kaasomandis kinnistu ostmine

notar 22.10.2008 18:56 (16 aastat tagasi)

müüja valetab...

merle 22.10.2008 21:26 (16 aastat tagasi)

Põllumaa ongi kinnistu ja kinnistu juurde kuulub maja. Kui sa ostad 1/2 kinnistust, siis kuulub pool kinnitut (mõtteline osa) ostes sinule. Tark oleks teha kasutuskorra leping. Kasutuskord on notariaalne või siis kohtulahendiga (kohtuotsusega) määratletud. Kas kasutuskord on tehtud? Omandisuhe peab jääma nii nagu kinnistusraamatus määratud. Kuidas see hetkel määratud on?

merle 22.10.2008 21:48 (16 aastat tagasi)

Unustasin, kasutuskorra lepivad kaasomanikud omavahel kokku, üksi ei saa seda teha. Selles asjas peaks kaalutlema seda, kas väljapakutavad variandid on mõistlikud, et kas need ei ole teist kaasomanikku ülemäära koormavad või teise arvel jagamise tulemusena põhjendamatult rikastuvad. Mõistlik oleks teha kasutuskord nii, et kummalegi jääb omandisuhet arvestades proportsionaalne osa ja et nende omavaheline suhtlemine teineteist võimalikult vähe häiriks. Tuleks hästi läbi mõelda, mil viisil oleks kasutuskord mõlemale osapoolele parim.

karamell 23.10.2008 20:21 (16 aastat tagasi)

Aga kui praegused omanikud lepivad kasutuskorras kokku, et üks saab maja ja õuemaa ning teine põllumaa osa, kas siis on ühel kaasomanikul võimalus oma osa maha müüa?

karamell 23.10.2008 20:24 (16 aastat tagasi)

Ja selline küsimus veel, et kui kinnistusse kuulub 2 eraldi katastriüksust, siis kas neid saab eraldi müüa? Ma mõtlen, et kui üks omanikest tahab müüa ainult katastriüksust, mille juurde kuulub ka maja ja jätta teine katastriüksus müümata?

. 23.10.2008 20:37 (16 aastat tagasi)

Ei saa. Üks kinnistu on üks kinnistu ka siis, kui ta koosneb mitmest katastriüksusest. Ning kui see üks kinnistu on kaasomandis, siis kaasomanik saab võõrandada üksenes talle kuuluvat kaasomandi osa. Kinnistu enda mõttest sa ikka saad aru? Kinnistu on maatükk ning kõik sellega püsivalt ühendatud asjad, on siis selleks muru, mets, ilupõõsad, maja, kuur või välikäimla. Kaasomandi puhul kuuluvadki kõik see (maatükk ja sellega ühendatud asjad) üheaegselt mitmele omanikule. Kui üks kinnistu koosneb mitmest katastriüksust näitab see lihtsalt seda, et seda kinnistut on lihtsam jagada, kuna eraldi katastriüksused on juba moodustatud - üks osa jagamiseks vajalike protseduure on juba tehtud.

Kolp 23.10.2008 23:46 (16 aastat tagasi)

Peaks vist kaasomanikul ostueelisõigus ka olema, meenub midagi sellist.

merle 24.10.2008 00:47 (16 aastat tagasi)

Võib, aga ei pea olema. Ta võib olla sellest loobunud (võib loobuda). Sellisel juhul peaks see punkt tema ostulepingus sees olema.

. 24.10.2008 08:33 (16 aastat tagasi)

Kaasomanikul on alati ostueesõigus (ostueesõigust ei ole vaid siis, kui kaasomanik võõrandab oma osa kas oma lähisugulasele, abikaasale või mõnele teisele kaasomanikule). Sellest loobuda ei ole kuidagi võimalik. Kui kaasomanik võõrandab kaasomandis oleva asja, peab ta tehingu toimumisest ning selle tingimustest teisele kaasomanikule teada andma. 2 kuu jooksul sellise teate saamisest on siis kaasomanikul õigus oma ostueesõigust teaostada tehes notarile vastavasisulise avalduse ning astudes seeläbi ise ostja asemele. Kaasomanik võib ju müügilepingu juures olla, kuid ostueesõigust see temalt ikkagi ei võta. Lepingu pooleks olemise ainus mõte on selles, et 2 kuuline tähtaeg hakkabki koheselt jooksma ning too kaasomanik ei saa hiljem väita, et teda ei teavitatud tehingust ning selle tingimustest (selgituseks lihtsalt niipalju, et paljud müüjad teevad vea ning lepingu koopiat teisele kaasomanikule üle andes ei võta selle kohta kaasomanikult allkirja ja kätte saamise kuupäeva ning hiljem võib siis kaasomanik nn käkki keerata ja väita, et sai alles nüüd teada ning järelikult hakkab 2 kuud ka alles siis jooksma).

Karamell 24.10.2008 22:29 (16 aastat tagasi)

Mina saan kinnistu mõisest aru küll ja tean mis see tähendab. Vähemalt senikaua tundus, et tean kuniks müüja mulle midagi sootuks vastupidist väitis. Seepärast uuringi siin maad....

Karamell 24.10.2008 22:30 (16 aastat tagasi)

Ja ikkagi küsin veelkord üle, et kui omanikud on kasutuskorras kokku leppinud, siis kas see tähendab ka seda, et 1 omanikest saab oma poolt ilma teise nõusolekuta müüa?

merle 25.10.2008 00:40 (16 aastat tagasi)

To: . 24.10.2008 08:33 Miks sa asjatundmatut infot jagad? Minul on paarismaja kaasomandis ja ma loobusin ostueesõigusest notari juures ostutehingut tehes. Ostueesõigus ei ole kohustuslik. Olen õiguse magister.

merle 25.10.2008 00:54 (16 aastat tagasi)

Arendaja, kellelt ma uue paarismaja osa ostsin, müüs edasi teist majaosa. Kinnistu oli tema ainuomandis, must sai kinnistu kasomanik. Näitena punkt minu asjaõiguslepingust: Müüja ja ostja lepivad kokku, et: Ostja, kui kinnistu tulevane kaasomanik, loobub etteulatuvalt ostueesõiguse teostamisest juhul, kui Müüja võõrandab temale kuuluva kinnistu mõttelise osa või mõttelise osa kinnistu mõttelisest osast. Müüja, kui kinnistu kaasomanik, loobub etteulatuvalt ostueesõiguse teostamisest juhul, kui ostja võõrandab temale kuuluva kinnistu mõttelise osa või mõttelise osa kinnistu mõttelisest osast.

merle 25.10.2008 01:04 (16 aastat tagasi)

Karamellile. Kasutuskord ei keela kinnistu mõttelise (sinule kuuluva) osa müüki. Kui sa müüd oma mõttelise osa, siis jääb kasutuskord selle osa suhtes kehtima ka uue omaniku suhtes. Näiteks: notar tõmbab kasutuskorra määramisel krindi võrdselt pooleks, üks pool on sinu kasutuses, teine pool kaasomaniku kasutuses - müüdki oma poolt koos kehtiva kasutuskorraga. Seda saan muuta notari juures - kaasomanike kokkulepel. Müümist keelata ei saa keegi, kui müüja käitub nagu seadus ette näeb. Kui kinnistu on kaasomandis, siis kaasomanikul on ostueesõigus, st sa pead selle müüma temale, kui ta seda osta soovib. Kui mitte, siis müüd, kellel tahad. Ostueesõigusest tuleb kirjalikult loobuda (notari kinnitusel).

Karamell 25.10.2008 09:25 (16 aastat tagasi)

Tänud, Merle!

_k_ 25.10.2008 20:21 (16 aastat tagasi)

ostueesõigusest ei loobuta kirjalikult, vaid lihtsalt lastakse 2-kuuline ostueesõiguse kehtivuse tähtaeg mööda ning ei tehta ostueesõiguse teostamise avaldust. Loobumise avaldust notarid ei tõesta, ehk siis loobud sellise käitumisega, kui ei tee midagi. Etteulatuvat loobumist ei ole, sest ostueesõigus tekib alles PÄRAST kaasomandis oleva asja müümist (ehk siis Merle näites alles pärast seda, kui arendaja on kellegi kolmandaga sõlminud mõttelise osa müügilepingu). Lausa huvitav, milline notar sellise lause kirja pani. to Merle - ma olen ka õiguse magister ja notaritega seotud juba mitu aastat.

merle 26.10.2008 12:02 (16 aastat tagasi)

Väga meeldiv, K. Mispärast sa väidad, et ostueesõiguse loobumise avaldust notarid ei tõesta? Loomulikult tõestavad, kui avaldaja seda soovib. Seadus ei keela etteulatuvalt ostueesõigusest loobuda. Meie (müüja/omanik ja ostja/tulevane kaasomanik) võisime omavahel sellise kokkuleppe sõlmida asjaõiguslepingus. Et ei esita ostueesõiguse teostamise avaldust, kui kumbki meist hakkab oma osa müüma. St me ei pea müügist kaasomanikule teatma VÕS § 249 järgi, kuna ostueesõigusest on ette ära loobutud. Kas me räägime võibolla teineteisets mööda, K? Palun viita, mis keelab asjaõiguslepingus ostueesõigusest ette ära loobuda? Küsisid, kes selle kirja pani? Palun helista või kirjuta notar Margus Veskimäele, tema see oli - ta kindlasti täpsustab seda, kas ja millal on ostueesõigusest ette ära loobimine võimalik. Üks teine näide: Mulle toodi näha kohtuotsus, kus kaasomanik (kostja) teatas ostueesõigust omavale isikule (hagejale) oma osa müümise kavatsusest. Ta oli sõlminud suulise müügilepingu, mille kohta edastas ta kaasomanikule teate, et kavatseb kinnistu müüa X hinnaga X isikule. Kaasomanik ei esitanud ostueesõiguse teostamise avaldust kaks aastat. Siis aga kaebas ta X kinnisvaramaakleri esindusel asja kohtusse ja kohus tegi otsuse kinnistusraamatu kande muutmiseks hageja kasuks. Kuna leidis, et kostja poolt esitatud teates ei räägita müügilepingu sõlmimisest vaid 'kvatsusest' müüa osa kaasomandist. Väike inimlik viga teate vormistamises. Vaidlus käis kaasomanids oleva kinnistu üle Kadriorus, mille hind oli 380 000 eek. Kostja ütles, et temale ei olnud vahet, kes selle ostab. Mingit sahker-mahkerit tema poolt ei toimunud. Nüüd on tal kohustus tasuda kopsakas summa menetluskulude eest.