ka pärimine

. 25.02.2008 16:50 (17 aastat tagasi)

Kui tahad probleeme vältida, siis jah. Kui lähed pärima siis ütled notarile, et on olemas isikud kes võivad olla/väidavad end olevat pärandaja lapsed. Ütled nende nimed ja teadaolevad elukohad ning kõik muud andmed (emailid, telefonid). Notar teavitab neid pärimismenetlusest. Kui nad tegelikult lapsed ei ole, muuhulgas kui neil puuduvad dokumendid (sünnitunnistus, kohtuotsus põlvnemise tuvastamise kohta), et oma põlvnemist pärandajast tõestada, siis notar nende pärimisõigust ei tunnista (ei saa seda ka parima tahtmise juures teha). Kui nad aga seda (pärandaja lapsed) on ning sina oled nende kohta infot varjandud, on neil õigus oma osa pärandist igal ajal sinult välja nõuda.

ka küsin 25.02.2008 17:01 (17 aastat tagasi)

eelmisele tegelikult on nii, et nad ei ole pärandaja lapsed vaid pärandaja poolvennad ja õed isa poolt. Lisaks siis ka isa on pärandi saaja?

. 25.02.2008 20:22 (17 aastat tagasi)

Kes õigupoolest surnud on? Algsest jutust sain aru, et räägid oma võimalikest õdedest/vendadest, kes pärandile pretendeerivad? Kas sinu isa/ema,

ka küsin 25.02.2008 20:26 (17 aastat tagasi)

surnud on üks noor inimene, tema ema ja vennad õed kes elasud ühe perena on kõik elus, isa elab eraldi ja ka elaus, väidetavalt isal nei d lapsi veel olnud, ema nende andmeid ei tea, mei e neid üldse ei mäleta...

. 26.02.2008 08:00 (17 aastat tagasi)

Kahjuks pole vastus just eriti konkreetne. Kui inimene sureb siis seaduse järgi on tema I jrk pärijateks lapsed ning nende kõrval ka abikaasa. Kui surnul ei olnud ühtegi last, siis pärivad II jrk pärijad, kelleks on surnu vanemad - ema ja isa ning nende kõrval ka abikaasa (kui abikaasa on olemas). Kui surnu ema või isa on surnud, pärivad tema osa nende lapsed - ehk siis surnu vennad ja õed. Kui eeldada, et tollel noorel inimesel ei olnud lapsi ning ta ei olnud ka abielus, on tema seadusjärgseteks pärijateks tema vanemad - isa ja ema - kumbki pärib 1/2 pärandvarast. Seega kui ema läheb oma lapse järgi pärima peab ta notarile teatama andmed surnud lapse isa kohta - tema nime, teadaoleva elukoha või muud andmed, mis aitaksid toda meest leida ning talle pärimisasjast teada anda. Kui isa peaks olema surnud, siis nagu eelpool juba öeldud, pärivad tema osa tema lapsed - seega sellisel juhul peab ema andma notarile andmed mehe laste kohta - nagu eelpool kirjeldasin, kui pärija tahab probleeme vältida, räägib ta notarile ausalt asjad ära, annab kogu info, mis tal olemas on ning mis võib vähegi tähtsust omada. Kui ta seda teeb, ei ole tal midagi karta. Kui ta aga infot varjab ning seeläbi oma pärandiosa suurendab, võivad pärijad, kes seetõttu pärandist ilma jäid igal ajal (st kasvõi 50 aasta pärast) oma pärandiosa välja nõuda. Kui ema on kõik temale teada olevad andmed ausalt notarile andnud, ning nende põhjal on ka üritatud pärijad leida (on avaldatud teade Ametlikes Teadaannetes, võimalike pärijatele on saadetud kirjad, kus pärimismenetlusest ja selles antud tähtaegadest teatakse jne)ning peale tema ühtegi pärijat välja ei ilmu, pärib ta kogu oma poja vara.