testamendid

looda edasi 6.07.2008 20:22 (16 aastat tagasi)

Kui abielu tunnistatakse kehtetuks või lahutatakse, muutub abikaasade vastastikune testament tühiseks, nii, et esimene naine ei saa midagi. Riigile ei jää ka midagi, seaduse järgi toimub pärimine.

aaa 6.07.2008 20:31 (16 aastat tagasi)

seadusejärgseid pärijaid pole.. ja see esimene naine, tegelikult nad polnud abielus vaid elasid vabalt koos siiski...

looda edasi 6.07.2008 20:59 (16 aastat tagasi)

Kui polnud abielus siis ei saanud olla ka abikaasade vastastikust testamenti. Teise või kolmanda järjekorra pärijad on ikka olemas aga endine elukaaslane nende hulka ikkagi ei kuulu.

. 6.07.2008 21:28 (16 aastat tagasi)

Sinu jutt on segane - kui mees ei olnud teise naisega abielus, vaid elas niisama koos, ei saanud nad ka kuidagi vastasikust testamenti teha, see võimalus kuulub vaid abikaasadele. Kõigepealt tuleks seega välja selgitada, mis testamendiga oli õigupoolest tegemist, kes keda pärijaks nimetas ning kas testament on ikka kehtiv (vastab seaduse nõuetele). Kui mingil põhjusel kehtivat testamenti ei ole, toimub pärimine seaduse järgi. Seda, et pärandajast jäänud pärijaks on riik, juhtub väga harva, kuna seadusjärgsete pärijate ring on väga lai. I jrk pärivad pärandaja alanejad sugulased (lapsed, lapselapsed), kui neid ei ole, siis II jrk pärijad (pärandaja vanemad ning nende alanejad sugulased ehk pärandaja õed-vennad ning nende alanejad sugulased), kui ka ühtegi II jrk pärijat ei ole, pärivad III jrk pärijad ehk pärandaja vanavanemad ning nende alanejad sugulased (pärandaja onud-tädid ning nende alanejad sugulased). Alles siis, kui ei ole ühtegi I, II ega III jrk pärijat, pärib pärandaja vara tema elukohajärgne kohalik omavalitsus (lind või vald). Seda, kes on pärandaja pärijad ning mis õiguspoolest kuulub pärandvara hulka (kas too mees jagas pärast abikaasast lahutamist üldse ühisvara ära, võimalik et ka sellega tuleb pärimisasja lahendamisel arvestada) selgitab välja pärimisasja lahendav notar, seega pöördu notari poole.

aaa 6.07.2008 21:50 (16 aastat tagasi)

mees ja naine A elasid koos, ühiseid lapsi polnud. Mees tegi testamendi,et tema vara pärib naine A. siis läksid mehe ja naise A teed lahku ja mees leidis naise C. mees abiellus naise C-ga ja tegid selle vastastikuse testamendi. Nüüd sai surma naine C ja järgmisel päeval suri mees. Neil polnud õdesid, vendi, lapsi ja vanemad surnud, vanemate õed vennad ka surnud ja nende lastest ja lastelastest ei tea keegi mitte midgai. Antud juhul, kas esimene testament, mis tehtud naise A kasuks nüüd kehtib või mitte?

. 6.07.2008 21:56 (16 aastat tagasi)

Kehtib alati viimane testament, seega kehtib abikaasade vastastikune testament. Kui abikaasadest elas mees kauem, siis tema on ka oma naisest C-st jäänud vara pärija. Kui mehel ei ole tõepoolest ühtegi I, II ega III jrk pärijat pärib tema vara (sh selle vara, mille mees päris päev varem surnud abikaasa järelt) tema elukohajärgne omavalitsus. Kui pärandvara asub välisriigis, siis pärib vara riik.

aaa 6.07.2008 22:00 (16 aastat tagasi)

samas on see mees igakuiselt toetanud kindla summaga naise A eelmisest abielust sündinud last ja lubanud sed ateha lapse õpingute lõpuni, selle kohta on ka eraldi notariaalne paber olemas

. 6.07.2008 22:08 (16 aastat tagasi)

See, et keegi oma eluajal kedagi toetas, ei oma tähtsust. Sinu jutt on taas kord väga segane - mis notariaalse paberiga ta küll kohustus toetama mingit kolmandat isikut? Tunnen notareid ning nende tööd piisvalt hästi, et teada, et notarid mingeid suvalisi pabereid ei koosta ega ka tõesta. Ainsaks notariaalseks paberiks oleks mõeldav kokkulepe lapsele elatise maksmise kohta - kuid seda vaid oma lapse (mitte mingi suvalisele lapsele) - sellise lepingu aluseks on muuhulgas sünnitunnistus. Ning ka sellisest lepingust võetud kohustus on lahutamatult seotud pärandaja isiku - kui pärandaja sureb, siis lõppeb ka tema kohustus oma lapsele elatist maksta. Kui peaks olema tekkinud eelnevalt elatise maksmise võlg, siis see võlg kuuluks pärandvara hulka ning pärija peaks selle pärandvara arvel täitma. Kuid veelkord - kui pärandaja toetas lihtsalt oma esimese naise last - tegi pärandaja seda lihtsalt oma heast tahtest - kui pärandaja sureb, siis järelikult ta surnuna enam seda teha ei saa. Ning kui ta ka testamendis ei jätnud korraldust et nt kuni isik B õpingute lõpetamiseni peab pärija maksma talle pärandvara arvelt igakusielt toetust x summa, pole tollel isikul B midagi tahta. Kui pärandajal ja tema esimesel naisel A oleks olnud ühine laps B ning too laps oleks pärandaja surma ajal olnud alaealine, oleks tollel lapsel olnud õigus nõuda sundosa, kuivõrd ta on töövõimetu ning pärandaja jättis ta oma testamendiga pärandist ilma.

. 6.07.2008 22:11 (16 aastat tagasi)

Vabandust, ajan nüüd juba ise segast. Ignoreeriga palun eelmise postituse viimast lõiku - kui pärandajal oleks olnud laps B, siis oleks ju ka tema kogu pärandajast jäänud vara pärijaks (mingit testamenti ju ei olnud).

aaa 7.07.2008 06:29 (16 aastat tagasi)

Tähendab. see paber sai nüüd taas üle loetud, selles seisab, et mees toetab igakuuliselt naise A last kuni tema õpingute lõpetamiseni kõrgkoolis. (Laps ei ole mehe oma ja lapse tegelik isa lapsele elatist kunagi ei olnud maksnud sest on jota aga lapsendamisega nõus polnud.) Selle kokkuleppe kohaselt on mees keda nüüd enam pole kohustunud maksmaja ka maksnud lapsele toetust kuni kõrgkooli lõpetamisen. Niinimetatud laps lõpetab järgmisel aastal. Samas on kirjas ka selline asi, vajadusel laps kohustatud hooldama seda meestet ja matna, kandma matusekulud, mehe surma korral. Peale mehe ja peale oma ema A surma jääb kogu mehe vara sellele lapsele... Nüüd seis selline, kuan mees täitis oma lubadust mis kirjas siis nüüd kas seepaber kehtib või mitte, st mees onvaa maha matta, kas sedapeab tegema omavalitsus või see laps.. See paber on kodus käsitsi kirjutatud ja notariaalselt kinnitatud.

C 7.07.2008 12:16 (16 aastat tagasi)

to aaa, jääb mulje, et uusi faktilisi asjaolusid tuleb nagu varrukast. vaatamata sellele on ka see (tõenäoliselt)konstrueeritud kaasus omanäoline. Viimane asjaolu, millele aaa viitab näitaks nagu oleks mees teinud veel koduse (omakäelise)testamendi, mille notar on kinnitanud. Õpingute maksmist võib teatud asjaolude juures pidada võlaõiguslikuks nõudeks, mida saaks võibolla pöörata ka pärandvarale. Matmiskulud tehakse alati pärandvara arvelt, st kui pärija ise ei mata, saab see, kes isiku matmiskulud kandis, pärijalt (KOV või riigilt)need kulud pärandvara arvelt välja nõuda. Tavaliselt ikka matab pärija, aga mõnikord (kui tehtud x testament, mida keegi ei tea) võib juhtuda, et matja ei ole pärija.

q 7.07.2008 12:38 (16 aastat tagasi)

Jah, aga kumb on siis nüüd ikkagi hilisema kuupäevaga? Hilisem testament ju peaks eelmised ikkagi tühistama, sõltumata sellest, kas need on koostatud kodus või notari juures.

aaa 7.07.2008 13:06 (16 aastat tagasi)

dokumendid olid tehtud järgmislet: 1999 aastal testament mehelt elukaaslase A 2002 "dokument" lapse, kes sel aal 18aastane, koolituskulude katteks 8 mida mees ka oma surma päevani täitis) 2002a samast kuupäevast ka testament abikaasade vahel (naine B) kusjuures selle nn lapse kohta on seal ka viide,e t abikaasade, st. mehe ja naise B surma järgselt pärib kogu vara see laps..

. 7.07.2008 13:10 (16 aastat tagasi)

aaa väidab, et tegemist oli abikaasade vastastikust testamenti ning seda ei saa tühistada lihtsalt uue ühepoolse testamendi tegemisega (olgu ta tehes mistahes viisil). Ühepoolselt saab üks abikaasa tühistada abikaasade vastastikuse testamenti saates oma abikaasale notariaalses korras edastatud teate testamendi tühistamise kohta. Vastastikune testament muutub ka tühiseks kui abielu tunnistatakse kehtetuks või lahutatakse.

. 7.07.2008 13:14 (16 aastat tagasi)

no lõpuks siis saan ka aru, milles asi - kodanik aaa lihtsalt tahab kuulda ühte kindlat vastust ning nüüd muudab oma jutus faktilisi asjaolusid, et lõpuks soovitud vastust kuulda. Kuule aaa, sul oleks lihtsam osta endale papagoi ning treenida teda ütlema, mida kuulda tahad.

aaa 7.07.2008 14:38 (16 aastat tagasi)

testamnetidega aga lugu selline, et see lapse kasuks tehtud testament on tehtud varasemal ajal kui abikaasade vastastikune testament... kas kellaaeg on ka oluline? mulle lihtsalt öeldi et kõikkulud peab katma see laps nüüd ja pärija ta ei ole, kuan teine testament on tehtud hilisemal kellaajal...

w 7.07.2008 15:37 (16 aastat tagasi)

kas kõik testamendid on notariaalsed? kui naisele c testament pole notariaalne, siis pärib see laps, kellele maksis , kõik vara.

lugeja 7.07.2008 15:42 (16 aastat tagasi)

Mine oma paberitega notari juurde ja küll siis selgus tuleb

w 7.07.2008 15:44 (16 aastat tagasi)

mis kuludest jutt? kui see laps ei taha pärandust vastuvõtta, siis ta keeldub ja seega ei maksa ka surnu võlgu. nii lihtne ongi.

m 8.07.2008 12:32 (16 aastat tagasi)

kui abikaasad tegid vastastikuse testamendi ja määrasid selle lapse pärijaks, siis ei ole ju mingit vaidlust, kes vara pärib!

eelmisele 8.07.2008 14:48 (16 aastat tagasi)

loe veelkord tähelepanelikult "aaa , 07.07.2008 14:38" kirjutist. Aga tundub jah, et õigus on". , 07.07.2008 13:14". Teemaalgataja muudab fakte igas oma järgmises postituses.

m 8.07.2008 17:47 (16 aastat tagasi)

lugedes 13.06 saadetud postitust loen, et peale abikaasade surma pärib kogu vara B, see laps järelikult. Tuleks tõesti notari juurde minna, siis saab selgeks.