sundosa

s 5.03.2008 15:19 (17 aastat tagasi)

saab jah

haidi 5.03.2008 16:02 (17 aastat tagasi)

kelle osast õde saab sundosa, kas minu osa väheneb?

. 5.03.2008 18:24 (17 aastat tagasi)

Sundosa tähendab seda, et kui testaator jättis oma testamendiga pärandist ilma oma seadusjärgse töövõimetu pärija, on sellel õigus pärida sundosa. Sundosa suurus on pool sellest, mille sundosa saaja oleks seadusjärgse pärimise korral pärinud. See, kas õde saab pärida sundosa või mitte sõltub seega ennekõike sellest, kas ta oleks seaduse järgi pärinud? Seega kas pärandajal on alanejaid sugulasi - lapsi, lapselapsi? Kui on kasvõi üks, ei kuulu ükski õde-vend võimalike sundosa saajate hulka. Kui pärandajal ei olnud alanejaid sugulasi (I jrk pärijaid), päriksid tema vara seaduse järgi II jrk pärijad - ehk tema vanemad või nende alanejad sugulased. Kui pärandajal alanejaid sugulasi ei ole, pärandaja vanemad on surnud, alles siis päriksid seaduse järgi tema vara tema õed-vennad. Ja kui nüüd on pärandaja teinud testamendi ja jätnud oma töövõimetu õe-venna pärandist ilma, siis on tollel õigus nõuda sundosa. Kuna abikaasa pärib kõigi jrk pärijate kõrval, siis kui töövõimetu abikaasa on pärandist testamendiga ilma jäetud, siis temal on igal juhul õigus sundosale. Kui ette kujutada, et pärandaja vara oleksid seaduse järgi pärinud tema kaks õde ja abikaasa (kõik võrdsetes mõttelistes osades - ehks siis kõigile 1/3 pärandist), kuid pärandaja jättis testamendiga oma vara ainult ühele õele, kuid ilma jäetud õde ja abikaasa on sundosa saajad, siis nende sundosa suurus on järelikult 1/6. St, pärandist ilma jäetud õde pärib sundosana 1/6 pärandist, pärandist ilma jäetud abikaasa pärib sundosana samuti 1/6 ja see teine õde pärib testamendi alusel ülejäänu. Lisaks ei maksa unustada ühisvara - ehk siis kogu vara, mis omandati (osteti, ehitati) abielu jooksul on abikaasade ühisvara. Nt - pärandaja nimele on nn registreeritud korter, kuid see on ostetud abielu jooksul, siis pärandaja pärandvara hulka kuulub sellest vaid pool. Teine pool kuulub omandiõiguse alusel pärandaja abikaasale.

. 5.03.2008 18:34 (17 aastat tagasi)

Vabandanda, eksisin pärandiosade jaotusega - teise jrk pärijate kõrval pärib abikaasa poole pärandist ehk 1/2 ning kumbki õde päriks 1/4 pärarandist. Seega töövõimetu abikaasa sundosa suurus on 1/4 pärandist ning töövõimetu õe sundosa suurus oleks 1/8 pärandist. Testamendijärgne pärija (õde) päriks ülejäänu.

siiski 5.03.2008 21:19 (17 aastat tagasi)

jah aga esmalt tuleb selgeks teha kas nad on ikka töövõimetud või ainult invaliidid ja pensionärid?

haidi 5.03.2008 21:58 (17 aastat tagasi)

lp.., palun selgitage veel viimast lõiku. Kas teovõimetu õde pärib testamendijärgse õe vara arvelt? Algul ütlesite, et abikaasal on sundosas õigus 1/2-le ja siis 1/4. Kas siis testamendijärne õde on kaotaja? Olen segaduses... ja ei saa aru

kv 6.03.2008 00:27 (17 aastat tagasi)

sulle 1/2, õele 1/4, abikaasale 1/4.

jorss 6.03.2008 00:30 (17 aastat tagasi)

töövõimetu(tingimus sundosa saamiseks testamendi puhul) abikaasa sundosa suurus on 1/4 pärandist ning töövõimetu õe sundosa suurus oleks 1/8 pärandist. Testamendijärgne pärija (õde) päriks ülejäänu.Kui abikaasa pole töövõimetu, siis loeb ainult see, kas oli tegemist ühisvaraga abielu ajal.

. 6.03.2008 07:02 (17 aastat tagasi)

Loomulikult tulevad võimalikud sundosad nn sinu arvelt - kui sinu kasuks on tehtud testament, milles kogu pärandaja vara määrati sinule, kuid on isikud, kellel on õigus sundosale, siis nende sundosa tuleb ju pärandvarast (kust siis mujalt?) ning järelikult saab isik, kellele kasuks testament tehti, lihtsalt vähem vara kui talle testamendiga lubati - ta ei saa mitte kogu vara, vaid selle osa, mis pärast sundaosa(sid) järele jääb. Sundosa suuruse osas on aluseks see, kui palju oleks sundosa saaja pärinud seaduse järgi (kui ta ei oleks testamendiga pärandist ilma jäetud), kui testamenti ei oleks olnud ning seadusjärgsed pärijad oleksid pärandi vastu võtnud. Kui isiku seadusjärgseteks pärijateks on tema abaikaasa A, õde Õ1 ja õde Õ2, siis seaduse järgi oleks abikaasa A pärinud 1/2 pärandist, õde Õ1 1/4 ja õde Õ2 samuti 1/4 pärandist. Kui on tehtud testament, millega õde Õ2 nimetati kogu vara pärijaks, kuid abikaasa A ja õde Õ1 on töövõimetud, siis on neil õigus sundosale, mille suuruseks on pool sellest, mille nad oleksid saanud seadusjärgse pärimise korral, seega abikaasa A sundosa suuruseks on 1/4 (1/2 jagatud kahega)pärandist, õde Õ1 sundosa suuruseks on 1/8 (1/4 jagatatud kahega) pärandist. Ja too õde Õ2, kelle pärandaja testamendiga kogu oma vara jättis, päriks testamendi järgi allesjäänud pärandi ehk 5/8 pärandist. Kõike seda saab sulle selgitada muideks nn näost-näkku notar (või tema büroos töötav pärimisasjade lahendamisega tegelev jurist). Kui pärimisasja veel algatatud ei ole, pöördu konsultatsiooni saamiseks lähima notaribüroo poole. Kui pärimisasi on juba algatatud, saab sind kõige paremini nõustada konkreetset pärimisasja menetlev notar. Sul oleks kordades lihtsam, minna notari konsultatsiooni - nemad saaksid sulle asja nn paberil joonistada (joonistada ring, ja tõmmata sealt nn tordilõike, et näidata, kellel kui palju õigust on).

jah 6.03.2008 09:00 (17 aastat tagasi)

esmalt tuleb aga selgitada, kas need õde ja abikaasaikaon töövõimetud? või nad on lihtsalt pensionärid

haidi 6.03.2008 09:13 (17 aastat tagasi)

lp.., tänan nii arusaadava vastuse eest! Tegin neid tordilõike ka ise, tulemus sama. Ja veel. Ma ei ole ka nõus sellega, et abikaasa saab lahusvarast ka sundosa. On see tõesti nii? Mis seaduses see kirjas on?

s 6.03.2008 12:04 (17 aastat tagasi)

sundos saavad kõik kel õigus seda saada. sinu nõusolek ei muuda asja.

haidi 6.03.2008 19:56 (17 aastat tagasi)

kas ka lahusvarast läheb sundosa?

jorss 7.03.2008 07:32 (17 aastat tagasi)

kui abikaasa on töövõimetu, siis jah.

undu 14.05.2008 16:10 (16 aastat tagasi)

Sundosa pärib ainult see,kes oli testamenteerija ülalpeetav.