Töölepingu lõpetamine

aga 29.10.2007 17:16 (17 aastat tagasi)

küsi töökaitseinspektsioonist järele...

Siil 29.10.2007 18:21 (17 aastat tagasi)

Tööandja käitus õigesti kui soovisid kohest lahkumist tuli ta sinu soovile vastu ja lõpetas töölepingu, tagasi saab avalduse võtta ainult siis kui teine pool sellega nõus on.

mnjaa 29.10.2007 18:51 (17 aastat tagasi)

kas tegemist on kutsehagusega? kui esitasid avalduse ja siiski ei soovinud kohest lahkumist vaid teatasid ette vatstavalt töölepingus kindlaksmääratud etteteatamise aja siis saad kirjutada uue avalduse ja paluda oma eelmine avaldus anuleerida kuna viibid TVL-l aga küsi töövaidluskomisjonist kindlasti!

iks 29.10.2007 19:01 (17 aastat tagasi)

Siilil õigus. Kui soovisid lahkuda omal soovil ja tööandja oli sinu avaldusega nõus, siis võibki tööandja sinuga soovitud ajal lepingu lõpetada ega pea sulle avaldust tagasi andma. Ja on üsna mõistetav, et tööandja lepingu lõpetab, kui on ette teada, et sul tuleb edaspidi pikemalt haiguslehel viibida. Sa võid ju mnjaa soovitust järgida ja proovida paluda avaldust anulleerida, aga tööandjal pole kohustust seda teha. Antud juhul käitus tööandja kõigiti kooskõlas seadusega.

... 29.10.2007 19:41 (17 aastat tagasi)

http://www.rmp.ee/too/toost_puhkusest/2342?HL=t%C3%B6%C3%B6lepingu%20l%C3%B5petamine

??? 29.10.2007 19:43 (17 aastat tagasi)

Töölepingu lõpetamine haiguse ajal ja hooldushüvitis Töötaja tegi avalduse töölepingu lõpetamiseks TLS par 79 (ehk töötaja algatusel). Kuna ta oli viimasel tööpäeval tööl 7 tundi, lõpetasime töölepingu, kuid töötaja võttis haiguslehe viimasest tööpäevast. Lõpparves maksin talle välja ka viimase tööpäeva palga, kuigi ta tööpäeva lõpus võttis haiguslehe. Kuidas toimub selle töötaja ajutise töövõimetushüvitise arvestamine? Kas ta saab hüvitist ainult selle ühe päeva eest (mil tal oli kehtiv töösuhe) või kogu perioodi eest, mil ta haiguslehel oli? Kas peaksin märkima töövõimetuslehele, et ühe päeva eest on ta palka saanud? ??? Töölepingu lõpetamine haiguse ajal ja hooldushüvitis Kui haigusleht on arsti poolt väljastatud töölepingu kehtivuse ajal, siis edastad haiguslehe Haigekassale. Haigekassa maksab välja kogu töövõimetuslehe täies ulatuses sõltumata sellest, et töölepingu viimasel päeval on võetud leht. Töötaja jäi haigeks peale tööpäeva lõppu. Ei pea midagi erilist märkima. Kogu vormistamine on täpselt sama, mis teiste tavaliste lehtedega

... 29.10.2007 19:48 (17 aastat tagasi)

Määramata ajaks sõlmitud töölepingu lõpetamine töötaja algatusel Kui töötaja ja tööandja vahel on sõlmitud tööleping määramata ajaks, s.t. et lepingus pole töötamise lõpptähtaega kindlaks määratud, siis on töötajal õigus lõpetada tööleping oma algatusel, teatades tööandjale oma soovist lahkuda üldjuhul vähemalt üks kuu ette (TLS § 79 lg. 1). Etteteatamine peab toimuma kirjalikult ning lahkumissoov avalduses tuleb esitada tingimusteta. Sageli esitavad töötajad tööandjale tingimuslikke lahkumisavaldusi. Nad teatavad, et lahkuvad töölt kui nende palka ei tõsteta, kui töötingimusi ei parandata, kui vajalikke olmetingimusi ei looda jms. Tingliku sisuga teade töölepingu lõpetamise kohta ei ole korrektne, ei vasta TLS § 72 lg. 1 nõuetele ning tööandja on raskustes selle realiseerimisega. Selle alusel ei saa töölepingut lõpetada. See võib põhjustada vaidlusi. Töölepingu lõpetamisest etteteatamise aeg on sätestatud seaduses eesmärgiga anda tööandjale võimalus leida uus töötaja, korraldada uuele inimesele tööga seotud materjalide, informatsiooni jms. üleandmine, varaliselt vastutavatel kohtadel ka varade üleandmine vältimaks järjepidevuse katkemist töös ning kindlustamaks töö sujuvust töötajate vahetumise korral. Kui tööandja saab oma töötajalt tingliku lahkumisavalduse, siis pole tal võimalik tingimusteta kokku leppida töölepingu sõlmimise osas ka uue töötajaga, sest ta ei tea, kas töökoht vabaneb või mõtleb töötaja ümber. Tinglik avaldus töölepingu lõpetamise kohta ei ole tööandjale täitmiseks kohustuslik. Pole aga välistatud, et tööandja on nõus tingliku avalduse alusel töölepingu lõpetama. Sel juhul peab tööandja veenduma, kas töötaja jääb oma avalduse juurde. Soovitav on paluda töötajal kirjutada uus tingimusteta lahkumisavaldus. Vastasel korral võib töölepingu lõpetamine põhjustada mõttetuid vaidlusi ja segadust. Seaduses toodud erandjuhtudel peab töötaja tööandjale töölepingu lõpetamisest vähem aega ette teatama. Lühem etteteatamistähtaeg on seotud mõjuvate põhjustega. Töö jätkamist takistava haiguse, invaliidsuse, haige või invaliidistunud perekonnaliikme hooldamise vajaduse, samuti õppima asumise korral peab töötaja tööandjale viis kalendripäeva ette teatama. Viie kalendripäevase etteteatamise järel on lubatud lahkuda ka naisel, kes kasvatab alla kolmeaastast last. Samas korras võib töölt lahkuda mees, kes kasvatab ilma lapse emata alla kolmeaastast last. Mõjuvate põhjuste esinemist peab töötaja tõendama vastava dokumendiga, kui tööandja seda nõuab. Haigust või tervise halvenemist saab tõendada arstitõendiga, invaliidsust invaliindsustunnistusega, õppima asumist õppeasutuse tõendiga töötaja vastuvõtmise kohta vastavasse õppeasutusse. Lapse vanust tõendab lapse sünnitunnistus. Kui töötaja soovib mõjuva põhjuse kandmist töölepingusse ja tööraamatusse, siis peab ta vajaliku tõendi tööandjale kindlasti esitama. Muudel juhtudel on see kokkuleppe küsimus, sest tööandja võib vabastada töötaja tema soovil ka päevapealt ilma igasuguste tõenditeta. Erandkord kehtib töölepingu lõpetamisel nende töötajate suhtes, kes on tööle võetud katseajaga (TLS § 33). Kui töötaja katseajal leiab, et kokkulepitud töö talle ei sobi, tal puuduvad selleks oskus ja kogemused või ei vasta töö tema tervisele või ei paku see töö talle huvi, siis võib ta lahkuda, teatades töölepingu lõpetamisest vähemalt kolm kalendripäeva ette. Erikord on sätestatud töölepingu lõpetamiseks isikutega, kes asuvad ametikohale, mis täidetakse valimise või nimetamise teel. Sel juhul lõpetatakse tööleping töötaja avalduse alusel hiljemalt mainitud ametikohale asumise päevale vahetult eelnevast päevast. Töötaja valimisel Eesti kõrgeima riigivõimuorgani liikmeks lõpetatakse tööleping töötaja avalduse alusel tema saadikumandaadi tunnustamise päevast (TLS § 85). Etteteatamistähtaja möödumisel on töötajal õigus töölt lahkuda. Tööandja on kohustatud andma talle tööraamatu ja maksma lõpparve viimasel tööloleku päeval. Kui tööandja oma kohustust ei täida ja õigeaegselt töölepingu lõpetamist ei vormista, siis võib töötaja ikkagi lahkuda ja nõuda hüvitust tööraamatu ja lõpparve kinnipidamise aja eest (TLS § 119). Töö jätkamise korral pärast etteteatamistähtaja möödumist ei või töötaja enam suvalisel ajal töölt ära jääda. Kui ta soovib endiselt töölepingu lõpetamist, peab ta esitama uue avalduse või juba esitatud avalduse järgi töölepingu lõpetamise tähtaega kokkuleppel tööandjaga korrigeerima. Vastasel juhul saab tööandja vaadelda töölt lahkumist töökohustuste rikkumisena ning lõpetada töölepingu TLS § 86 p. 6 alusel. Sama kehtib ka tööandja kohta. Kui ta õigel ajal töölepingut ei lõpetanud ning töötaja töölt ei lahkunud, siis ei tohi ka tema varem esitatud avalduse alusel töölepingut suvalisel ajal lõpetada (TLS § 83 lg. 3). Seadus näeb etteteatamistähtaegade eiramise eest ette vastutuse. Töötaja vabastamisel tema kirjaliku nõusolekuta enne etteteatamistähtaja möödumist peab tööandja maksma töötajale hüvitusena tema keskmise päevapalga iga päeva eest, mille võrra ta töötaja varem vabastas. Ka tööandja võib nõuda hüvitust, kui töötaja varem lahkub. Töötaja on kohustatud maksma tööandjale hüvitust keskmise päevapalga ulatuses iga tööpäeva eest, mille võrra ta omavoliliselt varem lahkus. Omavoliline töölt lahkumine enne etteteatamistähtaja möödumist on ühtlasi töökohustuste rikkumine ning tööandja võib töölepingu lõpetada ka TLS § 86 p. 6 alusel. Seega on tööandjal valida: kas lõpetada tööleping töötaja algatusel ning nõuda hüvituse maksmist või lõpetada tööleping enda algatusel § 86 p. 6 järgi. Viimasel juhul on reeglina nõutav, et töötaja oleks distsiplinaarkorras karistatud ning see karistus poleks kustunud. Teatud juhtudel saab aga sellist omavolilist töölt lahkumist vaadelda jämeda töökohustuste rikkumisena, mis võimaldab töötaja vallandamist eelneva karistamiseta. Esitatud lahkumisavaldusest saab töötaja loobuda üksnes tööandja nõusolekul (TLS § 72 lg. 2). Seetõttu ei või töötaja töölepingu lõpetamist taotleda läbimõtlematult.