pärimisega seotud segadus

segaduses 18.08.2008 20:28 (16 aastat tagasi)

1953.a.ostab naine 1 korruselise maja kes on abielus mehega. Mehel on 1 laps eelmisest abielust, kes elab ema juures. Kooselu jooksul ehitatakse majale teine korrus ka. Mees sureb aastal 1967.a. Pärimisõiguse tunnistusel seisab sõiduautost 1/2ja rahalisest hoiusest 1/2-aga majast mitte sõnagi. Millegipärast tegi naine aastal 1971 aastal kinkelepingu 2/5 majast(ülemise korruse)surnud mehe tütrele ja 1975 aastal tegi mehe tütar kinkelepingu 2/5(ülemise korruse) tagasi naisele. 1977 a müüb naine 2/5 majast(ülemise korruse) ära. Nüüd, kus naine tahab müüa majaosa st alumist korrust ka on pärijaks ka surnud mehe tütar ?? Kuidas siis 1977 aastal toimunud müügiga ei toimunud pärimist ja nüüd siis ??

aga 18.08.2008 21:12 (16 aastat tagasi)

ülemine korrus oli ju naisel kingiks saadud mehe tütrelt.

segaduses 18.08.2008 22:23 (16 aastat tagasi)

to aga- mis Sa tahad sellega nüüd öelda? naine kinkis oma mehe tütrele ja toimus tagasi kinkimine samas 1/2 osas. aga selle sama majaosa müük toimus ju peale neid kinkelepinguid. kes oskaks mulle ära asja seletada ?

. 19.08.2008 07:10 (16 aastat tagasi)

to segadus - pöördu notari poole, notar selgitab sulle kõike.

aga 19.08.2008 08:17 (16 aastat tagasi)

vahepeal on muutunud pärimisseadused lihtsalt. See korter, majaosa, mida sa müüsid 1977 aastal olid sa ju omandanud kinkelepinguga 1975 astal! Eelnev ei omanud sel hetkel enam tähtsust. see ühekordne maja , te ostsiete ju abielu ajal ja peal emehe surma jäi see kaasomandisse meeh tütrega, te ei vormistanud ju sisi pärimist ära.

segaduses 19.08.2008 09:25 (16 aastat tagasi)

tegelt on point selles, et naine müüs peale selle kinkelepingu tegemist ülemise korruse ära ja mehe tütar sai selle eest ka kokkuleppel raha aga nagu sugulastega ikka ei vormistatud seda kirjalikult ja nüüd nõuab mehe tütar teistkordselt raha, kuna naine müüb nüüd alumise osa ka ära.Nagu ma aru saan ei tõesta seda kuskil, et mehe tütar on raha juba saanud ja loobunud suusõnaliselt nö edasisest pärimisest

. 19.08.2008 09:38 (16 aastat tagasi)

Loomulikult ei tõesta, seadus on selles osas väga selgesõnaline - selline leping on kehtiv vaid siis, kui see on tõestatud notari poolt. Ei maksa arvata, et teile seadus ei kehti. Isegi sügaval nõukogude ajal, mil siin kehtis ENSV tsiviilkoodeks, ning mil eraomand oli piiratud ning käibel olid vaid ehitised, nägi seadus ette, et selline võõrandamis tehing peab olema sõlmitud notari poolt, maksta tuli riigilõiv ning tehingu andel tehti vastavas riiklikus registris (hooneregister oli vist selle nimi) omaniku kande muudatused.

no 19.08.2008 20:31 (16 aastat tagasi)

sel tütrel ei ole ju enam kidagi nõuda, kõik tähtajad ammugi möödas!

aave 20.08.2008 06:34 (16 aastat tagasi)

maja on abikaasade ühisvara 172 maj aonnaise oma ja 1/2 maja on mehe oma peale mehe surma läheb naise ja tütre vahel jagamisele mege 1/2 . Seega jääb naisele 3/4 ja tütrele 1/4 kogu majast. Kuna naine kinkis tütrele 2/5 majast, aga pole märgitud, kas see majaosa oli pärandi arvelt või lihtsalt niisama heast tahtest. Kinkimisel tütrele mingid piranguid ei tehtud, kuna kingi saaja oli üks kaasomanikest. Kusjuures 2/5 on märksa rohkem kui 1/4 Võrdlus: 1/4 = 5/20 2/5 = 8/20 Kuna see oli naise kingitus ja ei olnud pärandina vormisttaud siis jäi tütrele endiselt õigus sealt majast saada oma 1/4. Tütar kinkis 2/5 naisele tagasi. Nüüd see 2/5 enam pärandi alla ei kuulunud, kuna oli tütre kink naisele ja seetõttu polnud ka müügiga probleeme. Ülejäänud majast, sellest 3/5 on aga tütrel endiselt õigus oma 1/4 . See et anti raha müüdud maajaosa eest ei oma tähtsust,kui on notariaalselt tõestamata!

segaduses 22.08.2008 14:20 (16 aastat tagasi)

no nüüd on selge ja tänud selgitajatele.

Selle teema kommentaarium on suletud. Loo foorumisse uus teema, kui soovid arutelu jätkata.