erastamata maa erastamisest

@ 7.07.2008 02:11 (16 aastat tagasi)

Kui vallale kuuluval erastamata maal asuva laguneva maja,kus sees ei elata (vallasvara), omanik pole maa erastamisõigust kasutanud ega kinnistut moodustada lasknud- siis millised õigused ja võimalused on kellelgi teisel selle potensiaalse kinnistu omandamisest huvitatul seda maad vallalt osta/erastada,hoonestusõiguse seadmise ja kinnistu moodustamise taotlust esitada?

m 7.07.2008 07:21 (16 aastat tagasi)

Võta konkreetse vallaga ühendust ja küsi järgi. Terve mõistus ja seaduse eesmärkide kohaselt keegi teine siiski seda maad omandada ei saa, kuivõrd sellel asuv ehitis kuulub kellelegi teisele (see, kas see keegi teine selles ehitises elab või mitte ei oma tähtsust). Kuivõrd ehitise omanik lasi sinu jutu kohaselt mööda erastamise tähtajad saab ta nüüd teha vallale ettepaneku ehitisealune maa temale müüa (tavaline tehing, ei mingeid soodushindasid, vallal ei ole ka kohustust maad müüa), või nõuda hoonestusõiguse seadmist. Võõrad isikud saavad maale nn käpa peale panna vaid siis, kui vald viib kõigepealt läbi ehitise sundvõõrandamise (esmalt peab vald tegema ehitise omanikule terve rea ettekirjutisi ehitise korda tegemiseks, andma selleks tähtaegu, määrama ettekirjutise rikkumise eest trahve, lisaks peab see ehitis asuma sellises kohas, et riivab üldist esteetilist vaatepilti või ohustab teiste isikute vara - kui lagunev maja asub kusagil kõrvalises kohas ei saa ka vallal olla mingit huvi selle sundvõõrandamiseks).

@ 7.07.2008 11:34 (16 aastat tagasi)

Omanik (pensionär)maa ostust ega muust asjaajamisest huvitatud pole.Sundvõõrandamine pole ka lahendus,sest olukord pole konfliktne.Kuidas sel juhul omanikuga koostööd teha,et kannatajaid poleks.

. 7.07.2008 12:14 (16 aastat tagasi)

Sinu jutu järgi polegi ju antud juhul kannatajaid. Ainsaks kannatajaks võib lugeda valda, kes ei saa maaga midagi otstarbekat peale hakata. Kui see maa ei asu just valla keskuses või nt Viimsi vallas, kus iga ruutmeeter nn kullahinnaga, siis vavalt et see vallalegi eriti korda läheb. Kui omanik keeldub kategooriliselt toiminguid tegemast tuleb järelikult ära oodata tema surm, pärast mida saavad pärijad asja ajama hakata.

@ 7.07.2008 13:04 (16 aastat tagasi)

Omanik on täies elujõus ja jõudu talle edaspidiseks,aga seadusjärgseid pärijaid tal pole ja tema surma äraootamine pole viisakas lahendus

. 7.07.2008 13:18 (16 aastat tagasi)

No räägime siis asjast - mis isiklik huvi sul siis on? Mida sina sellest loost soovid? Kui tahad oma probleemile vastust, siis julge ka öelda, mis sind huvitab.

@ 7.07.2008 13:39 (16 aastat tagasi)

Huvitab maatüki endale saamine(ost,erastamine vms.)ja selle hoonestamine seaduslike ja eetiliste vahenditega,omanikuga konflikti tekitamata

. 7.07.2008 14:06 (16 aastat tagasi)

Siis võta tolle omanikuga ühendust - ütle, et sind huvitab kõnesalune vara - too lagunev ehitis, kus too omanik ise seeski ei ela. Tee talle nt ettepanek, see ehitis sulle müüa. Kuivõrd ehitis kui vallasasi ei ole tsiviilkäibes, saaksite te esialgu sõlmida notaris kinnistu müügi eellepingu, milles lepite kokku, et juhul kui ehitisealune maa saab kantud kinnistusraamatusse (või selle kohta seatakse hoonestusõigus), ostad sina selle kinnistu/hoonestusõiguse x krooni eest. Samas saab too pensionär sind volitada enda eest ajama vallas kõigis kinnistamist puudutavates küsimustes. Kui omanik sinu ettepanekuga nõus ei ole, pead sellega lihtsalt leppima.

@ 7.07.2008 14:24 (16 aastat tagasi)

OK!,paluks veel mõne näpunäite hoonestusõiguse seadmise asjaajamise kohta

. 7.07.2008 14:34 (16 aastat tagasi)

Nii kinnistu müügileping kui hoonestusõiguse leping peab olema notariaalselt tõestatud. Tehingu tegemise käigus selgitab notar esmalt välja lepingupoolte tahte (milles nad kokku leppisid), koostab selle kohase lepingu, loeb selle pooltele ette ning selgitab selle tagajärgi ning kui pooled on lepinguga nõus, tõestab selle. Seega on notar või tema büroos töötav jurist/konsultaant/nõunik (kuidas iganes notar oma töötajat nimetab) kõige päedevam isik sulle selgitama hoonestusõiguse tähendust. Hoonestusõigust reguleerib asjaõigusseadus (seaduse leiad www.riigiteataja.ee) § 241-255 primm. Esmalt soovitan sul aga välja selgitada, kas too pensionär üldse soovib oma varast loobuda. Kui temalt on põhimõtteline nõusolek olemas, võta ühendust vallaga ning uuri, mis tingimustel nad üldse lubavad maaasju korraldada - kas nad on nõus ehitisealuse maa ehitise omanikule müüma, või on nad nõus vaid hoonestusõiguse seadmisega. Mis hinnaga nad nõus oleksid, mida peaks ehitise omanik (või siis sina tema esindajana) edasiseks asjaajamiseks tegema (kas tuleb näiteks maa mõõtmine esmalt korraldada) jne jne.

@ 7.07.2008 14:41 (16 aastat tagasi)

Omaniku põhimõtteline nõusolek asjaajamiseks on olemas,vald soovitas hoonestusõiguse saaamise taotluse esitada.Küsimus on veel selles kuidas saaks kasutada minu erastamiseeliseid(esmakordne erastamine ja 2 last (3 ja 6a)juhul kui muu protsess on käivitunud

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.