miks?pärandus

Katri 15.01.2008 20:37 (17 aastat tagasi)

minu ema suri(2007) ja korter mida hakkasime venna pärima aga mis selgus notari juures,et kuna emal ja isal on see korter erastatud abielu jooksul on see ühisvara no jah õige isa on meil surnud(1999a)aga kahjuks oli meiie ema meiie isale teine abielu.esimesest abielust on tal kolm last ja nüüd on neil ka õigus isa osale miks see nii on olen selles korteris elanud juba 31a ehk sünnist saati kas siis nüüd pean oma kodu hakkama jagama minu jaoks võõrastega. Kas on see õige,korter on ju olnud kogu aeg mu ema nimel ema sõlmis oma evpde eest selle korteri tehingu miks siis nii.

ahm 15.01.2008 21:08 (17 aastat tagasi)

Kus need poolvennad ja -õed siis olid kui nende isa suri?

pp 15.01.2008 21:18 (17 aastat tagasi)

kuis su ema pärandi üksi vastu võttis, siis nagu pole teistel enam midagi jagada. või mis. jagama oleks pidanud siis, kui isa suri.

lohh 15.01.2008 21:38 (17 aastat tagasi)

10 a

. 16.01.2008 07:53 (17 aastat tagasi)

pärandit on õigus pärijatel vastu võtta 10 aasta jooksul. Seega lõppeb sinu isa pärandvara vastuvõtmise tähtaeg millalgi 2009 aastal ning kuni selle ajani on isa teistel lastel õigus ka pärandit vastu võtta. Sinu ema ja isa pärimisasja menetleval notaril on õigus määrata lühem tähtaeg, mis ei tohi olla aga lühem kui kaks kuud. Miks? Sellepärast, et nemad on samamoodi oma isa lapsed nagu sinagi ning seetõttu on neil samad õigused oma isa pärandvarale.

njaa 16.01.2008 08:20 (17 aastat tagasi)

sinu isa pärandvara oli pool sellest korterist, poole korteri pärijad olite sina, ema ja isa kolm last. Kas need lapsed suhtlesid isaga, kas isa maksis neile elatist+ kas nad osalesid isa matustel, matsid isa?

hmmm 16.01.2008 08:47 (17 aastat tagasi)

ehk njaa vastusest hakkabki kooruma see, et koos varaga päritakse võlad ja kohustused (matusekulude hüvitamine jne.). Lisaks on abikaasana ema 1/2 isa osa pärija, isa osast teine 1/2 läheb ülejäänud 2+3 lapse vahel jagamisele. Soovitan sul rahulikult võtta konsultatsioon mõne teise notariga või sealse juristiga, kes teeb sulle ilusti selgeks nii õigused kui ka kohustused.

to hmmm 16.01.2008 10:30 (17 aastat tagasi)

millisest seadusest võiks lugeda, et abikaasa on kindlalt 1/2 osa pärija? Pärimisseadus ütleb, et: § 13. Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad (1) Esimese järjekorra seadusjärgsed pärijad on pärandaja alanejad sugulased. (ehk siis lapsed) § 16. Abikaasa seadusjärgse pärijana (1) Koos pärandaja sugulastega pärib pärandaja üleelanud abikaasa seaduse järgi: 1) esimese järjekorra pärijate kõrval võrdselt pärandaja lapse osaga, kuid mitte vähem kui ühe neljandiku pärandist; Kui korter oli ühisvara, siis kuulus pool sellest emale, ega olnud üldse päritav. Teine pool korterist oli isa oma ja seda oli seaduse järgi õigus pärida abikaasal ja lastel. Niisiis läheb isa pool korterist jagamisele: 1/4 emale ja 3/4 viiele lapsele.

. 16.01.2008 11:06 (17 aastat tagasi)

Abikaasad soetasid ühiselt korteri, seega on tegemist ühisvaraga - ühele abikaasale kuulub 1/2 korterist, teisele 1/2 korterist. Mees suri 99 aastal - tema vara pärijaks on tema abikaasa (too teine naine) ning lapsed. Saan aru, et lapsi on tal kokku 5 - 3 esimest abielust ning 2 teisest abielust. Ka abikaasa on praeguseks surnud. Järelikult toimib pärimine järgmiselt: Mehe pärandvara (milleks on 1/2 korterist) pärijateks on tema abikaasa (elas pärast surma korteris edasi, maksis makse - järelikult võttis tegudega pärandi vastu) ja 5 last. Eelpool vastaja viitas juba seadustele. Kui kõik lapsed pärandi vastu võtavad jaguneb mehe pärandvara selliselt, et abikaasa pärib 1/4 ning iga laps 3/20 mõttelist osa sellest poolest korterist. Naise pärandvaraks on 5/8 mõttelist osa korterist (1/2, mis kuulus ühisvarast naiselt + mehe pärandavarast päritud osa) ning tema vara pärijateks on tema kaks last, kes pärivad ema vara võrdselt. Kui kõik 5 last võravad mehe pärandi vastu, ning mõlemad naise lapsed lisaks ka naise pärandi vastu võtavad hakkab korter tervikuna jagunema selliselt - et kolm last eelmisest abielust pärivad korterist tervikuna igaüks 3/40 mõttelist osa, ning need kaks last, kes teisest abielust saavad korterist tervikuna 31/80 mõttelist osa. Kui korteri väärtuseks oleks nt 1 000 000 krooni, tähendaks see rahaliselt seda, et esimesest abielust pärit lapsed saaksid igaüks 75 000 krooni, ning teisest abielust pärit lapsed saaksid kumbki 387 500 krooni.

katri 16.01.2008 18:24 (17 aastat tagasi)

.Kui mu vanemad abiellusid siis olid eelmisest abielust lapsed täisealised ainult üks oli alaealine mõned kuud ja selle aja tasus isa ka talle alimente.kui olin oma päris vennaga teismelised tegi isa oma sünnitalu vanimale lapsele kes ka isaga suhtles ja veits matustel aitas teised isaga ei suhtlend.olen pool venda näinud oma elus ainult kaks korda kui kutsus isa oma pulma ja isa matustel keskmist poolõde nägin viimati isa matustel. vanima poolõe tütrega suhtleme kui tänaval kokku juhtume.olid ka ema matustel. Kui nad nõuavad oma osa olen sunnitud vist oma kodu müüma,et neile tasuda,sest sellist raha mul ei ole kasvatan üksi kahte last(3aja5A)Laste isast olen lahutatud ja ta on läinud teadmata suunas. vennasel ka samuti pole on vast abiellunud naine kohe kohe sünnitamas oma korteri remont.Ühesõnaga elu on täiesti kreisi.

q 17.01.2008 10:17 (17 aastat tagasi)

Pärimine toimub rangelt seaduse alusel ja emotsioonid ei oma sealjuures mingit tähendust. Sinu arvamused, kas ja kui palju keegi midagi peaks pärima, ei oma ka mingit tähtsust.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.