maja pärandamine kaheks mõtteliseks osaks

aga 19.07.2008 15:29 (16 aastat tagasi)

aeg oleks jagada need mõttelised osad reaalosadeks.. sest kusagil ei ole ju määratud seda mõttelist osa kindlalt ja mõtteline osa võib tõepoolest olla üks pisike pugerik 3x3 meetrit ja teisel pool siis kuuest toast koosnev osa.. kui oleks olnud tehtud testament et pooleks, võrdseteks osadeks, siis jh oleks olnud õigus nõuda võrdseid osasid, antud juhulkõik õigesti ju!

w 19.07.2008 16:16 (16 aastat tagasi)

kuidas sai 1 laps müüa ilma kaasomanike nõusolekuta/eelisostuõiguseta? mis jutt see on?

Ella Marie 19.07.2008 17:03 (16 aastat tagasi)

Mõtteliseks sai formuleeritud pärimine sellepärast, et tubasid poolitama keegi ei hakkaks. Sel ajal oligi kõik korras. Aeg on edasi ja teised inimesed omanikud. Kes ja kuna määrab ning millise dokumendiga mõttelised osad reaalosadeks? Sest 2006 müüs 1 laps (täiskasvanu)1/6 mõttelist osa ära. Järelikult siiani pole keegi reaalosadeks midagi jaotanud? probleemiks on see, et see käis salaja oma ema ja õe eest, ostjaks teine majapool. Kas eelisostuõigusest peab teada andma kõigile kaasomanikele, kui 1 neist tahab osta? Antud juhul peteti väikse summa eest 1/6 välja, teades et teised kaasomanikud on selle vastu.

vat-vat! 19.07.2008 20:15 (16 aastat tagasi)

Miks pidanuks täiskasvanud inimene oma emale ja õele aru andma oma plaanidest ja müüa võis ta siiski kellele tahtis. Kui ei meeldi siis eks andke kohtusse, et soovite ise osta sama raha eest, aga vaevalt et kohus seda muudab. Kõik ju seaduslik ja öige!

2 19.07.2008 20:23 (16 aastat tagasi)

nõudke kohtukorras jagamist reaalosadeks ja sundmüüki.

? 19.07.2008 20:55 (16 aastat tagasi)

eelmisest ei saa mitte aru? sundmüüki nõuda? aga vb see üks osapool, kellel on suurem osa, ostab selle sundmüügi käigus ise kõik endale? samas kui see laps, kes oma osa müüs viimaks ise seal ei elanudki siis sai ta antud juhuk ju müügist kasu ka

. 19.07.2008 21:18 (16 aastat tagasi)

Kui vara pärivad rohkem kui üks inimene, siis on kaasomandi tekkimine vältimatu. Kaasomandi mõtte ongi selles, et kaasomanikule kuulub mõtteline osa tervikust (antud juhul hoonestatud kinnistust). Teisiti ei saaksi pärida. Kaasomanikud valdavad ja kasutavad kaasomandit vastavalt nendevahelisele kokkuleppele - st lepitakse kokku, kas kogu vara (kõik majas asuvad toad) on kaasomanike ühiskasutuses või on mingi osa varast (mingi tuba) ühe või teise kaasomaniku ainukasutuses. Selline kokkulepe võib olla nn kirjapanemata kokkuleppe - suuline või lihtsalt aja jooksul välja kujunenud tava. Kõige korrektsem on aga sellisel juhul sõlmida kasutuskorra kokkulepe (leping, kus täpselt kõik kokkulepped kirjas). Selline leping sõlmitakse notariaalses vormis ning sellise kokkuleppe olemasolu kohta tehakse ka märge kinnstusraamatusse. Kaasomanik võib temale kuuluvat kaasomandi osa vabalt käsutada - nt koormata hüpoteegiga, müüa või kinkida. Ta ei pea selleks teiselt kaasomanikult nõusolekut küsima (nagu kodanik w ekslikult arvab). See on tema vara ja ta ise teab, mida sellega teeb. Kui kaasomanik müüb oma osa, on teisel kaasomanikul ostueesõigus. See tähendab, et müügilepingu sõlmimise järel on müüjal kohustus teist kaasomaniku informeerida tehingu toimumisest ning selle olulistest tingimustest (tavaliselt antakse üle lepingu koopia). Teisel kaasomanikul on sellise info saamisest 2 kuu jooksul õigus kasutada ostueesõigust - osta kaasomandi osa samadel tingimustel, millega see müüdi ehk astuda piltlikult öeldes ise lepingus ostja asemele. Ostueesõigust ei ole teisel kaasomanikul kui asi võõrandati müüja alanejatele või ülenejatele sugulastele, müüja abikaasale või mõnele teisele kaasomanikule. Kahjuks ei saa ma ilmselt aru, milles on täpselt teemaalgataja probleem? Paistab, et teda vaevab see, et asi on kaasomandis ning üks kaasomanik julges oma osa võõrandada? Nagu juba eelpool ütlesin, kui pärandvarale oli rohkem kui üks pärija, on kaasomandi tekkimine paratamatu. Kaasomandit saavad pärijad lõpetada mitmeti - nad jagavad pärandvara selliselt, et kõnesaluse kinnistu omanikuks jääb vaid üks pärija. Nad võivad oma osasid müüa või kinkida selliselt, et kinnistule jääb vaid üks omanik. Nad võivad ka kinnistu jagada mitmeks eraldiseisvaks kinnistuks. Kui aga kinnistul asub elumaja, on seda ilmselt võimatu teha. Esiteks peab igal kinnistul olema minimaalne suurus, juurdepääsutee avalikule teele - elamukrunt ilmselt lihtsalt ei ole nii suur. Lisaks, kes siis peaks loobuma kinnistu väärtuslikumast osast majast? Mõldav oleks jagamine ilmselt vaid siis, kui tegemist oleks nn paarismajaga. Ja nagu ka ütlesin, iga omanik, ka kaasomanik, võib oma vara vabalt võõrandada. Antud juhul (tegemist tavalise elumajaga, mis pärimise tulemusena jaguneb sugulaste vahel) ilmselt ei olegi nii lolli nn tavaostjat, kes sellist vara osta tahab. Tõenäoliselt müüs too sugulane oma osa kas oma pereliikmele või mõnele teisele kaasomanikule. Sellisel juhul ei teki teistel kaasomanikel ka ostueesõigust mitte. Kui teemaalgataja ei ole enam nõus kaasomanik olema, peab ta lihtsalt teiste kaasomanikega ühendust võtma ning tegema neil ettepaneku kaasomand lõpetada - kas teised ostavad tema osa välja, või ostab tema kõikide teiste osad endale. Kui kaasomanikud omavahel kokkuleppele ei jõua, on asjast huvitatud kaasomanikul õigus pöörduda kohtusse ning nõuda kaasomandi lõpetamist. Nagu eelpool juba selgitasin on antud juhul ilmselt võimatu kaasomandit lõpetada kinnistu jagamisega mitmeks eraldi kinnistuks, vaid ilmselt tulebki asi müüa.

2 19.07.2008 21:30 (16 aastat tagasi)

, 19.07.2008 21:18-------- mina rääkisin ju sama, ainult hulga lühemalt.

? 19.07.2008 22:21 (16 aastat tagasi)

to 2 mis mõtet on neil kahel,kelle valduses on kummalgi 1/6, kokku siis kahe peale 1/3 seda sundmüüki nõuda? kaasomanik,kellel oli ja onkanüüd suurem osa ostask ju siis nede 1/3-ndiku ka ära

2 20.07.2008 10:26 (16 aastat tagasi)

kuskil pole väidetud et kõik elvad seal majas koos.

Ella Marie 20.07.2008 15:20 (16 aastat tagasi)

Tänan .,-i väga põhjaliku vastuse eest. Kaasomanikud pole kunagi kasutuskorra kokkulepet sõlminud, ka suuliselt mitte. Sel maamajal on 2 poolt, eraldi uksed koridorist, mõlemas pooles köök...Elu eraldi. Need kolm 1/6-kku on olnud üks pere ja nende ema elab seal pidevalt sees. (teine pool elab ka pidevalt.)See laps kes müüs ei ela seal ja temale tehti 1/6 osa sellepärast, et kui kunagi tuleb ema vara pärida, siis on protseduur kergem. Keegi pole mõelnudki, et seal on killustatud osad elamiseks, ainult juriidiliselt. Mina kui teise 1/6 omanik, kes on seal elanud, aastaid aidanud ema majapoolt üleval pidada ja korrastada jne. ning ema saime hiljuti teada,et meie pere poolest majast on vend müünud kellegile teadmata oma osa teisele majapoolele, juba kaks aastat tagasi !!! Probleem kerkis üles, kui minul paluti kolida oma asjad ühest toast välja. Siit tuligi algküsimus: Kus see mõtteline 1/6 asub, mille vend ära müüs? (Venda see ei huvita, tema ainult müüs.) Seda lapsepõlve kohta maha müüa mul plaanis pole, pigem on edaspidised plaanid.(Oleksin ise venna osa ostud, kui oleksin teadnud. Sellest ka ebameeldiv üllatus.) Oh nüüd saan alles esitada põhiküsimused teadjatele: sellises olukorras nagu eelpool kirjeldatud, tahab ostja saada 1/6 ostetud majaosa, küsides teise pere käest (nb!mitte kolme 1/6 kaasomaniku käest) tuba, mis on 9 m2 . Mind vaevab see, et tehes arvutusi majaplaani abil ilmneb, et teisele osapoolele on pärast 1982 aasta pärimist sattunud maja poolitamise käigus kaheks mõtteliseks osaks 30 m2 rohkem. Kasutuskokkuleppeid pole sõlmitud. Lihtsalt jäi kasutusse. Teadsime seda aga sugulaste käest üüri nõuda oleks olnud nõme. Seega sugulaste vaheline värk, heatahte märk. Nüüd tahab see pool, kes niikuinii on omanud poolitamisel rohkem ostetud 20 m2-t. Minu loogika ütleb, et nüüd ostsid sa tagasi oma osa, mida mõttelisuse sõna juures oli õnne aastaid tarvitada ja lisaks peaksid saama 4.92 m2. Kuna 15 m2 saadi juriidiliselt endale ja kuna ülejäänud 4,92 m2-list tuba ei ole, siis see 4,92 m2 jääb mõttelise osa ostu korral väikseks boonuseks seekord meie poolele? Oleks ju loogiline igati. Kui reaalosasid pole keegi vahepeal paika pannud, siis müüme mõttelisi osasid, mille piirid on seinaga piiratud üksus - tuba.( Selge see, et alkolholi ja hullumaja küüsis olev vend keeras oma perele ....kokku aga midagi peaks ju veel saama teha, selleks siin küsingi. Pealegi ostja on ülbe ja eesmärgiks juba aastaid saada jõu ja hirmu poliitikaga maja ainuomanikuks.). Kas viitsib veel keegi seda pikka kirja lugeda ja vastata?

oo õelust ja kadedust 20.07.2008 18:17 (16 aastat tagasi)

sa ikka aru ei saa! kui reaalosadeks jagamist ei olnud toimunud siis nii nagukasutati ni ka olid mõttelised osad! ja kui vennal oli seal ! 1/6- sis pidi tal ju kusagil ka see ruum olema kus tema 1/6 asus eks andke siis selle ostjale see tema osa kätte! vend oli täisealine ja ise otsustas oam asju - sai nii vähemalt rahanatukesegi, muidu niisama teie kasutasite tema osa ja talpld sest miskit kasu! ja tuevikus pärimisest siis niipalju, et ema surma korral pärib vend sellest ema 1/6-ndikust poole ja sina õelusekott saad poole

õelus ise 21.07.2008 01:00 (16 aastat tagasi)

oo õelusele. Õelusega pole siin pistmist midagi vaid pigem pidavalt nn. naha üle kõrvade tõmbamisega. Eelkõige püüan kaitsta ema, kes tahab selgust saada oma õigustes.Selgituseks, et mina ei ela seal ja vend ka mitte.Käime seal emal külas.Vend pole millestki ilma jäänud vaid vastupidi, harjunud kõike ilma saama või siga selleks keerama. (Isa pärandusest ostis ema venna nõudmisel talle Tartusse korteri, sest kui töökohta ei pea...siis ema ikka aitab... Sellest pole kellegil kahju olnud, kui luuserile oma kodukoht tekitati, pere värk ikkagi. Mul oli ka hea meel, et mees sai paika,ei tulnud selle pealegi, et järgmisel hetkel kui ülikool läbi, pean ka mina kuskil elama ja et ta tulvikus tuleb lisa tahtma.Tagant järele mõeldes oleks õelus pidanud ka endale korterit nõutama!!) Vend maamajas ei elanud,käis ainult raha küsimas... Ja tema mõte müümiseks oligi olnud, et nüüd käin edasi emal külas nagu midagi poleks muutunud, papp taskus, olen tark, et teistele ära tegin (sest nad ei suuda mulle piisavalt palju raha võlgade katteks anda) ja "kui mutt ära sureb, siis saan veel sellest ka oma osa." Sellised lurjused võivad teha heausksete omade seas oimissuguse laastamistöö ära! Harilikult nad ema vanaduses enda juurde ei võta ja hooldekodu eest ei maksa. nii et kallis õeluse pitserdaja, said valesti antud juhul aru (paljud asjad ka lahti seletamata)või olen ma liiga sinisilmne ja mittejuriidiline persoon. Aga aitäh sullegi, tean nüüd kuidas asjad paistavad. NB! nüüd vastad sa, et kui emale meeldib üks laps rohkem, siis võib ta kõik temale osta ja pärandada. loomulikult. Vastan juba ette, et meeldimiseks ei saa nimetada ähvardamisi ja kallale minekuid. see meeldimine on olnud rohkem hirm, et lõpuks lööbki maha, kui ei saa mida tahab. Ok. see pole delfi jututuba. Tänud kõigile. Sain erinevaid vaatenurki ja järgmisena käin ära kuskil õigusbüroos.

selge! 21.07.2008 08:08 (16 aastat tagasi)

Alates sellest hetkest, kui ema oma osa kolmeks jagas ja kaks osa sellest laste nimele kirjutas ei olnud tal enam nendele osadele mingit õigust. Igaüks võis oma osaga teha mis tahtis. Vend tahtis müüa ja tegi seda, sina ei tahtnud ja ei teinud... eesostu õigus oli teiselosapoolel olemas ja ta kasutas seda. Sulle on vastanud väga põhjaliklut ja kompetentselt postitajakes kirjutas: 19.07.2008 21:18 Kui tegemist vägivaldse inimesega, kes kasutab füüsilist vägivalda siis slle vastu aitab politsei ja arstilt tõend vigastuste kohta. likooliharidusega inimene võik siiski nii palju taibukam olla, et ei hakkka kolmanda, asjasse puutumatu isikuna teiste isikute vahelisi tehinguid torkima... Emal ei ole midagi teha, andis osa majast pojale ja poeg seda ei vajanud, müüs maha - se eoli poja kui omaniku õigus. KUID kui tegemist kinkelepinguga siiis loe se ekorralikult läbi, kas seal on olemas mingi klausel kingi tagasivõtmise kohta! Ehk saad seda kasutada! JA edaspidi, las ema teeb testamendi, pärandab kogu vara sulle, jättes venna eetilistel põhjustel ilma - sellisel juhul ei kõiguta ega vaidlusta seda mitte miski...

oo õelust ja kadedust 21.07.2008 08:55 (16 aastat tagasi)

Esiteks: tuleb vaadata Võlaõigusseadust § 267. Kinkelepingust taganemine enne selle täitmist Kinkija võib enne kingitud eseme kingisaajale üleandmist lepingu täitmisest keelduda ja lepingust taganeda, kui: 1) kingisaaja on oma käitumisega näidanud kinkija või tema lähedase inimese vastu üles jämedat tänamatust; 2) kinkija ei ole lepingu täitmise puhul võimeline täitma seadusest tulenevat ülalpidamiskohustust või ennast mõistlikult ülal pidama, välja arvatud juhul, kui kinkija on ennast sellesse olukorda asetanud tahtlikult või raske hooletuse tõttu või kui kingisaaja maksab ülalpidamiseks vajaliku raha; 3) kingisaaja jätab õigustamatult täitmata kinkega seotud koormise või tingimuse; 4) kinkijale on pärast lepingu sõlmimist tekkinud uusi või oluliselt suuremaid ülalpidamiskohustusi; 5) kingisaaja sureb. § 268. Kinkelepingust taganemine pärast täitmist (1) Kui kinkeleping on täidetud, võib kinkija lepingust taganeda ja kingitud eseme alusetu rikastumise sätete järgi kingisaajalt välja nõuda käesoleva seaduse § 267 punktides 1-3 ettenähtud juhtudel. (2) Kui kinkija taganeb kinkelepingust käesoleva seaduse § 267 punktis 2 sätestatud alusel, ei loeta lepingut lõppenuks, kui kingisaaja tasub ülalpeetava ülalpidamiseks vajaliku summa alates kingitud eseme üleandmisest kuni kinkija surmani käesoleva seaduse §-s 571 sätestatud korras. § 269. Kahju hüvitamise piirang Käesoleva seaduse §-des 267 ja 268 nimetatud juhtudel ei ole kingisaajal õigust nõuda talle lepingust taganemisega tekitatud kahju hüvitamist. § 270. Taganemise piirangud (1) Kinkija võib kinkelepingust taganeda ühe aasta jooksul alates ajast, mil ta sai teada või pidi teada saama oma taganemise õiguse tekkimisest. Kui kinkeleping on täidetud, ei või kinkija lepingust taganeda pärast kingisaaja surma. (2) Kui kinkija sureb enne käesoleva paragrahvi lõikes 1 sätestatud tähtaja möödumist, lähevad lõikes 1 nimetatud õigused tähtaja ülejäänud ulatuses üle tema pärijatele. Pärijad võivad kinkelepingust taganeda käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja jooksul üksnes juhul, kui kingisaaja põhjustas kinkija surma tahtlikult ja õigusvastaselt või takistas teda lepingust taganemast. (3) Kinkija ei või taganeda kõlbelise kohustuse täitmiseks sõlmitud kinkelepingust. - kui on alust kinkelepingu tühistamisele siis seda kohtu kaudu taotleda, KUNa aga kingitud objekt müüdud siis taotleda tehingu tühistamist. Mine tõepoolest ja pane advokaadibüroos aeg kinni räägi kogu lugu ära ja rühu just sellele, et vend on olnud täbnamatu ja ülekohtune kinkija suhtes, kui on füüsilist vägivalda olnud siis hea kui olemas arstitõend, aga eks jurist räägib sulle ise mida ja kuidas. Skeem oleks järgmine: kingi tagasi võtmine ja toimunud müügitehingu tühistamine... ja kui te sellele vennale vastu ei hakkka siis ta jääbki terroriseerima. EDu!

veel 21.07.2008 08:58 (16 aastat tagasi)

ja rõhk aseta just kingi tagasivõtmisele, sest kui kink on tagasi siis poleks ka midagi enam müüa olnud! ja teinekord kirjuta oma probleemkohe kenasti kirja, mitte ära aja järjejuttu...