pärandi vastuvõtmine

raimond 21.07.2008 19:50 (17 aastat tagasi)

KÜ probleem. majas elanik surnud, poeg elab praegu sees ja tekitab arveid. pärandajal tehtud testament, kuid kellele ei tea ja poeg ka ei esita avaldust pärandi vastvõtmiseks, kuidas edasi käituda ja mille alusel.

aaa 21.07.2008 20:06 (17 aastat tagasi)

kui poeg ei ole sinna siss ekirjutatud sis politsei ja uks kinni pitseerida seni kui asjad selguvad

s 21.07.2008 20:08 (17 aastat tagasi)

kui korter on surnu oma ja poeg elab sees, siis loetakse poeg pärandi vastuvõtnuks kui testament tema kasuks ja ka kui testamenti ei ole.

raimond 21.07.2008 20:45 (17 aastat tagasi)

kusimus selles ongi, et testaator on testamendi teinud, aga kelle kasuks ei tea ja kuidas sundida seda tundmatud testamendi järgset pärijat pärandit vastu võtma või loobuma. Poeg võib ju testamendis mitte ainupärija olla vms.ja kelle poole pöörduda, kas notarile saab huvitatud isik (kü)esitada taotluse, et ta esitaks pärjale loobumis või vastuvõtmise ettepaneku või peab seda läbi kohtu tegema

raimond 21.07.2008 20:45 (17 aastat tagasi)

kusimus selles ongi, et testaator on testamendi teinud, aga kelle kasuks ei tea ja kuidas sundida seda tundmatud testamendi järgset pärijat pärandit vastu võtma või loobuma. Poeg võib ju testamendis mitte ainupärija olla vms.ja kelle poole pöörduda, kas notarile saab huvitatud isik (kü)esitada taotluse, et ta esitaks pärjale loobumis või vastuvõtmise ettepaneku või peab seda läbi kohtu tegema

s 21.07.2008 21:17 (17 aastat tagasi)

kui poeg on pärija, siis on ta juba pärandi vastu võtnud. kedgi ei saa sundida pärandit vastuvõtma või loobuma.

. 22.07.2008 07:41 (17 aastat tagasi)

Soovitan, et KÜ juhatuse liige võtaks tolle pojaga ühendust ning arutaks asja. Küsi, kas tema on tolle korteriomaniku pärija, kui ta ütleb jah, siis on ju asi lihtne, kui vabatahtlikult võlgu maksma ei hakka esitate kohtusse hagi võlanõudes ja kõik. Kui ta väidab, et ei tema ei ole pärija, siis küsige, kas ta teab, kes pärija on. Kui ta ütleb, et ei tea, siis sellega ka ka teie vestlus lõpeb. Vestluse sisu pange kirja (tehke midagi protokolli taolist), hea on kui sellel vestlusel on ka tunnistajaid. Edasi on teil kaks varianti. Võite ühendust võtta oma kohaliku omavalitsusega ning teatada neile nn omasteta surnust. Kui pärandajal ei ole teisi teadaolevaid pärijaid, siis on pärijaks KOV. KOV hakkab asja ajama - pöördub notari juurde pärandi vastuvõtmiseks. Notar saab pärimisasja menetledes info testamendi kohta, notaril on õigus selle testamendi koopia näiteks ka oma kolleegi käest välja nõuda. Notar annab asja menetlemise käigus ka tähtaja, mille jooksul teised võimalikud pärijad võivad tulla pärandit vastu võtma, kui nad seda ei tee, tunnistab notar KOV-i pärijaks ning teie saate oma võlanõuete osas juba KOV-iga edasi suhelda. Minu kogemusel mõjub aga KOV-i kaasamine imehästi - siis ilmuvad kõik pärijad (ka need, kes algul võlausaldajatele väidavad, et nemad pärijad ei ole) imekiiresti välja. Selle variandi puhul kulub pärija selgumise peale aega ca 4 kuud sellest hetkest, kui KOV-iga ühendust võtate. Variant 2 on mõnes mõttes veelgi lihtsam, kuid eeldab kohtusse pöördumist. Nimelt pöördute kohtusse ja palute pärandvara hoiumeetmete rakendamist. Palute, et selle käigus määrataks nt mõni KÜ juhatuse liige pärandvara hooldajaks ning talle antaks õigus nt pärandvara realiseerida ning selle arvel võlad kustuda. Võid olla enam kui kindel, et ka see variant paneb pärijad võluväel tegutsema. Selle variandi aja kulu on raske prognoosida (sõltub kohtute töö kiirusest), teie jaoks on veidi negatiivne ka see, et kui teie nõuate pärandvara hoiumeetmeid, siis peate järelikult ka ise hooldajaks hakkama. Hooldaja olemisega kaasneb aga ka vastutus.

raimond 22.07.2008 11:07 (17 aastat tagasi)

P.S. Poeg varjab ennast teiste korteriomanike eest, mingit sidet temaga pole, elekter ja vesi korterist välja lülitatud, kui sooja eest ja muud kulud ikka kasvavad, võlg juba päris suur. Tänan Punkti(.), mõistlik proovida läbi KOV, hakkame tegelema. P.P.S. Selles osas on seadusandlus veidi puudulik, võiks ju olla õigus notari poole pöörduda ka surnu võlausaldajal, kes ei peagi ju teda saama testamendi sisu, kuid kes saaks avalduse esitamisega kindel olla, et pärijate leidmisega tegeletakse, praegu olukorras, kus poeg on pärandi kasutamisega pärandi vastu võtnud, kuid meie jaoks on oluline, et see ka registris kajastuks ja poeg esineks ametliku omanikuna. Lugupidamisega R.

. 22.07.2008 11:09 (17 aastat tagasi)

1. jaanuarist 2009.a. jõustuv uus pärimisseadus, mis muuhulgas pärimis üldpõhimõtted peapeale keerab (vastuvõtu süsteemi asemel minnakse üle loobumissüsteemile), toob selles osas kaasa positiivse muudatuse - pärimisasju saabki alates järgmisest aastast ka muu asjast huvitatud isik (nt võlausaldja) algatada.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.