seeselamise õiguse, ülalpidamise õiguse), leping vaid fikseerib poolte kokkulepped ning kui üks pool neid rikub, on teisel vaid õigus lepingule viidates oma õigusi kohtus nõuda. Nii, et soovitan emal hoolega järgi mõelda, kas ta ikka soovib oma vara elu ajal ära kinkida. Kui kingisaaja on korrektne ja täidab oma lubadusi ei ole kinkest loomulikult mingit probleemi, kui aga mitte, võib kingisaaja oma otsust väga kahetsema hakata ning kohtu kaudu kinkest tagenemist nõuda võib vägagi ebameeldiv ja kulukas olla. Lisan veel, et tavaliselt lepitakse kinkelepingutes lisaks kinkimisele kokku vaid eluaegses kasutusõiguses, nii, et kui kinkija tahab leppida kokku ka hooldamises peab ta eelnevalt väga põhjalikult järgi mõtlema ja kingisaajaga kokku leppima, milles see hooldus seisneb ning sellest ka lepingut ettevalmistavale notarile teada andma.

Murfen 3.10.2007 10:34 (17 aastat tagasi)

vot ajab ikka täiesti segast, kuidas saab päritava osa suurus olla suhtes panusega kellegi hooldamisse ????? Paluks viidet seadusele. Marikesele : see kellele ema midagi kingib ja mis tingimustel ei muuda kuidagi seaduses sätestatud kohustusi ja õigusi laste ja vanemate vahel. Kinkijal on õigus kink tagasi võtta 3 aasta jooksul kui kingi saaja ei käitu oodatult ehk näiteks annab kinkijale peale notari juures allkirja saamist jalaga. Saab panna lepingusse sisse eluaegset asustusõigust jms AGA MITTE SEADUSTEST TULENEVAID KOHUSTUSI JA ÕIGUSI TÜHISTAVAID TINGIMUSI ehk hoolduskohustus lasub teil võrdselt elu lõpuni

mari 3.10.2007 10:48 (17 aastat tagasi)

aga kas maja kinkelepingut saab ka meile mõlemile teha, st et pool minule ja pool vennale

. 3.10.2007 11:01 (17 aastat tagasi)

loomulikult võib - kinkelepinguga võib maja kinkida kasvõi 100-le inimesele.

mari 3.10.2007 11:04 (17 aastat tagasi)

nii aga nüüd pointi juurde- asi on selles, et ema maja on venna pangalaenu tagatiseks ja vist 30 aastaks, siis ta ilmselt ei saa seda meile mõlemile kinkida:(

. 3.10.2007 11:12 (17 aastat tagasi)

mõlemale saab ikka kinkida, panga jaoks ei oma tähtsust, kes on selle omanikud. Lihtsalt arvestama pead, et ka sinu osa läheb hüpoteegi alla (1/2 pole pank ilmselt nõus tagatiseks võtma). Kohe kindlasti ei ole aga pangad nõus sellega, et eelnevalt on seatud kellegi kasuks tasuta seeselamisõigus.

keegi 3.10.2007 11:40 (17 aastat tagasi)

mina sooviksin sama rubriigi jätkuks teada: ka minu abikaasa, kelle nimel on maja ja eelmisest abielust poeg, saab kinkida maja pojale, nii et minul pole mingit majas elamise võimalust.

keegi-le 3.10.2007 11:45 (17 aastat tagasi)

Sõltub sellest, kas tegemist on sinu abikaasa lahusvaraga või teie ühisvaraga. Kui lahusvara, võib abikaasa sellega teha mida iganes aga soovib. Kui tegemist on teie ühisvaraga, ei saa ta ilma teie nõusolekuta ühtegi tehingut teha, eks siis saate otsustada kas üldse ning mis tingimustel te mingi tehinguga nõus olete

Riukalik Jurist 3.10.2007 12:38 (17 aastat tagasi)

Üldiselt ei soovitaks mitte mingil juhul sõlmida kinkelepingut. Sellest tuleb ainult jama. Samas muidugi igaühe enda asi mida ta oma varaga peale hakkab.

keegi 3.10.2007 12:43 (17 aastat tagasi)

see maja oli enne meie abielu soetatud, aga abielus olles on maja täiendatud, aknad vahetatud, ühine majapidamine, jne

aga 4.10.2007 09:20 (17 aastat tagasi)

tundub et see ikkagi mehe vara sii ju, see akend evahetamine ja jooksev remont nagu eriti ei oma tähtsust, loeb oluline täiendus, nt. teise korrus e või kõrvalhoone ehitus..

mari15 4.10.2007 12:51 (17 aastat tagasi)

Murfen, su lause:Kinkijal on õigus kink tagasi võtta 3 aasta jooksul kui kingi saaja ei käitu oodatult ehk näiteks annab kinkijale peale notari juures allkirja saamist jalaga. Kas mitte ei pane notar selle 1 aasta peale, mitte et kolm aastat...nimelt mul küll kinkelepingus kirjas et aasta jooksul...