laste elatusraha

amela 3.03.2008 09:07 (17 aastat tagasi)

Laps on8 aastane, kohe saab 9 Lahutasime 5a tagasi. Olen uuesti abielus ja abikaasa sovib last lapsendada. kas ehk saan esitada vastuhagi ja taotled mehelt luba lapsendamiseks? siis ei pea ta enam lapsele ka midagi maksma, nagunii need 5 aastat pole maksnud ju.

s 3.03.2008 16:49 (17 aastat tagasi)

seeg on mees sulle võlgu ca 60 x 3500--210 000 krooni! see on suur summa ja selle peab ta sulle maksma nii või naa. lase ta konto arestida kohtutäituril. elatis ja lpsendamine on 2 erinevt asja.

amela 3.03.2008 17:09 (17 aastat tagasi)

kuna on elatise võlgnevus ja mees ei ole huvi tundnud lapse käekäigu vast, pole kohtunud lapsega 5 aasa jooksul.. siis kas ma saan esitada sama protsessi raames vastuhagi ja taotleda, et isa loobuks vanema õigustest kuna ta ei täida vanema kohustusi. ei nõuaks mehelt isegi mitte elatise võla tasumist. Mehel elukaaslane, kellega kolm last ja neljas kohe sündimas... mees põhjendas oma hagi, et tal 4 ülalpeetavat ja kuu aja jooksul sünnib 5 ülalpeetav... ja kuna (mina) lapse ema , oman piisaavt sissetulekut ja korraliku elukohta ja minu abikaasal on samuti hea sissetulek, siis palub mees sed aarvesse võtta kohyul ja vähendada tema poolt maksatavt elatist 3000eek võrra, maksatavks elatuseks jääls 500eek. Siis oleks mehe sõnul kõik ülalpeetavad võrdses seisus ja mehel oleks võimalik tasuda eluasemelaenu ja autoga seonduvai dkulusid , kuna tema pere vajab väikeset laste tõttu sõiduvahendit ja peale ülalpeetavate ees kohustuste täiytmist jääks selelis juhul mehele allaes tema pool palka...

arvaja 3.03.2008 22:20 (17 aastat tagasi)

tegelikult arvestabki kohus kõike ja kõiki lapsi, aga kuni uue kohtulahendini on ta minu meelest ikka võlgu ja kohtutäiturile asja andes saaksid selle kätte

jorss 4.03.2008 03:24 (17 aastat tagasi)

viimasega nõus!

amela 4.03.2008 07:19 (17 aastat tagasi)

raha ei huvita! kuna hetkel sesi selline, kas siis saaks taotleda,et mees lapsest üldse loobuks, kuna nagunii tema vastu huviei tunne?

s 4.03.2008 07:26 (17 aastat tagasi)

lapsest ei saa loobuda! vanemaõigused saab vaid kohus ära võtta.

amela 4.03.2008 07:53 (17 aastat tagasi)

vahet sel on kas isa loobub vabaathtlikult kohtus lapset või sunniviisiliselt , kui taotlen isalt nõusolekut lapsendamise osas, arvan , et maksmata elatis ja see et ta lapse vastu huvi pol etundnud on päris kaalukas argument, et ka kohus selle otsuse teeks ja laps saaks endale teise isa, kes ka reaalselt isa kohuseid täidab

irw 4.03.2008 09:52 (17 aastat tagasi)

arva edasi. siiani pole küll ükski isa saanud vabatahtlikult kohtus vanemaõiguste loovutamisega hakkama......

n31 4.03.2008 11:35 (17 aastat tagasi)

Siin ei oska küll keegi öelda millise otsuse kohus võiks teha. Kirjuta vastulause ja eks siis kohtus paistab... Taotleda võid ikka. Aga lapsendamine pole nii lihtne, kaasatakse kohaliku omavalitsuse lastekaitse-sotsiaaltöötaja kes vestleb lapsega jne. See otsus tehakse igati ja ainult lapse huvidest sõltuvalt. Paljalt see, et elatusraha pole saanud, ei ole veel põhjus. Aga pane oma küsimus üles eadv.ee. Just see, et kas saad sama protsessi raames seda taotlust teha. Kohtuotsust ei ennusta ka seal sulle mitte keegi.

s 4.03.2008 14:58 (17 aastat tagasi)

vanemaõiguste äravõtt pole vastulause vaid eraldi protsess kus enne ei hakata asj arutamagi kui riigilõiv makstud. eestkosteasutus kaasatakse nii või naa. ja maksmata elatusraha tuleb ka isal ära maksta!

amela 5.03.2008 07:38 (17 aastat tagasi)

kas notaris ka saab vormistada, et isa loobub lapsest? et siis pole tal ka vaja elatist maksta ja seda vana võlga temalt ka ei küsi loomulikult. ja siis anda sisse lapsendamispaberid kohtusse, jah loomulikult lastekaitse töötaja peab olema asjasse kaasatud. tegelikut oli see laps , kes neid asju juba aasta tagasi ajama hakkas. Käis ise kooli psühholoogi juures ja rääkis, et tahab enda isaks oma kasuisa... sealt see mõte edasi läks, aga nüüd tundub, et ongi paras aeg teoks teha.

esimene kursus 5.03.2008 08:03 (17 aastat tagasi)

Lapsest ikka loobuda ei saa pole 6ige valjend. Isa saab anda n6usoleku et tema laps lapsendatakse. olgugi et n6usoleku andmine lihtkeeli on sema mis 6igustest loobumine.

n31 5.03.2008 09:29 (17 aastat tagasi)

Esimesel kursusel õigus, isa lapsest loobuda ei saa. Ja kui on vanemlikud õigused kohtus ära võetud, siis elatist maksma peab ikka (on õigus nõuda), vaid siis ei pea kui laps on lapsendatud. Võibolla läheb tõesti kohtus see asi veidi lihtsamalt kui isa on nõus et teine mees tema lapse lapsendab...

s 5.03.2008 09:37 (17 aastat tagasi)

et milleks siis üldse kohtusse? mis teemal?

amela 5.03.2008 09:44 (17 aastat tagasi)

kohus saatis mulle meeh taotluse elatie vähendamiseks. Mees pole sentigi elatist maksud ega ka lapse vastu huvi tundnud 5 aasta jooksul. Pidin esitama oma vastulaused. Palusin kohtul asja arutamist edasi lükata, kuna oleme alustanud kõnealuse lapse suhtes lapsendamisprotsessi minu praeguse abikaasaga

irw 5.03.2008 13:21 (17 aastat tagasi)

kas palusid siis kohtul ka eelnev elatis tühistada? /oi ma ei või neid lolle mutte näha kohe/

To irw 5.03.2008 20:22 (17 aastat tagasi)

miks siis kohe lolle?

Lapsendamine 6.03.2008 07:56 (17 aastat tagasi)

LAPSENDAMINE. Lapsendamine on juriidiline toiming, mille tagajärjel tekivad lapsendaja ja lapsendatu vahel vastastikused õigused ja kohustused. Vanemad – ema ja isa, kellest laps põlvneb. Lapsendajad – isikud, kes last lapsendavad. Lapsendamise korraldamisel lähtutakse - Perekonnaseaduse paragrahvidest 73-82 - Sotsiaalhoolekandeseaduse paragrahvidest 6 lõige 11, 7 lõige 9 ja 24 lõige 5 Lapsendaja peab olema - vähemalt 25-aastane * - vaimselt ja füüsiliselt terve - suuteline last kasvatama, tema eest hoolitsema ja teda ülal pidama * erandjuhul noorem; soovitatav lapse ja lapsendaja vanusevahe peab olema vähemalt 15 aastat ja mitte rohkem kui 40 aastat; Lapsendajaks ei või olla isik - kellelt on võetud vanema õigused või on võetud ära laps vanema õigusi võtmata - kes ei ole täitnud nõuetekohaselt eestkostja kohustusi - kes on teovõimetu või kelle teovõimet on piiratud Lapsendajal on õigus - saada nõustamist ja koolitust - saada teavet lapse ja tema vanemate elukäigu, kodu, tervisliku seisundi ja iseloomu kohta - tagasi nõuda last isikult, kelle juures laps on seadusliku aluseta - kasutada lastega peredele ettenähtud sotsiaalseid garantiisid Last võib lapsendada üksnes lapse huvides - Lapsendamine ei tohi kahjustada lapse õigusi - Lapsendamine on tingimusteta ja tähtajatu - Lapsendamise otsustab kohus - Laps loetakse lapsendatuks kohtuotsuse jõustumise päevast - Abikaasa last saab lapsendada abikaasa nõusolekul - Lapse ja lapsendaja soovitatav vanusevahe on 15 kuni 40 aastat - Lapsendaja soovil antakse lapsele lapsendaja perekonnanimi ja muudetakse lapse eesnimi - Lapsendamisel ja lapse nime muutmisel tuleb arvestada vähemalt 10-aastase lapse soovi - Lapsendaja kantakse vanemana lapse sünniakti Last saab lapsendada kui - Laps on jäänud orvuks - Vanem on andnud notariaalselt kinnitatud nõusoleku lapsendamiseks (vanem võib loobuda nõusolekust kuni lapsendamise otsustamiseni) - Vanemalt on kohus võtnud vanema õigused - Vanem on tunnistatud teovõimetuks või teadmata kadunuks Lapsendamisega kaasnevad vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused - Vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda - Vanemal on õigus ja kohustus olla oma lapse seaduslik esindaja - Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma - Vanem ei või vanema õigust teostada vastuolus lapse huvidega - Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abivajavat täisealiseks saanud last Lapsendamisele järgneb järelkontroll kahe aasta vältel. Asjaajamise kord: Lapsendada soovijad registreeritakse järjekorda Jõgeva Maavalitsuse sotsiaal- ja tervishoiuosakonnas. Loa välismaalasele lapse lapsendamiseks annab Eesti Vabariigi sotsiaalminister. Pereuuring, mille viivad läbi eelneval kokkuleppel Tartu Laste Tugikeskuse psühholoogid, määrab lapsendajate valmisoleku ja sobivuse. Lapsendamisavaldusega koos esitatakse järgmised dokumendid: - lapse ema nõusolek - lapse isa nõusolek (v.a. vallaslaps) - lapse nõusolek (alates 10. eluaastast) - lapse sünnitunnistus - lapse arstitõend - abielutunnistus - pass - elukohatõend (kohalikust omavalitsusest) - lapsendaja arstitõend (üldarst ja psühhiaater) - töötasutõend - politseiameti tõend (Pagari 1, Tallinn) - pangakviitung (riigilõiv 60.- krooni) Lapsendamisega kaasnevad vanema ja lapse vahelised õigused ja kohustused - Vanemal on õigus ja kohustus oma last kasvatada ja tema eest hoolitseda - Vanemal on õigus ja kohustus olla oma lapse seaduslik esindaja - Vanem on kohustatud oma lapse õigusi ja huve kaitsma - Vanem ei või vanema õigust teostada vastuolus lapse huvidega - Vanem on kohustatud ülal pidama oma alaealist ja abivajavat täisealiseks saanud last Jõustunud kohtuotsuse alusel - väljastab maavalitsuse perekonnaseisuosakond lapse sünnitunnistuse - pensioniamet vormistab vastavalt Riiklike Peretoetuste Seadusele ühekordse lapsendamistoetuse ning igakuise lapsetoetuse. Lapsendamisele järgneb järelkontroll kahe aasta vältel.