Keeruline lugu...

jh 24.06.2008 22:09 (16 aastat tagasi)

mine testamendiga notari juurde ja räägi kogu lugu ära. kuna su ema ja vend on täisealised ja testament on tehtud sinu nimele siis oleks sellest korterist sundosale õigus ainult emal kui abikaasal...

varganägu 24.06.2008 22:10 (16 aastat tagasi)

su isa tegi väga õigesti, et ta tegi testamendi sinu nimele. emal ja vennal pole mingisuguseid õigusi sinu isa korterile. jutt on nagu natuke segane ka, et ema ostis endale, aga isa jättis selle testamendiga sinule. tekib küsimus, et kelle omandis see korter siis oli, sest kui oli näit emal-isal see kaasomandis, siis saad sa ainult selle isa osa pärida. jaa...ja loodetavasti ei ole ema ega vend töövõimetud, sest siis oleksid nad õigustatud saama sundosa...

to jh 24.06.2008 22:14 (16 aastat tagasi)

mis paragrahvi järgi oleks emal abikaasana õigus sundosale, kui ta ei ole töövõimetu...minu arust oli sundosa saamise eelduseks igal juhul töövõimetus? võin ka eksida, kes teab - see ütleb ka teistele...:)

jh 24.06.2008 22:28 (16 aastat tagasi)

just juhul kui em aon nt töövõimetu sisi ta saab sundosa, muidu mitte

q 24.06.2008 23:03 (16 aastat tagasi)

Kui nimetatud korter oli emal-isal soetatud abielu ajal, siis oli see suure tõenäosusega ühisvara, niisiis kuulub pool sellest korterist emale. Ja isa sai pärandada oma poole sellest korterist. Samas on ka uus, ema poolt ostetud korter soetatud abielu ajal ja võiks ka olla ühisvara. Lugu on üsna keeruline. Soovitavalt oleks sul targem mõnelt juristilt konsultatsiooni küsida. Vennal pole kindlasti isa pärandile õigust, kui ta just töövõimetu invaliid pole.

hmm 24.06.2008 23:37 (16 aastat tagasi)

jep, kui korter sinu vanemate ühisvara (st soetatud näiteks nende abielu jooksul), siis sinu isale kuulub sellest vaid 1/2 ja selle osa sa siis päridki.

h 25.06.2008 10:15 (16 aastat tagasi)

sul peaks olema õigus kogu isa vara pärida, mitte ainult korterit ja sundosa õigus on nendel, kes ei ole võimelised endale elatist teenima. Abikaasa on pärija mõlemas ringis, kui on sundosa taoltleja. Sama kehtib venna kohta, kui tal on õigus sundosale kui 1.ringi pärijale. Muidu on kogu isa vara sinu, kuna isa tegi testamendi sulle. Kontrolli notari juures kogu isa vara üle, see võib koosneda ka veel palju rohkemast kui ainult korterist.Mine notari juurde ja seal on ka jurist, kes kõike seletab. Ära loobu millestki ja ma arvan, et sul pole vaja juristi palgata, saad ise hakkama.

tõru 25.06.2008 10:59 (16 aastat tagasi)

ema ja vend on mõlemad töövõimelised...ja ema ostetud korter on ka soetatud abielu aja jooksul...see siis ka ühisvara w2???kuid sain vist nii ema jutust aru,et ema korteri tahab ta tervenisti vennale jätta...ja isa korterist(kus ma hetkel elan) pean ka tema osa kinni maksma kui tahan seal edasi elada...-seda on neil vist õigus nõuda ka...???

h 25.06.2008 12:28 (16 aastat tagasi)

tehke notari juures asjad nii, et üks elamine sulle , teine emale. Muidu peab ju ema oma korterist osa sulle andma. Tee enne notari juures vara koosseis kindlaks ja siis hakka emaga kauplema. Kas vend on ka täisealine? Siis kui kõik klapib, saad kogu isa vara endale, mis oleks ka loomulik.

h 25.06.2008 12:32 (16 aastat tagasi)

ei pannud tähele, et vend täisealine. Seega, kui emal ja vennal sundosa õigust pole saada, oled sina isa vara pärija 100%. Teedki notarile pärimisavalduse ja ütled võimaliku pärijate ringi-ema javend. Kas testament on kodus ka olemas? Kui ema ja vend pole sundosa saamiseks avaldust teinud, siis on kõik väga selge. Kui oled vara omanik, hakka emaga läbi rääkima. Seda võib ka koos teha, aga esialgu tee pärimisavaldus

n31 25.06.2008 13:28 (16 aastat tagasi)

Siin võib olla ainult see konks veel, et kui ema ja isa faktiline abielu lõpp (eraldi elama asumine) on kellegi poolt kinnitatav (vend, sugulased, tuttavad) ja ema ostis oma korteri peale seda, siis kohtusse minnes võib kohus lugeda ema korteri lahusvaraks, millele sul siis õigust ei ole. Siis pead ikkagi emale pool korterist, kus elad, välja maksma.

q 25.06.2008 15:14 (16 aastat tagasi)

Faktilist abielu lõppu saab mu meelest siis argumendina kasutada, kui oleks sisse antud avaldus abielu lahutamiseks, aga nagu ma aru saan, pole seda üldse tehtud. Järelikult võib väita, et pooled ei soovinudki abielu lahutada.

tõru 25.06.2008 16:02 (16 aastat tagasi)

Et nagu ma aru saan olex ka nii võimalik,et mina loobun oma õigusest poolele ema korterile ja tema loobux oma õigusest poolele isa korterile,siis ei peax ma midagi maxma ja võixin oma isa korteris edasi elada....???

tõru 25.06.2008 16:12 (16 aastat tagasi)

TO:q Lahutuspabereid ei antud sisse...ja ema läx meie juurest koos vennaga omal vabal tahtel minema...aga ema väidab,et keegi jurist oli talle öelnud,et minul puudub igasugune õius tema uuele korterile,kuna see on ostetud tema rahade eest(st. tema võttis pangalaenu ja tema ainukesena maksab seda,et isa ei puutunud asjasse)mida ma ei taha eriti uskuda,sest sel ajal olid nad ju ikkagi isaga abielus ning abielu jooxul soetatud vara on ikkagi ühisvara...ning kui mina olen isa poolne pärija siis peax mul ka mingi õigus olema ikkagi ka ema korterile???-väga segane värk minu jaox =)ja ei tahax eriti nüüd kohtusse ka anda asja...ikkagi oma perega tegemist...=(

q 25.06.2008 16:19 (16 aastat tagasi)

Isiklikult arvan küll, et võiks proovida ka seda uut korterit ühisvaraks lasta tunnistada. Siis jah oleks korter korteri vastu justkui. Sellepärast ma soovitangi mõne pädeva juristiga nõu pidada, kuidas oleks kõige valutum seda asja lahendada, kuna tundub, et vastaspool on saama peal väljas. Pole need juristide tunnihinnad nii tapvad ühti. Ei pea ju mõnda kõige skandaalsemat advokaati valima.

C 25.06.2008 16:30 (16 aastat tagasi)

Kui suudad lugeda riigikohtulahendeid ja perekonnaseadusest abikaasade vara puudutavat, siis peaksid saama asjadest mingi adekvaatsema pildi. Lahuselu jooksul soetatud eluase on tõesti lahusvara nagu n31 kirjutas. Tegemist on faktiküsimusega. Juhul kui ta soetas korteri hetkel kui elasite veel koos, siis ei saa ema väita, et korter on soetatud lahuselu jooksul, aga kui ema elas korteri soetamise ajal mujal, siis võib see tõesti olla tema lahusvara kuhu Sinu isa pärand ei ulatu. Teiseks on veel mitmeid asjaolusid, mida saab arvestada kui ema korter ei ole abikaasade ühisvara. Näiteks isa korteri ülalpidamiskuludest pool pidi maksma ema, seda saab nõudena üles võtta, samuti ei selgu kas isa võis olla ema poolt ülalpeetav kui ta oli töövõimetu..ka sealt võivad tekkida teatud nõuded ema vastu jne. Olen täielikult nõus, et perekesksed varajagamised on äärmiselt sensitiivsed. Aga samas kui emal puudub huvi Sinu tuleviku suhtes, siis mida sa hing ikka ära teed.

tõru 25.06.2008 16:52 (16 aastat tagasi)

ema algselt üüris seda korterit ja mõni kuu hiljem(sel korteris sees elades) ostis selle välja...aga samas saab välja võtta ka selle,et isa korteri arved olen mina oma arve pealt maksnud...ja isa oli raske puudega invaliid ja seega töövõimetu...elatusrahax oli temal seega ainult töövõimetuspension...aga nagu aru saan ei pääse ma vist advokaadi palkamisest kui tahan,et asjad lahenexid nii,et ma ei peax maxma ema poolt välja vaid leiax muu lahenduse...kuna tean et kui ma maxangi pool korterit välja,siis läheb see raha ikkagi kellegi teisele(venna võlgade kattex)mitte ei jää emale...

h 25.06.2008 21:30 (16 aastat tagasi)

veel üks asi, emal oli isa eluajal kohustus tema eesr hoolt kanda. Ja sa ei pea mingit kohut enne käima, enne kui teine pool lärmi ei tõsta. Notar ju selgitab välja pärandvara suuruse. Ja seal peaks ka olema ema korter, sest see oli abielu ajal ostetud. Kui ema suudab vastupidist tõestada, siis pakugi varianr, et sina saad ühe elamise ja tema teise. Ma küll ei leia, et sapeaks midagi isa osast veel maksma. Pigem vastupidi, sest mõlematel vanematel oli kohustus oma lapsi kasvatada kuni laste täisealiseks saamiseni. Ja kui sa õpiksid, siis peaks ema ka praegu sind aitama. Nii et ole tubli ja käi notari juures ära, siis hakkab asi liikuma. Kui vana sa olid, kui ema ära läks ja kas isa oli siis töövõimetu? Kui oli, siis ei saa ta mingi väega sinult isa korterit nõuda, see on lihtsalt võimatu. Aga nähtavasti ta mängib sinu tunnetega. Kas isa korter oli ühisvara?

h 25.06.2008 21:41 (16 aastat tagasi)

tahan veel öelda, et tuleb selgeks teha, mis kuulus isa surmapäeval isale. Ja selle vara pärija oled sina. Ja abielu ajal muretsetud vara loetakse ühisvaraks. ja veelkord, vanematel on kohustus oma alaelaiste laste ja töövõimetu mehe eest hoolt kanda. Seega võta asju sammhaaval, mitte ära lasku emotsioonidesse, mida teine pool nõuab. sina nõua oma ja ära mõtle, et oled võlgu oma emale või vennale, pigem vastupidi. Ja esialgu pole küll advokaati vaja. Mina ei tea ühtki alla 1000 kr/h. ja ma olen olnud osaline kohtuasjas, kus võitsime vandeadvokaadi ja ilma nõuandjateta. Loe seadusi ja asi laabub. Muidugi oleks mõistlikemaga üks usalduslik dialoog maha pidada

q 25.06.2008 22:18 (16 aastat tagasi)

Kuule h, sina tundud olevat see tüüp, kes pidevalt igale poole kaebekirju saadab, kõigi ja kõige peale kaebab ja tunneb mõnu pidevast kohtu vahet traavimisest. See kui sina mõnda asja ei tea, see ei tähenda hoopiski, et seda pole olemas. Kui teha natuke kodutööd, leiab ka tunduvalt odavamate hindadega advokaadibüroosid, kui sina siia kirja panid. Ja kui inimene pole siiani ei pärimisasjade, ega üldse suurt seadustega (ega vastaspoole pahatahlikkusega) kokku puutunud, siis on üsna ettevaatamatu hakata talle soovitama ise ennast kohtus kaitsta ( kui muidugi asi niikaugele läheb). Teemaalgatajale soovitan oma probleem pigem www.eadv.ee portaalis üles riputada, see on tasuta. Kui sa ikka ei ole eriti juriidiliste probleemide lahendamisega kokku puutunud, siis võib h-tüüpi nõuandjate näpunäidete järgi tegutsedes üsna sügavale ämbrisse astuda.

q 25.06.2008 22:21 (16 aastat tagasi)

h-le tänitavate kommentaaride ennetamiseks, mina ei ole jurist, ega tööta üheski sellises büroos. Ja ei tee siin kellelegi reklaami.

tõru 25.06.2008 22:36 (16 aastat tagasi)

TO: h Olin siis vist 19a. kui ema ära läx...ja isa oli juba siis töövõimetu (sel ajal umbes 6 aastat juba )

h 26.06.2008 00:17 (16 aastat tagasi)

ma ei tänita, vaid räägin asjast, nagu tean ja olen ise kokku puutunud. mul on kahju noorest inimesest, kellest ema pole hoolinud ja soovin teda aidata. Ma ei saa g-st aru. Praegu pole ju siin mingit kohtuteemat, vaid on vaja kirjutada pärimisavaldus notari juures, selgitada välja pärandvara ja kui tekib veel teise poole variante, siis leida kokkuleppevõimalusi. Mis siin nii tänitavat on? See on igapäevane elu, ma olen hullemas situatsioonis olnud, aga ma ei käitu teite suhtes nii halvustavalt, nagu eelmine kodanik. See foorum on vast ikka kõigi jaoks, kes nõu küsivad. Ja igalühel on võimalus oma arvamust avaldada. Ja kohtus olen käinud ka selleks, et oma varandust ebaausatelt inimestelt kätte saada. Teema algatajale soovitan küll julgust ja pealehakkamist!

aga 26.06.2008 05:38 (16 aastat tagasi)

kas krter, kus isa ja sina elasite oliisal olemas enne abiellumist? sai isa selle korteri päranduseks või kingiks? või oli ka see korter ostetud teie vanemate abielu ajal? sellest oleneb, kas oli vanenmate ühisvara või isa vara...

x 26.06.2008 09:14 (16 aastat tagasi)

to aga: enne kirjutamist loe läbi eelnevad kommentaarid. Kõik sinu esitatud küsimused on juba piisavalt põhjalikult lahti kirjutatud.

C 26.06.2008 10:04 (16 aastat tagasi)

kehtiv Perekonnaseadus § 15. Lahusvara (1) Abikaasa lahusvara on tema omandis enne abiellumist olnud vara, samuti tema poolt abielu kestel kinke või pärimise teel omandatud vara ning vara, mille see abikaasa on omandanud pärast abielusuhete lõppemist. vaata lause lõppu, sellest lähtuvalt teeb kohus otsuse, kas tegemist on lahusvaraga või ühisvaraga. Kõigepalt toimub pärimismenetlus ja kui see on läbi saad hakata alles esitama muid nõudeid. Võimalus on muidugi ka need nõuded liita ühte menetlusse. Aga ikkagi leia korralik esindaja kui summad lähevad ikka suureks ja emaga kuidagi kokkuleppele ei saa.

haidi 26.06.2008 12:01 (16 aastat tagasi)

minu arust on ka notar võimeline kindlaks tegema, kas tegemist on lahus- või ühisvaraga. Advokaat palgatakse ikka äärmisel vajadusel, see ei sõltu hagi suurusest. Tuleks alustada ikka pärimisest ja siis vaadata, mis edasi juhtub. Notari ülesanne on ju selgitada pärandi koosseis ja seal tuleb ju välja, mis ühis- või lahusvara. Tähtis on see, et tõru ei kaotaks pead ja alustaks oma varanduse kättesaamist notari juures. Muidu ei tea ju, mille nimel kohtusse minna.

q 26.06.2008 13:49 (16 aastat tagasi)

Minu soovitus oli küsida mõnelt juristilt konsultatsiooni, et saada asjalikke näpunäiteid edasisteks sammudeks. Asja mõte ikkagi selles, et mitte teha ennatlikult valesammme, mida hiljem võib olla väga raske heastada. Konsultatsioon ja advokaadi palkamine kohtusse esindamiseks on ikka kaks väga erinevat asja. Kui on selline mitmeti tõlgendatav olukord, nagu siin kirjutatud, siis vaevalt hakkab notar otsustama, kas tegu on ühisvaraga või mitte. C: kuidas sa tõendad antud juhul notarile, et abielusuhted olid lõppenud, kui kumbki pool pole esitanud avaldust abielu lahutamiseks? Sinu pakutud paragrahvi kasutatakse ikkagi siis, kui on vaja pärast lahutust varasid jagada. Abikaasad võivad vabalt eraldi elada ja olla siiski abielusuhetes. Sellepärast arvangi, et siin on tõrul vaja kogemustega juristi nõuannet, kuidas toimida, kuna tegu ei ole päris tavapärase päranduse jagamisega. Liiatigi võib karta, et vastaspool on igasugusteks sigadusteks valmis, võita on ju päris suured summad.

eugenia 26.06.2008 14:39 (16 aastat tagasi)

kinnistusraamatus on ju andmed omanike ringi kohta. Nptar ongi selleks, et pärandvara kindlaks teha ja sellekohane tunnistus uuele omanikule väljastada. ja siis on kinnistusraamatus uued omanikud. Alles peale sedsa on võimalik kohtus vaidlustada. Enne ju pole tõrul midagi, mille nimel kohtus käia.

aga 26.06.2008 21:04 (16 aastat tagasi)

mina küll ei lugenud kusagilt välja seda isa korteri päritolu - kui oli isal korter enne abiellumist või sai isa korteri kingiks siis on isa korter ainult1

eelmisele 26.06.2008 21:28 (16 aastat tagasi)

siis loe veelkord, ja hästi aeglaselt

aga 26.06.2008 22:01 (16 aastat tagasi)

lugesin juba eelnevalt mitu korda ja hästi aeglaselt juttu on küll ema oststud korterist, aga sellest isa korterist jutt ju siiski pole? kas oli kingitud? ostatud? päritud - oli ehk isa lahusvara see korter?

juhul 27.06.2008 08:33 (16 aastat tagasi)

kui isa korteroliisa lahusvara - omandatud ene abiellumist, saadud kingiks või päranduseks siis ei ole ei naisel ega vennal sealt miskit tahta vaid testament loeb

to aga 27.06.2008 09:39 (16 aastat tagasi)

siis loe veelkord tõru kommentaari 25.06.2008 10:59 "...ja ema ostetud korter on ka soetatud abielu aja jooksul...". Kui teine korter on KA ostetud abielu ajal, siis millal on ostetud esimene???

ka aga 27.06.2008 09:47 (16 aastat tagasi)

vat seda KA võib siin kaaaa mõista mitmeti... samas: soetatud? kas siis saadud kingiks? ostetud? saadud päranduskes? - see kõik ju läheb mõiste soetatud alla kokku!

C 27.06.2008 09:48 (16 aastat tagasi)

Siin ei tohiks unustada ära, et pärimisega lähevad üle nii õigused kui kohustused. Ehk kui tõru hakkab pretendeerima ema ostetud korteri pärimisele (kui see oleks ühisvara) ja mis on ostetud pangalaenuga, mida ema veel maksab, siis pärib tõru ka vähemalt poole maksmata pangalaenust, mida tal tuleks maksma hakata. Samuti saab ema nõuda pool makstud laenusummadest (alates isa surmast. Kui korter on ühisvara saaks ka ema nõuda pool kõikidest kuludest mida ta on korteri ülalpidamiseks teinud ,st põhimõtteliselt tasaarveldamist, aga oleneb summadest, kelle korteri ülalpidamiskulud on suuremad. Pärimine on käesoleval ajal üks ebaõiglasemaid seadusi, mis tsiviilõiguses on jäänud.

to ka aga 27.06.2008 10:51 (16 aastat tagasi)

esimest korda kuulen, et pärimine ja kinkimine loetakse soetamiseks. Pärimist saaks soetamiseks lugeda ehk juhul, kui ma võtan midagi karmi selle pärandajaga ette, et "soetada" endale tema korter :S.

m 27.06.2008 11:13 (16 aastat tagasi)

kui kogu vara oli ühisvara, siis läheb tõesti jagamiseks, aga mitte ainult ema ja ühe poja vahel. Emale ja teisele pojale jääks isast ülejäänud pärandvara. Ja kui ema tahab ühte korterit endale, siis peab ta surnud abikaasa, kes ta pärandist ilma jättis, osa välja maksma, mitte vastupidi. See on kõik kokkuleppe küsimus. Kõigepealt tuleb notari juures ikka selgeks teha, mis oli abielu kestel soetatud ühisvara ja mis lahusvara. Abielu lõppes ju isa surmaga. Ja me ei tea, kui kaua ja millistel põhjustel lahus elati. Ema võiks ja peaks korteri, kus poeg isaga elas just sellelpojale jätma ja mitte torkima rohkem, sest poeg saab ju kohtus pärimise vaidlustada. Pärijaid on ju 3. Ja pärandvara väljaselgitamine ei ole ju mingi raske asi. Peale kinnisvara on ju isal ka mingeid muid asju, mis lähevad pärandvara alla. See on notari küsimus ja kõike on ju võimalik ka üles märkida. Ma ei usu, et teema algataja ei teadnud, mis vara isal on. Ta lihtsalt ei kirjutanud siia kõigest

C 27.06.2008 14:58 (16 aastat tagasi)

Ei saa otsesõnu väita, et on kolm pärijat. Kui testamendis oli isa kirjas, et jätab KOGU oma vara pojale tõru, siis on ainult üks pärija. Saage palun aru, ema ei ole siis pärija. Emale kuulub ühisvarast pool olenemata sellest kas isa on surnud või mitte. Hetkel on selline võimalus, et ema teeb tõru isa korteri kohta kinnistusregistrile avalduse ennast kaasomanikuna sisse kanda, see ei puuduta pärimist. Aga juhul kui testamendis on isa nimetanud konkreetsed asjad, mida ta ühele pojale jätab, siis ülejäänud vara mida testamendis ei ole nimetatud läheb kolme vahel jagamisele. jne jne

ja 27.06.2008 21:46 (16 aastat tagasi)

kuna abikaasa kohus olnuks oma meest põetada ja hooldada, aga seda ta ei teinud, siis võib tõru ka mingil määral rõhuda sellele, et ema ei täitnud oma kohust oma abikaasa ees ja võiks eetilistel põhjustel oma osa tõrule loovutada

m 29.06.2008 12:20 (16 aastat tagasi)

Abikaasa võtab pärimisest osa kõigis pärijate ringis. 1.Kõigepealt pärivad lapsed ja abikaasa, seega on siiski seaduse järgi 3 pärijat isa vara osas. Nüüd tuleb mängu testament ja selle järgi on tõru isa vara pärija. Ühisvara korral jääb teine nn isast ülejäänud 2.pojale ja emale.Ema ja 2.poegt õesti ei saa pärida mehe(isa) vara, kui neil pole sundosa õigust. Ja kui eetikast rääkida, siis naisel peaks olema väga piinlik üldse midagi tahta! Testamendijärgne pärija peab ütlema oma soovid ja arvamuse välja ja kui see emale ei meeldi, tuleb peale pärimist asi kohtusse anda.

C 30.06.2008 09:08 (16 aastat tagasi)

M püstitab huvitava teoreetilise küsimuse. Kas enne on seadusjärgne pärimine ja siis testamendijärgne, mis välistab seadusjärgse pärimise. Antud küsimuses oleksin siiski vastupidisel seisukohal kuna seadusjärgne pärimine tuleb kõne alla vaid juhul kui ei ole testamenti või pärimislepingut, seega kui on olemas testament, siis seadusjärgset pärimist ei toimu ja antud juhul on vaid testamendijärgne pärimine. Eelpooltoodust johtuvalt ei saa ema olla pärija kui ei ole sundosaõiguslik. Pärimisseaduse Paragrahv 10. Seadusjärgse pärimise kohaldamine (1) Päritakse seaduse järgi, kui pärandaja ei ole järele jätnud kehtivat testamenti või pärimislepingut

C 30.06.2008 09:12 (16 aastat tagasi)

Täiesti meelevaldne on M väide, et "Ühisvara korral jääb teine nn isast ülejäänud 2.pojale ja emale" Pärimise korral, pärandvaratombu väljaselgitamisel eemaldatakse ühisvarast abikaasa osa ja allesjäänud osa läheb pärimisele, ehk siis isa osa. Ema osa jääb emale kuni tema surmani.

m 30.06.2008 09:51 (16 aastat tagasi)

nõus c-ga, aga sundosa saamise õigus kehtib, kui keegi on pärandist ilma jäetud. Sundosa saamise õigsust peab saaja igal juhul tõestama

no 30.06.2008 10:12 (16 aastat tagasi)

samas saab ju ka tõru nõuda oma emalt isa hooldamise kulusid.

küsimused tõrule 30.06.2008 10:20 (16 aastat tagasi)

kas isa sissetulek. pension, toetised? võimaldas isal iseseisvalt oma eluga toime tulla või vajas isa ka selles suhtes rahalist abi (ravimid, abivahendid, asjajamine jne) kas sind oli vormistatud ka ametlikult isa hooldajaks? Kuna oled noor siis kas sa käisid koolis või loobusid nt edasiõppimisest ja läksid tööle seoses sellega et isa vajas hooldamsit ja sa ise elatamist? Kõik need asjaolud on mingil määral arvestatavad kui asi läheb kohtusse. Kui korter oli isal ja emal ostetud nende abielu ajal ja ema loetakse poole korteri omanikuks siis saad nõuda emalt ka korteri ülalpidamise kulusid tagasiulatuvalt, kui oled seal teinud remonti siis ka nee dkulud peaks maksma poole sulle ema tagasi..

C 30.06.2008 10:35 (16 aastat tagasi)

M-le Jah, nõus sundosaga on lood nii,et sundosaõiguslik isik peab olema töövõimetu, Riigikohtulahendiga on töövõimetu isik, kes ei suuda ise ennast ära majandada, ehk tööd teha (füüsiline võimetus). Aga uus pärimisseadus, mis jõustub 01.01.2009 on (sundosa)täiesti eraldi teema

t6ru 30.07.2008 13:20 (16 aastat tagasi)

Vastused: isa oli töövõimetus pensionär,raske puudega(vasak pool oli halvatud),sissetulekux oli ainult pension. mina loobusin võimalusest edasi õppima minna,kuna vastasel juhul olex isa üxi jäänud,aga ta vajas kõrvalist abi(söögi tegemine,koristamine riiete pesemine jne....)ravimid suutis ta osta oma raha eest,veidi jäi ka üle,aga ka minu palk oli kasutuses,muidu polex ta välja vedanud. tahtsin end ka isa hooldajax vormistada,hakkasin asju ajama,kuid isa suri,pärast surma sain jaatava vastuse et saaxin isa hooldajax,lasin selle tühistada,kuna polnud enam kedagi keda hooldada!

t6ru 30.07.2008 13:29 (16 aastat tagasi)

nüüd käis ka ema notari juures ära ja teatas,et ta poole korteri omanik.ja et kui ma tahan edasi isa korteris elada maxan talle pool korterit kinni või....???(sellele järgnesid erinevad variandid,ähvardused)ning teatas selgelt,et minul pole tema ostetud korterile mingit õigust,sest ta ostis selle pangalaenuga ja elas isast eraldi juba...ja et tal on seda lihtne tõestada(mingi vallast võetud dokumendiga)kui ütlesin talle,et mul õigus nõuda ta käest ka isa korteri ülalpidamis raha tagant järgi,kuna ta ära läx ja mina maxin maxud,teatati,et hoopis tal õigus nõuda minult midagi,sest meie elasime tema korteri pinna peal(nn renti)siis.ja need maxud mida ma maxin olid kommunaalmaxud ja tema ei pea neid tagasi mulle maxma kuna meie isaga siin elasime ja seega kasutasime vett ja elektrit!...mul igatahes jooxeb juhe vist varsti kokku...ei tea kas siis maxta talle pool kinni(ühesõnaga võtta siis pangalaen,kuna sain alles 21 ja pole kuskilt sellist summat võtta) ja saavutaxin rahu või võtta advokaat ja ajada asi nugade peale.???