vanemate sooviga mitte leppimine

martini 9.11.2007 09:18 (17 aastat tagasi)

KAs tegemist oli kinkelepinguga? Kui jah, sis ei saa. Kinkelepingu saab vaidlustada kinkija, st. sinu vanemad, kui kingi saaja on nende suhtes halvasti käitunud.

s 9.11.2007 09:42 (17 aastat tagasi)

mida annaks kaasomandus?

. 9.11.2007 09:53 (17 aastat tagasi)

Kui segasest kirjeldusest õigesti aru saan, siis oma eluajal kinkisid vanemad oma varaks olevad kinnistud poegadele. Aastaid hiljem märkas üks või mõlemaad lapsed, et see kinnistu mida vend sai on ikka parem, kui see mida tema sai. Kui nii, siis võin vaid öelda, et rahulolematud võivad nad ju oma tänamatuses olla, kuid teha ei ole neil midagi. Ise nad ju omal ajal võtsid kingid vastu. Mis neil nüüd siis õigupoolest häda on? Kui vara järsku enam ei meeldi, siis müügu see maha ja ostku omale meelepärane. Ja mis mõttes, mida annaks kaasomandus? Kinked on ammu tehtud, kingi teinud vanemad juba surnudki, mis see kaasomand siia enam puutub?

Siim 9.11.2007 10:19 (17 aastat tagasi)

Vabandan segase kirjelduse pärast!Täpsustan veel et,vanemad kinkelepingut ei teinud,aastaid tagasi soovisid nad korterid laste nimele "teha" hilisemate pärimimiskulude vältimiseks.Valik-kes mida saab-oli nende poolt subjetiivne.Nüüd on ühe poja nägemus selline:pealinna kesklinna mugavustega korter+alevikus asuv mugavusteta korter=mõtteline poolitamine ja tasaarveldus või pealinna korteri pool üüritulu.

. 9.11.2007 10:30 (17 aastat tagasi)

No siis on järelikult kinnistud vanemate vara ning lapsed peavad seda vara pärima asuma. Kui testamenti ei ole tehtud, siis pärivad lapsed seaduse alusel, mis tähendab, et kumbki saab 1/2 vanematest jäänud varast (eeldusel, et need kaks last on ka vanemate ainsad lapsed). Lapsed saavad pärimise tulemusena vara kaasomanikest. Kaasomanikena on neil mõlemal ühesugune õigus vara kasutada aga ka ühesugune kohustus vara korras hoida ning sellega seotud makse maksta. Mõistliks oleks neil ilmselt pärast pärimist pärandvara omavahel jagada - st leppida kokku, mis vara täpselt kellele kuuluma hakkab. Eetiline oleks loomulikult siinjuures vanemate soove austada, kuid seda nõuda ei saa. Seega kõik on kokkuleppe küsimus. Kui kokkulepet vara jagamise osas ei saada, on lastel kaks võimalust - jätta asi sinna paika ja olla edasi kaasomanikud või esitada kohtusse hagi ning nõuda, et kohus vara jagamise otsustaks. Kõikide pärimise ja pärandvara jagamise lepinguga seotud küsimuste osas nõustab teid tasuta pärimisasja lahendav notar. Kui te omavahel rahumeelsele kokkuleppele ei jõua, siis edasisise vara jagamise osas (pean silmas kohtus vara jagamist) on teil vaja juba leida endale jurist/advokaat, kes teid nõustab ja kohtus esindab (see muidugi maksab).

Siim 9.11.2007 11:50 (17 aastat tagasi)

küsin siiski veelkord üle ühe fakti nö."jõus olemise" antud olukorras:korterid on juriidiliselt poegade nimel(üks 6 aastat, teine 3 aastat;notar,kinnistusse kantud).Vanemate abielu kestel soetatud muu ühisvara on päritud.Üks poegadest siiskiei lepi antud turusituatsioonis ebavõrdse seisuga.Kas tal õnnestub midagi muuta?

d 9.11.2007 12:08 (17 aastat tagasi)

ei õnnestu.

iks 9.11.2007 12:55 (17 aastat tagasi)

mida tähendab, "laste nimele teha"?? Sellist toimingut ei tee ükski notar. Kui asi käis läbi notari, siis pidi seal ikkagi mingi konkreetne leping olema. Lihtsalt kellegi nimele kirjutamist pole olemas. Niisiis, et mingit selget vastust saada, peaks kõigepealt selgeks tegema, mis tehinguga ikkagi tegemist oli, ja siis saab vastata, kas kellegi veel mingeid õigusi on või mitte.

Siim 9.11.2007 15:20 (17 aastat tagasi)

lapsed on korterite omanukud(notari kinnitatud ostu-müügi leping,kinnistusse kandmine,sisse registreerimine,reaalne elamine, kommunaalkulude kandmine jne.)valupunkt on just selles,et kas üks poegadest saab põhimõtteliselt vaidlustada tema arvates ebaõiglast vanemate otsust(vanemate EVP-d, abielu kestel soetatud ühisvara ja teised võimalikud tegurid näiteks).

iks 9.11.2007 18:26 (17 aastat tagasi)

kui korterid on vormistatud poegadele ostu-müügi lepinguga, millele kõik pooled alla on kirjutanud, siis küll ei ole nii paljude aastate järel seda võimalik vaidlustada. Kuna need korterid ei kuulunud vanemate surma ajal enam vanematele, siis pärandvara hulka need ei kuulu. Jagamist saab teine poeg nõuda ainult pärandvara osas.

Siimule 11.11.2007 10:24 (17 aastat tagasi)

.. aga kas sa sed apoel mõelnud, et võib-olla vanemad teadlikult tegid nii, et ühele sai rohkem kui teisele`? võibolla sai üks poegadest mingeid muid hüvesid või sis leidsid vanemad et tal puudub perspektiiv ja et ta ei olegi rohkemat väärt? jha oliju ka aeg kus maal oleva elamine oli rohkem kasulikum kui korter linnas.. ka end atuttav jagas oma varad nii kunagi, et üks poegadest sai maal maja ja teine linnas kolmetoalise korteri aj suvila muugal.. ja vanemad tundsid veelgi et see linnakorteri jas uvila saaja sai nagu ülekohtuselt vähe sest sel aal oli maal nagu perspektiivi rohkem edasi minna.. nüüd aga asjad ju vastupidised...