Pant

. 26.12.2007 20:18 (17 aastat tagasi)

Sinu müüja vastutab sinu ees kui teadis, et müüdav korter on tegelikult panditud ning varjas seda asjaolu sinu ees. Kas ta teadis seda? Müügilepingu tõestanud notar vastutab sinu ees, kui ta oli hooletu ning ei kontrollinud kõiki fakte, millele tal on juurdepääs. Sinu jutust nähtub, et ostsid korteriomandi, seega sai notar kontrollida kinnistusraamatut, millest mingeid koormatisi (hüpoteeke) ilmselt ei nähtunud. Teadmiseks sulle, et notaritel ei ole sugugi mitte alati olnud võimalik tutvuda ka ehitisregistri andmetega. Kui ma ei eksi siis selline võimalus tekkis neil u 5 aastat tagasi. Seega vastamaks sinu küsimustele oleks vaja teada palju enam asjaolusid kui sinu postitusest nähtub.

Marge 26.12.2007 21:30 (17 aastat tagasi)

Aitäh vastamast! Selgituseks niipalju, et inimene, kes mulle korteri müüs, ostis selle omakorda inimese käest, kes omakorda ostis selle korteri 2001.a. isiku käest, kelle tookord 17-aastane poeg korteri müüjana esines ja kes on ka kohtutäituri poolt ammu tagaotsitav selle pandiga seoses olnud. Korter niisiis praegu neljanda omaniku ehk minu käes.Võtsin ühendust korteri nn. teise omanikuga, kes ka väitis, et tema ostu-müügi lepingus ei olnud märgetki mingist korteril lasuvast pandist. Tegemist on siis kokku kolme ostu-müügi lepinguga, kus siis kokku kolm erinevat notarit eksisid. Kuidas on see võimalik? Helistasin asjaga kursis olevale kohtutäiturile, kes ütles, et selline asi ei saa ühelgi notaril kahe silma vahele jääda. Nüüd ikkagi, kuidas saan ma tagasi oma 23000.- krooni? Loodan abistavatele vastustele!

. 27.12.2007 16:36 (17 aastat tagasi)

Pead välja selgitama, kas notar oli tehingut tõestades hooletu või mitte. "Spetsialist" kohtutäitur tundub aga sugugi mitte nii väga asjaga kursis olev olevat kui ta ei tea lihtsat tõsisasja, et meil on tugeva kinnistusraamatu põhimõte, mis tähendab, et kinnistusraamatu kannete õigsust (seal ju hüpoteeki ei olnud) eeldatakse. Seega on väga raske tõendada, et notar oleks pidanud lisaks minema veel vaatama ehitisregistrit, mille kanded ei oma muideks õigusliku tähendust vaid vaid informatiivset ja statistilist. Loomulikult võid notari või müüja kohtusse kaevata ja jääda lootma, et ehk õnnestub. Mulle tundub siiski, et kohtuasjale kuluvad summad (riigilõivud, advokaadi tasud) ületavad 23 000 krooni, seega... Mina sinu asemel ei oleks nii lahekesti seda 23 000 krooni tasunud. Kes iganes oli pandipidaja oli ise hooletu, et õigel ajal panti hüpoteegiks ei registreerinud, tema nõue on samuti suure tõenäosusega aegunud. Kuid see on juba tagantjärgi tarkus.

Marge 27.12.2007 17:23 (17 aastat tagasi)

Aitäh vastuse eest! Aga mul tekkis küsimus, et kuidas sai notar minule korteri müünud isikule korteri peale hüpoteegi peale panna, mille müüja kustutas siis, kui kortei mulle edasi müüs? Ja nüüd, kui mina tahtsin samale korterile hüpoteeki sätitada, siis notar seda ei lasknud teha, nägi kohe, et korter pandiga koormatud? Loodan jälle vastusele!

Marge 27.12.2007 17:26 (17 aastat tagasi)

Ja veel, see pandiraha nõue ei olnud aegunud, see oli ilusti praeguse kuu seisuga üleval.

. 27.12.2007 19:08 (17 aastat tagasi)

Marge - kui korterid olid veel vallasasjad, st nende alune maa kuulus riigile - toimus korteritega tehingute tegemine (müümine, pantimine) hooneregistri poolt väljastatavate tõendite alusel. St hooneregistrid pidasid arvestust, mis mingis ehitisega toimus, kes olid selle omanikud, kas ehitis oli panditud või arestitud. Kui omanik tahtis korteri/ehitisega tehingut teha, läks ta hooneregistrisse, tellis tõendi, maksis riigilõivu ning sai x aja pärast hooneregistrilt tõendi. Notarid edastasid toimunud tehinguid tõendavad lepingud hooneregistrile ning selle alusel tehti hooneregistris kandeid. Kui toimus maa kinnistamine (nt korteriomandite moodustamine), siis selle tulemusena kanti knnistatud maatükid (kinnistud) ja korterid (nüüd juba korteriomandid) kinnistusraamatusse ning tehinguid tehakse juba kinnistusraamatu andmete alusel. Selle protsessi käigus pidid ka kõik pantide või arestide omanikud kandma hoolt, et nende õigused saaksid kantud kinnistusraamatusse. Vana hooneregistrite süsteem likvideeriti. Toimikud ja andmed koondati ümber ehitisregistrisse, mis omab tulenevalt seadusest vaid informatiivset jasastatistilist tähendust. Muudatuste tulemusena said ka notarid nimetatud registri elektroonilisele süsteemile juurdepääsu. Sellest ajast alates (millal see täpselt oli ma kahjuks ei mäleta) on ka notaritel võimalus lisaks kinnistusraamatule kontrollida ehitisregistrite andmeid - muuhulgas vaadatakse, kas on nt vanu pante või areste (nii avastati sinu soovitud tehingu ettevalmistamisel, et korteril kui vallasasjale oli seatud pant). Ehitisregistrist ei saa pidada väga usaldusväärseks - mul on oma töös tulnud korduvalt ette juhuseid, kus meid on kutsutud sarnaselt vanu pante kustutama, ehki nimetatud pandid kustutati (vähemalt registril paluti kustutada) juba aastate eest. Samas on olnud olukordi, kus pant peaks olemas olema, ent registris pole selle kohta jälgegi. Ühesõnaga - üks igavene jama. Ehk nüüd saad aru, miks varasemalt tehinguid tehes mingeid probleeme ei olnud. Tehinguid tehti (nii nagu seaduski ette näeb) kinnistusraamatu andmete ja müüjate/omanike kinnituste alusel (kes väitsid, et mingeid kolmandate isikute õigusi nagu pandid või arestid ei ole). Nüüd on notarite võimalused asjaolusid kontrollida laienenud, ning nad ka kasutavad seda õigust ja nagu näha, jamasid tuleb välja. Kes vastutab? Eks ennekõike ikka see esialgne müüja kelle omanikuks olemise ajal korterile pant seati (see toimus omaniku ja pandipidaja vahel sõlmitud lepingu alusel, nii et too müüja ei saa kuidagi väita, et tema midagi ei tea). Ilmselt kasutaski ta ära olukorra, et korter oli kinnistusraamatusse kantud, kuid pandipidaja ei olnud veel korraldanud pandi hüpoteegiks ümbar registreerimist - kinnistusraamat oli nn puhas, müüja valetas, et mingeid kolmandate isikute õigusi ei ole, ning nii ta korteriomandi ära müüski. Kas vastutab ka sinu müügitehingut tõestanud notar? Raske öelda, sõltub sellest kas tol ajal oli juba notaril võimalus ehitisregistri andmeid kontrollida, kas notar tegi seda, kas ehitisregister tookord näitas andmeid pandi kohta. Kui kõikidele küsimustele vastus Jah, ning notar tõestas lihtsalt müügitehingu ilma pandimärkele tähelepanu juhtimata, siis on sul tõesti võimalik nõuda notarilt midagi, kuivõrd too oli hooletu. Vabandan, et mu vastus juba Kalevipoja mõõtu võtma hakkas.

Marge 27.12.2007 20:44 (17 aastat tagasi)

Ma väga tänan pika ja põhjaliku vastuse eest! See esialgne müüja, kes ka korteri lasi pantida, ongi see kohtutäituri poolt tagaotsitav ja mitte kuidagi leitav isik tänase seisuga, aga pant oli veel 2 nädalat või vähem üleval. Ise tegin oma ostu-müügi tehingu täpselt 2 aasta eest, ma juba uurisin, et siis pidid notarid saama vaadata andmeid ehitusregistrist.

notarist 29.12.2007 16:03 (17 aastat tagasi)

töötan ise notaribüroos ja võin öelda vaid ühte: notarite praktika on kahjuks erinev. Meie büroos vaadatakse alati Ehitisregistrit ja tihti tuleb sealt välja vanu pante. Päris tihti oleme saanud inimestelt pahandada, et miks me sellest pandist probleemi teeme, kuna eelmine notar ei ole sellest sõnagi rääkinud. (näiteks on inimene korteriomandi ostnud ja sinna juba mitu hüpoteeki peale pannud, aga teised notarid pole ehitisregistrit kontrollinud). Ja siis peangi mina järjekindlalt selgitama, miksmeie notar ei tee tehingut ja siis inimene pöördubki mõne sellise juurde, kes teeb.

Marge 29.12.2007 18:31 (17 aastat tagasi)

Tänan veel kord! Aga siis peaks ju ikkagi olema kuidagi võimalik need notarid, kes Ehitusregistrit ei kontrollinud, vastutusele võtta, konkreetsel juhul lasuks vastutus siiski sellel notaril, kes minu ostu-müügitehinguga tegeles, kui ostsin 2 aastat tagasi selle korteri? 23000.- krooni on ju suur raha, mis tänu minuga tegelenud notari ettevaatamatusele mul kaduma läks. Mul oli praegu vaja oma korterile hüpoteek peale panna.See pant oleks tulnud nii või teisiti kunagi välja ja oleks minu tegemisi takistama hakanud, kasvõi siis, kui ma oleksin kunagi tahtnud oma korteri maha müüa? Ja veel, kas see praegune pandisumma oleks võinud veel aastate jooksul viiviste võrra kasvada? Oleksin äkki olnud näiteks 10 aasta pärast seisus, kus mu korter oleks sundmüüki läinud mingi nüüd juba 100000.- pandi tõttu? Ma väga ootan vastust, ehk oskate ka sellele vastata?