korteriomandi lahusvaraks tunnistamine

. 5.09.2008 05:22 (16 aastat tagasi)

Konkreetsed seadused on perekonnaseadus (mis ütleb, et abielu ajal omandatud vara on abikaasade ühisvara) ning pärimisseadus (mis ütleb, et kui isik suri ilma testamenti tegemata, on tema I jrk pärijaks tema alanejad sugulased, kui ühtegi alanejat sugulast ei ole, siis II jrk sugulased, ehk pärandaja vanemad ning nende alanejad sugulased, st õed-vennad ning nende lapsed, kui ka ühtegi II jrk pärijat ei ole, siis III jrk pärijad ehk pärandaja vanavanemad ning nende alanejad sugulased - pärandaja onud-tädid ning nende lapsed. Pärandaja abikaasa (surma hetkel abikaasaks olnud isik) pärib alati kõikide järekordade kõrval. Praegu seisu järgi kuulub sinule 1/2 mõttelist osa korteriomandist, teine poolt korteriomandist kuulub sinu endisele abikaasale. Kuivõrd tema on aga surnud, siis tema pärijatele. Kui tahad olukorda lahendada, siis soovitan sul soojalt palgata omale advokaat, kes selgitab sulle millised on sinu võimalused, ning mida sa pead olukorra lahendamiseks tegema. Samuti esindab advkaat sind võimalikus kohtuvaidluses.

aga 5.09.2008 06:32 (16 aastat tagasi)

Pead võtma ühendust oma exabikaasa lesega ja temaga koos notaris need asjad korda ajama. Antud juhul kõik notari pädevuses ja saad ka sealt tasuta nõuannet. Kui sul on alles tsekid ja arved nende kulutuset ekohat mida oled korteri heaks teinud, oled ju ka korterit üleval pidanud üksnda! Esmalt peab exabikaasa lesk sellest korterist oma poole vastu võtma ja siis saab ta selle sulle kas müüa või kinkida.

xxx 5.09.2008 11:01 (16 aastat tagasi)

jah, kõik kulutused, mida sa korterile ole dteinud - maamaksud, remonidfonid maksed, remondid jne - pane kirja ja kui naine selle pärandi vastu võtab - peab ta võtma vastu ka korteri ülalpidamisega seonduvad kulutused. Nii varem tehtud - kui ka tulevikus tekkivad.

. 5.09.2008 11:15 (16 aastat tagasi)

Sellel naisel ei ole enam midagi vastu võtta - ta juba võttis pärandi vastu. Isegi kui ta väga tahab, ei saa tollest mõttelisest osas korteriomandist enam loobuda, kuivõrd pärandit vastu võttes võtad sa vastu kogu pärandvara, ükskõik, mis sinna hulka ka ei kuuluks. Kuivõrd sa ütlesid, et oled pärast abielu korterisse panustanud ning selle väärtust tõstnud, soovitasingi sul advokaadi poole pöörduda. Tema tutuvub olukorraga ning dokumentidega ning oskab sulle nõu anda, kui palju sellisel juhul kalduks kohus ühisvara jagamisel abikaasade võrdsuse põhimõttest kõrvale. Notar sulle sellist teenust ei paku, kuivõrd kohtuvaidlused ei ole tema pädevuses. Selle infoga saadki oma endise mehe viimase abikaasa/pärijaga ühendust võtta ning oskad oma nõudmised esitada. Kuivõrd korter on ilmselt sinu nimele registreeritud, ei oska too naine ilmselt arvatagi, et tal ka sellele korterile õigus on. Seega võta temaga ühendust ning tee talle ettepanek notarisse minna. Notari pädevuses ei ole muuta seda 1/2, notar saab seega väljastada pärimistunnistuse just sellele 1/2-le. Hiljem on sul õigus osta nt see osa endale ning kokkuleppel tolle naisega maksta talle lihtsalt turuhinnast vähem, kuivõrd sina panustasid rohkem kui poole väärtuses. Kui aga too naine on kaval, siis ta ju sellega ei nõustu. Siis on jällegi tegemist kohtuasjaga ning siin sind notar ei aita, aitab advokaat.

h 5.09.2008 14:53 (16 aastat tagasi)

imelik, et pärimisel see asi välja ei tulnud, et teisel naisel peale maja ka korterist midagi saada!

. 5.09.2008 14:59 (16 aastat tagasi)

pole siin midagi imelikku. Isegi paljud juristid ei saa aru ühisvara konseptsioonist, mis siis veel tavakodanikest tahta. Kui abielu lahutati, siis tõenäoliselt vara osas vaidlusi ei olnud, mees teadis, et kinnistu on tema nimel, Kristina teadis, et korteriomand on tema nimel. Paljud arvavad, et see registris olev kanne tähendabki, et too isik on asja ainuomanik ning võib oma varaga teha, mida aga soovib. Kuivõrd neil ilmselt teineteisesuhtes siis varalisi pretensioone ei olnud, arvasid ilmselt mõlemad, et sellega on ka asi lõppenud. Pärast tolle mehe surma läks tema teine naine notari juurde, esitas notarile temale teadaolevad andmed oma mehe pärandvara koosseisu kohta, võimalik, et notar kontrollis ka kinnistusraamatust, mis vara mehele kuulus, kuna aga meest ei olnud korteriomandi ühisomanikuna kinnistusraamatusse kantud, ei saanudki see ühisomandiks olev korteriomand kusagilt välja tulla.

h 5.09.2008 15:10 (16 aastat tagasi)

siis võiks ju Kristina 10 a. vait olla ja kogu korter oleks tema oma

Kristina 5.09.2008 18:28 (16 aastat tagasi)

Aitäh kõigile, nii ma ilmselt teengi.

. 6.09.2008 13:18 (16 aastat tagasi)

Kust otsast aitaks, kui Krstina 10 a. vait oleks? 1/2 korteriomandist kuulus tema abikaasale omandiõiguse alusel, kuivõrd tegemist on endiste abikaasade ühisvaraga. Endine mees on surnud, 1/2 mõttelist osa korteriomandist kuulub tema pärandvara hulka. Mehel on pärijad, Kristna nende hulka ei kuulu. Mehe pärijad on ka pärandvara vastu võtnud, lihtsalt kuna nad ilmselt ei tea, et ka mõtteline osa korteriomandist pärandvara hulka kuulub, ei ole nad selle vara suhtes oma pärimisõigust ametlikult vormistanud. Kristina võib oodata kasvõi 30 aastat, ei muudaks see midagi.

h 8.09.2008 12:10 (16 aastat tagasi)

oletame, et kristina müüb korteri ära. Notaril pole teada, et korterile ka teisel inimesel õigus. mis nüüd teha, kas olla vait. Aga kui ma oleks kristiina ja ei teaks oma endisest mehest ja tema elust midagi...

. 8.09.2008 16:46 (16 aastat tagasi)

Kristina saab oma korterit müüa vaid siis, kui valetab notarile oma perekonnaseisu kohta. Kuivõrd vähemalt praegu on notaritel võimalik kontrollida rahvastikuregistrit, kust näha muuhulgas andmed isikute abielude ja lahutuste kohta, ning notarid seda ka iga võõrandamis või koormamistehingu korral teevad, siis pole see lihtsalt võimalik.

h 9.09.2008 19:47 (16 aastat tagasi)

äkki ei olegi korter ühisvara? Kas see oli abielu ajal ostetud? Äkki oli see lahusvara või vanemate kingitus?

Kristina 9.09.2008 23:25 (16 aastat tagasi)

See ei olnud ostetud, vai erastatud abielu ajal. Sain töökoha kaudu korteri, aga mingl ajal oli need ju vaja erastada. Tol hetkel elasime hoopis mehe vanemate majas, mis pidi meile jääma. Tegin seal oma raha eest kapitaalremonti, aga seda ei tunnista nüüd kasvõi kiusu pärast enam keegi. Ja mehe uue naisega ei suuda suhelda. Advokaat ei anna mingit lootust, kuigi ta on tipptase.

Kristina 12.09.2008 10:03 (16 aastat tagasi)

Ehk on kellelgi samasuguse situatsiooni lahendamisega praktilisi kogemusi? Oleksin väga tänulik.